Podcast #3: Mida oleks Prototronil Solaride’lt õppida? Kristel Leif, Prototroni alumn Solaride


KristelLeif
Prototroni Podcast on uus start-up maailma tutvustavate saadete seeria, mille eesmärgiks on inspireerida, avada start-up maailma telgitaguseid ja anda praktilist nõu, mida enda igapäevas rakendada. 

Meie kolmanda saate külaliseks on Kristel Leif, kellega oli meil au ja rõõm kohtuda üritusel sTARTup day.

Solaride võitis 2020. aastal Prototroni vooru. Solaride sündis kahe Tartu Ülikooli tudengi initsiatiivist ehitada valmis Baltikumi esimene päikeseauto. Tänaseks on sellest välja kasvanud interdistsiplinaarne haridus- ja koostööprojekt, mille põhifookuseks on tulevikutalentide arendamine ning tehnoloogiahariduse populariseerimine. Projektiga on seotud üle 300 gümnasisti, tudengi, mentori, koolitaja ja koostööpartneri.

Hiljuti tunnustas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõtluse edendamise auhinnaga SolarCar Estonia MTÜ algatust Solaride.

Podcastis uurisime, kuidas teha terve riigi asja? Mis on Solaride’i edu taga ning mida oleks Prototronil Solaride’lt õppida?

Kuula Prototroni Podcasti siin.

Prototroni värskesse vooru laekus enam kui sada maailmamuutvat ideed


Prototron pilt 2022
Prototroni 10. hooaja sügisvooru esitati kokku 118 innovaatilist äriideed. Nende seast valitakse lähinädalatel 40 parimat, mille esitanud tiimid pääsevad Prototroni programmi.

Prototron fondi tegevjuhi Jana Budkovskaja sõnul annavad laekunud ideed hea tunnetuse tehnoloogiavaldkonna trendide osas ja lähtuvad soovist maailma paremaks muuta. “Väga paljud saabunud äriideed põhinevad nö tulevikuintereneti, Web3 tehnoloogial ning seda eri valdkondades haridusest meditsiini. Samuti esitati palju toidutehnoloogia seotud innovatilisi ideid, peamiselt toiduohtuse teemal, ja rohetehnoloogia lahendusi, mis lahendavad energiaga seonduvaid ja ressursside probleeme. Olemas ka militaarvaldkonna lahendused,” selgitab ta.

Lähinädalatel selguvad 40 tiimi, kel avaneb võimalus saada osa Prototroni programmist. Laekunud ärideede hindamisel pööratakse Budkovskaja sõnul senisest suuremat tähelepanu äriideede mõjususele ning skaleeruvusele. “Saabunud ideede seast parimate väljavalimine võib ekspertkogule parajaks väljakutseks osutuda, sest pea kõik neist vääriksid edasiarendamist, mis omakorda näitab, et Prototronile esitatud äriideed on läbimõeldud ja lahendavad olulisi probleeme,” lisas Budkovskaja.

Programmis osalejad saavad mentoritelt  professionaalset nõu turunduse, brändingu, keskkonnamõju hindamise ning strateegia loomise, tootearenduse ja raha tõstmise vallas. Praktilised töötoad viivad samm-sammult ideest prototüübi valmimiseni ning firma registreerimisest kuni maksesüsteemide valimiseni.

Avalduste seast valib osalejad ning lõpuks ka võitja Prototroni ekspertkogu koosseisus: Heidi Kakko (EstBAN), Henrik Roonemaa (Geenius veeb), Liisi Himma (Swedbank), Madis Raukas (Osram), Yrjö Ojasaar (Change Ventures), Jaanus Tamm (Defendec), Andrus Oks (Tera Ventures), Priit Rohumaa (Nutshell), Sven Illing (TalTech), Indrek Orav (Tehnopol) ja Kristjan Maruste (CoModule).

Prototroni sügisvooru võitjad avalikustatakse 14. detsembril 2022, kui selgub kes saavad kuni 35 000 eurot osalusvaba rahastust oma idee prototüübi valmis ehitamiseks või edasi arendamiseks. Prototroni eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi.

