Rubriik: Blogi

Kümne aasta jooksul on Prototron rahastanud 95 nutikat ideed kokku 1,22 miljoni euroga, meeskonnad on aga järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 62 miljonit eurot.

Prototroni 29. kandideerimisvoor on avatud 15. oktoobri südaööni. Ideede esitajatele vanuse või haridusega seotud piiranguid pole, seega on kandideerima oodatud kõik visiooni ja ideedega mõtlejad. Prototronis osalema valitud tiimid saavad professionaalset nõu mentoritelt turunduse, brändingu, keskkonnamõju hindamise ning strateegia loomise, tootearenduse ja raha tõstmise vallas. Praktilised töötoad viivad samm-sammult ideest prototüübi valmimiseni ning firma registreerimisest kuni maksesüsteemide valimiseni. 

MTÜ Prototron tegevjuhi Jana Budkovskaja sõnul on 10 aasta jooksul Prototronist n-ö läbi käinud meeletult ägedaid ideid, millest nii mõnestki on saanud tänaseks tugev startup ja ettevõte. Kõige eredamateks näideteks on ehk CoModule, Bikeep, 10Lines ja Lingvist.

“Täna otsib kogu maailm tarku viise keskkonnateadlikuks tegutsemiseks ja nii ka Prototron – sel korral pöörame erilist tähelepanu ideede keskkonnamõjudele,” selgitab Budkovskaja valitud suunda.

Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai julgustas kõiki, kel on algfaasis idee, kandideerima Prototroni. “Tehnopoli eesmärk on toetada maailmamuutvat innovatsiooni ja seega on meil hea meel ühe asutajana pakkuda Prototroni parimatele ideedele võimalust liituda Startup Inkubaatoriga. Me aitame äriideed kuue kuuga edasi arendada, ettevõtet kasvatada ja kaasata esimesi investeeringuid,” rääkis Tammai.

Avalduste seast valib osalejad ning lõpuks ka võitja Prototroni ekspertkogu koosseisus: Heidi Kakko (EstBAN), Henrik Roonemaa (Geenius veeb), Liisi Himma (Swedbank), Madis Raukas (Osram), Yrjö Ojasaar (Change Ventures), Jaanus Tamm (Defendec), Andrus Oks (Tera Ventures), Priit Rohumaa (Nutshell), Sven Illing (TalTech), Indrek Orav (Tehnopol), Erik Puura (University of Tartu), Kristjan Maruste (CoModule). 

Prototroni sügisvooru võitjad selguvad 14. detsembril 2022 selguvad , kes saavad kuni 35 000 eurot osalusvaba rahastust oma idee prototüübi valmis ehitamiseks või edasi arendamiseks. Prototroni eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi.

Registreemisnõuded: https://prototron.ee/terms-and-conditions/

Prototroni koduleht ja programmi ajakava: https://prototron.ee/

Prototron on Swedbanki, TalTechi ning teadus- ja ärilinnaku Tehnopol loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. 

Aegade jooksul on Prototroni tiimidesse panustanud Tallinna linn, Utilitas, Keskkonnainvesteeringute Keskuse jne.

Kokku osales Prototroni publikulemmiku hääletamisel 37 start-upi. Hääli sai anda veebilehelt prototron.ee või Prototroni Facebooki lehelt. Head ideed võivad muuta meie maailma rohelisemaks, jätkusuutlikumaks ja sõbralikumaks. TOP 3 ideed, mis kogusid enim hääli, olid Harbour-In, Suppy ja Nanowind. Täname kõiki osalemise ja hääletamise eest.

Prototroni publiku lemmik TOP 3 tutvustused on siin:

Harbour-In eesmärk on väikesadamate digitaliseerimise ja kaardile toomise kaudu lihtsustada sadamaomanike ja -kasutajate muulide broneerimist. Plaan on olla 2027. aastaks populaarseim Põhja-Euroopa ja Vahemere maade sadamate broneerimissüsteem.

Suppy on autonoomne päikeseenergial töötav rendijaam Stand Up Paddle Boards (SUP) jaoks. Broneeri veebis, sisesta kood ja hüppad alla 3 minuti pardale.

Nanotuul valmistab õhupuhastusseadmeid kasvuhoonegaaside eemaldamiseks ja pakub ettevõtetele ja eraisikutele säästvat süsiniku kompenseerimist.

„Võimalus selleks stsenaariumiks on täitsa olemas. Kuid teadus ongi siinkohal selleks, et leida uusi viise, kuidas ressursse palju efektiivsemalt ja targemalt kasutada. Samuti suunata materjale, mida me juba kasutame, uuele kasutusringile ehk rakendada võimalikult palju ringmajandusest tuntud kaskaadkasutuse loogikat. Vaid 8% kogu maailmas kasutatud toorainest läheb uuele kasutusringile. Seda on ääretult vähe,“ selgitab TalTechi professor Jaan Kers.