Prototron on Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja Ärilinnak Tehnopoli poolt loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,7 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.
Rohevooru programmi rahastab Eesti Vabariik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

Prototroni koduleht ja programmi ajakava: prototron.ee/

Podcast #2: Soovitusi Prototroni kandideerijatele Andreas Ellervee, Prototroni alumn Menken Trials


andreas ellervee portree
Prototroni Podcast on uus start-up maailma tutvustavate saadete seeria, mille eesmärgiks on inspireerida, avada start-up maailma telgitaguseid ja anda praktilist nõu, mida enda igapäevas rakendada. 

Meie teise saate külaliseks on Andreas Ellervee, kellega oli meil au ja rõõm kohtuda üritusel sTARTup day.

Menkel Trials võitis 2021. aastal Prototroni sügisvooru. Menkel Trials loob online-ligipääsu ravimite kliiniliste uuringute dokumentatsioonile, mis omakorda vähendab oluliselt paberimajandust ning hoiab kokku ravimitootjate ja haiglate kulusid.

Podcastis uurisime, millised on tema kogemused olnud Prototronis osaledes ja milliseid soovitusi ta järgmistele Prototroni kandideerijatele annaks.

Kuula Prototroni Podcasti siin.

Kaks pusletükki, mida su start-up vajab – Prototron ja Tehnopol


Inku koolitus UK lounge
Kuidas oma heast ideest elujõulise idufirmani jõuda? Millistest platvormidest, fondidest ja inkubaatoritest võiks erinevates kasvufaasides abi olla? Järgnevalt tutvustame neist kahte – Prototroni ja Tehnopol Startup Inkubaatorit –, et saaksid vastavalt oma idufirma arenguastmele parimast kohast nõu ja tuge otsida.

Prototroni võid sa jalutada sisuliselt idee peas ja kaks kätt taskus

Prototroni rahastu on loodud nutikatele ja innovaatilistele ideededele, mis on eriti varases faasis. Eesmärk on aidata kandideerijatel luua esimene käega katsutav prototüüp, mida saab lisarahastuse ja koostöö eesmärgil tutvustada investoritele ning ettevõtlusinkubaatoritele.

Prototronis osalejad läbivad kahe kuu pikkuse programmi, mille jooksul:

  • Toimuvad individuaalsed mentorsessioonid, kus saab professionaalset ja personaalset nõustamist idee viimistlemiseks.
  • Pitchingu koolitus.
  • Toimuvad töötoad, kus eksperdid tutvustavad finantseerimisvõimalusi, intellektuaalomandi eripärasid, prototüüpimist, müüki ja juhtimist. Antakse nõu investordokumentide koostamiseks ning investoritele lähenemiseks.
  • Tekib ligipääs Prototroni Akadeemia materjalidele.

Programm lõpeb viimase idee pitchimisvõistlusega, kus Prototroni ekspertkogu valib võidutiimi, kes saab kuni 35 000 eurot osalusvaba raha esimese prototüübi ehitamiseks. Lisaks saab võitja pääsu Tehnopoli Startup Inkubaatorisse, mentortuge teadus- ja arendustegevuse teemal TalTechist ja õigusabi Hedman Partnersi õigusbüroolt.

Prototronis veedetaud kahe kuu jooksul viid oma iduetteõtte idee tasemelt kaugemale ja oled valmis seda edasi arendama Tehnopoli Startup Inkubaatoris – Eesti ühes suurimas idufirmade kasvuprogrammis.

Tehnopoli võid sa jalutada samuti kaks kätt taskus, kuid idee võiks olla juba käega katsutav

Tehnopoli Startup Inkubaator on tehnoloogiaettevõtetele mõeldud hoogne programm, mis pakub personaalset tippmentorite tiimi, kes aitab su iduettevõttel leida toimiva ärimudeli, kaasata investeeringuid, luua kontakte ning siseneda eksportturgudele. Programm kestab kuus kuud. Selle aja jooksul on sinu kasutuses:

  • 70+ praktikutest ärimentorit Eestist ja Euroopast, kes töötavad personaalselt sinu iduettevõtte edu nimel.
  • 125+ koolitust, investorpaneeli, müügi-, esitlus- ja kogukonnaüritust aastas.
  • Kaasaegne avatud kontor ja koosolekuruumide kasutusvõimalus Baltikumi suurimas teadus- ja ärilinnakus Tehnopol.
  • Otsetee rahvusvahelistele konverentsidele.
  • Kuutasuta teenus (osaluspõhine leping).
  • Ühtne kogukond ja lai kontaktide võrgustik.