Kui mõelda aga, millised materjalid on hetkel kõige suuremas „kadumisohus“, siis toob Kers välja nii muld- kui ka erinevad väärismetallid, mida kasutatakse akudes ja elektroonikas. Järgneva kümne aasta jooksul prognoositakse akude tootmise kümnekordistumist, aga muld- ja väärismaterjale leidub maailmas vähe ja vähestes piirkondades. „Alternatiive võib neile leida näiteks puidust. Stora Enso piloottehas alustas 2021. aastal puidust eraldatud ligniinist süsinikmaterjalist anoodide tootmist autoakude tarbeks. Soome biorafineerimistehastes ja Eesti firma Fibenol OÜ biotoodete piloottehases juba tegeletakse puidust erinevate koostisainete välja võtmisega, et neid biomaterjalideks ja biotoodeteks väärindada,“ ütleb professor.

Kui minna aga näiteks tekstiili juurde, siis toob Tallinna Tehnikaülikooli puidu-, plasti-, ja tekstiilitehnoloogia värske magister Liis Tiisvelt välja asjaolu, et ka tekstiili kasutatakse väga paljudes valdkondades, ehitusest kuni autotööstuseni. Kuid selles valdkonnas on samuti vajalik toorme ümbertöötlemine. Nii pressis magister oma lõputöös kokku uuele ringile minevad tekstiilikiud ja valmistas neist papilaadse materjali, millest saab edukalt voltida karpe väikepakkide transpordiks e-kaubanduses. Töös tehtud materjaliarendusega jõuti kliendile suunatud lõpptooteni ja edukas osalemine Prototronil ajendas looma oma idufirma Low imPACK!

Varem skulptuuri õppinud Ines-Issa Villido otsis magistriõppest võimalust leida kasutatud toorainetele uus elu, mille järel siis uuest materjalist skulptuure valmistada. TalTechis tegeles vastne magister suitsukonide filtrites oleva tselluloosatsetaadi ümbertöötlemisega keskkonnasõbralikuks bioplastiks. Välja näeb uus tooraine nagu tavaline plast ja idee on kasutada seda uut materjali 3D-printerites. Konide kogumist ja nende ümbertöötlemist organiseerib ta oma diplomitööst välja kasvanud start-up’iga Filaret.

Stuudios rääkisid materjalide ümbertöötlemisest pikemalt TalTechi puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistriprogrammi juht professor Jaan Kers ning sama magistriprogrammi plasti- ja tekstiilitehnoloogia spetsialiseerumise lõpetajad Liis Tiisvelt ja Ines-Issa Villido. Saadet juhib Kristjan Hirmo.

Kuula TalTechi uusimat podcast’i siit.

Allikas: Delfi Ärileht

Reedel 20. mail selgusid Prototroni 28. vooru rahastuse saajad. Kolme võitja vahel läks jagamisele kokku 50 000 eurot. 5000 eurot sai Low imPACKt, Funky Food 20 000 eurot ja  Ari Care 25 000 eurot osalusvaba rahastust.

“Prototroni rohevoorus näitasid paljud tiimid väga ilmekalt, et maailma muutvad ideed võivad kohati olla geniaalselt lihtsad,“ rõõmustas Swedbanki ettevõtete panganduse juht ja Prototroni ekspertkogu liige Liisi Himma. „Seekordne voor oli esimest korda pühendatud ainult roheideedele, aga ma usun, et tulevikus saab jätkusuutlikkus olema põimitud kõikidesse ideedesse. Isegi, kui toodad mingit toodet või pakud teenust, mis esmapilgul justkui kuidagi jätkusuutlikkusega ei seostu, peab see olema tehtud keskkonda hoidvalt.“ Liisi eriline lemmik oli seekord Funky Food, mis loodetavasti võlub oma maitsega ära ka kõige veendunumad lihaarmastajad.

Funky food on leidnud viisi, kuidas seente biomassist toidulauale lihale alternatiivi pakkuda, pidades silmas, et see oleks maitsev ning mõnusa tekstuuriga. “Iga äri peab saama lausega kokku võtta. Meie teeme maitsvat ja keskkonnasõbralikku liha alternatiivi” sõnas Funky Foodi kõneisik Kaspar Kaljas.

Taaskasutatus tekstiili ülejääkidest leiutasid unikaalse lahendus pakendamisele tiim Low imPACK. “See oli meie esimene validatsioon. Saime rääkida päris investoritega,” võtab Prototronis osalemise kogemuse kokku Low imPACK tegevjuht Liis Tiisvelt.

Ari Care Innovaatilise tehnoloogiaga loodud puhastusvahendid pälvis rahaliselt suurima Prototroni ekspertkogu tunnustuse. “Intensiivne kogemus. Saadud kontaktid on tõeline varandus. See oli kuldne võimalus. Prototronist saadud kontaktid arenevad juba praegu edasi mõnusaks koostööks,” ütles Ari Care eestvedaja Merilyn Kesküla.

Prototron on Swedbanki, TalTechi ning teadus- ja ärilinnaku Tehnopol loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,2 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.

Rohevooru kaasrahastab Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Kristjan Orrini poolt käima lükatud startup Sporttem võitis Lattitude59 start up konverentsil toimunud Prototroni.

Prototron Junior on 13-19 aastastele noortele suunatud tehnoloogiapõhine ettevõtlusprogramm. Lattitude59 start up konverentsil toimunud finaalis valiti kogenud investorites koosnenud žürii poolt parima idee omanikus ja 1500 euro osalusvaba rahastuse saajaks 19-aastane Kristjan Orrini poolt käima lükatud start up Sporttem. Sporttem on mobiilirakendus, mis aitab inimestel leida nii treeningu kui ka matkamise kaaslasi ning võimalusi, suunates neid aktiivsemale eluviisile.

“Me oleme tõesti tänulikud selle tunnustuse eest. Me nägime vaeva, tegime tööd ning ma julgen meie tiimi nimel öelda, et me väärime seda. Aitäh!” sõnas 1500 eurost võidutšekki vastu võttes Sporttemi tiimi eestvedaja Kristjan Orrin. Kui esialgu oli Kristjan auhinda vastu võttes sõnatu, siis soovitas Prototroni tegevjuht Jana Budkovskaja: “Kui sa midagi öelda ei oska, siis küsi rahastust juurde, saal on investoreid täis ning sinu idee meeldis neile.”

Prototron on Swedbanki, TalTechi ning teadus- ja ärilinnaku Tehnopol loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,2 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.

Rohevooru kaasrahastab Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

Prototroni Rohevooru äriideede liftikõne võistlus algab kell 13:00, kui esitlustega teevad algust Prototron Junior programmis osalenud noored. Võisteldakse 1500 eurose auhinnaraha nimel. Kell 13:20 astuvad lavale kümme Prototroni Rohevooru finalisti, et võistelda 35 000 eurot suuruse auhinnaraha nimel.

Finaalis osalevad:

• Ari Care – Innovaatilise tehnoloogiaga loodud puhastusvahendid.
• LainePoiss – Aitab merel paiknevatel tuuleparkidel koguda infot lainetuse kohta.
• Low imPACK – Taaskasutatus tekstiili ülejääkidest loodud unikaalne lahendus pakendamisele
• Mushi – Seentest loodud lihalaadne toitainerikas proteiiniallikas
• Peek-a-Food – Oma “parim enne” möödumisele lähedal või kaubandusliku välimuse kaotanud toidutoodete kogumispunkt
• Salubata – Taaskasutatud plastikust loodud kohandatavad jalanõud
• Smagry – Nutikas väetamise planeerimise platvorm
• Strawall – Säästvad ehitusmaterjalid süsinikuvabadeks väikesteks või suurteks ehitusprojektideks
• Suppy – Autonoomne päikeseenergial töötav SUP laudade rentimise automaat
• Terravionics – Kasutajasõbralik põllumajandustehnoloogiline lahendus, mis aitab väike- ja keskmise suurusega farmeritel suurendada tootlust ja kasumit

Prototron on Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja Ärilinnak Tehnopol loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,2 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.

Rohevooru kaasrahastab Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

Rohkem infot:
Prototroni koduleht: https://prototron.ee/
Latitude59: https://latitude59.ee/
Prototron Finals @Latitude59: MEET STARTUP: https://fb.me/e/3pZUOjk1V

Palun saa tuttvaks Junioritega:

SPORTTEM
Mobiilirakendus, mis aitab inimestel leida nii treeningu kui ka matkamise kaaslasi ning võimalusi, suunates neid aktiivsemale eluviisile.
Tartu Jaan Poska Gümnaasium

DRYCYCLE
Taaskasutatud materjalidest jalgratta sadulakott, innustamaks inimesi igapäevaselt rohkem rattaga sõitma.
Tallinna 21. Kool

WALT BAG
Taaskasutatavate kottide ringlussüsteem.
Audentese Spordigümnaasium

YOLLET
Rakendus, mis võimaldab kviitungi otse kassast nutiseadmesse saata, et loobuda paberkviitungitest.
Tartu Jaan Poska Gümnaasium

CIRCULAR HOUSE
Isemajandav maja, mis on ehitatud taaskasutus materjalidest.
Pärnu Koidula Gümnaasium

“Tulevikku vaatavad julged ideed viivad maailma edasi – muudavad selle rohelisemaks, jätkusuutlikumaks ja sõbralikumaks. Kuigi mentorid ja startupimaailma eksperdid valivad Prototroni roheideede seast parimad, tahame kuulda ka publiku arvamust – milline on teie arvates just see idee, mis aitab päriselt maailma keskkonnasõbralikumaks muuta?” kutsub konkursi žürii pealik Jana Budkovskaja üles oma lemmiku poolt hääletama.

Prototroni programmis edasjõudnute seas on praeguses ringis 37 jätkusuutlikust mõttelaadist kantud äriideed. Lisaks veebilehele saab oma lemmikule hääle anda ka sotsiaalmeedias – https://www.facebook.com/prototron.ee. Kogutud hääled summeritakse ning publikulemmik kuulutatakse välja 20. mai õhtupoolikul Latitude59 konverentsil.

Prototron on Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja Ärilinnak Tehnopol loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,7 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.

Rohevooru kaasrahastab Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

• Nutikas termostaat Themo
  

• Sympower

• Fusebox
  

Kuula saadet siin.