Loodetavasti andis see artikkel sulle parema arusaama võimalustest, kuidas viia oma startup järgmisele arengutasemele. Täpsemalt saad uurida Tehnopoli Startup Inkubaatori või Prototroni rahastuse kohta kodulehtedelt.

PS! Protoroni sügisvooru saad oma idee esitada kuni 15. oktoobrini!

Prototron on Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja Ärilinnak Tehnopoli poolt loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,7 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.
Rohevooru programmi rahastab Eesti Vabariik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

Buduaar kirjutab: Kui poleks Prototroni, ei saakski varajases staadiumis tiimid alustada


prototron scaled 1
MISSIOONIGA MULTIETTEVÕTJA: kui teame tehnoloogiasektoris nimepidi vaid üksikuid naisi, on midagi valesti

„Selles elus ei ole midagi hullemat, kui roiskuma läinud unistused,“ ütleb Jana Budkovskaja, Prototroni kiirendi eestvedaja ja Narva loomelabori OBJEKT juht. Sellepärast on Jana missiooniks lisavõimaluste loomine.

Tegusat naist iseloomustab hästi termin multiettevõtja. Juba mainitud positsioonidele lisaks on Jana ka lastele mõeldud tehnoloogiat populariseeriva saate TECHnolik produtsent ja töökohustuste vahel toimetab aktiivselt mentorina. Südames on ta füüsik ja õpetaja. Erinevaid ettevõtmisi seob Jana jaoks soov inimesi aidata.

„Mulle on väga oluline, kui ma suudan luua inimeste jaoks võimalusi. Kui poleks Prototroni, ei saakski varajases staadiumis tiimid alustada, sest keeruline oleks prototüübi jaoks raha leida või läheks arendamine liiga pika vinnaga. Kuna mulle tundub, et Ida-Virumaal on inimeste jaoks mõnevõrra piiratud võimalused, teen ka seal asju, mis looksid lisavõimalusi.“

Mitmel rindel tegutsev Jana on hariduselt õppinud keskkonnateadust – juba siis oli Ida-Virumaa tüdrukul silme ees eesmärk muuta tehased rohelisemaks. Kuna sealses piirkonnas on keemiatööstus tugevalt kanda kinnitanud, tundus ökoloogia instituudis õppimine keskkonnateadusele loomuliku jätkuna. Samaaegselt töötas naine ka Kohtla-Järve Polütehnikumis, jagades rõõmuga teadmisi.

Tänu aktiivsele tegutsemisele kutsuti Jana kohalikku omavalitsusse, kus ambitsioonika vallavanema juhtimisel sai palju olulisi ideid ellu viidud, näiteks külade vahele kergliiklusteed rajatud. „Meil ei olnud suhtumist, et ei saa. Kui tuli idee, oli ainus küsimus, kust raha saame? Aga otsime!“.

Jana on väga tänulik, et tal on olnud võimalus ideid ellu viia. „Mul õudselt vedas, et igal pool, kus ma töötasin ja ka praegu töötan, ei sea mulle keegi piiranguid. Kui tulen järjekordse hullu ideega, siis ülemus ja partnerid juba muigavad ja noogutavad, et tore-tore, tee siis ära,“ jagab ta õhinal. „Eks ma siis lähen ja teengi, sellepärast ongi tihti mulje, nagu mul oleks tuhat asja käsil.“

Üheks Jana südameprojektiks on olnud paremate võimaluste loomine Ida-Virumaa inimestele ja selle eesmärgiga sai ellu kutsutud ka Narva loomelabor ehk OBJEKT, Ida-Virumaa innovatsiooni- ja loomekeskus.

„Olin just käinud mentorina oma tiimiga Ajujahis ja seal nägin, kui palju ägedaid start-up’e ja innovatsiooni meie ümber on. See kõik tundus nii põnev ja tahtsin seda ka Ida-Virumaale tuua. See oli ka aeg, kui piirkonnas oli suur koondamislaine ja kõik otsisid võimalusi. Mulle tundus, et on õige aeg. Ei saa ju olla, et nii suures piirkonnas tahavad kõik ainult kaevanduses tööd teha ja nii hakkasingi arendama Narva loomeinkubaatorit. Täna pesitseb ka Tehnopol seal ja teeb oma ägedaid programme osaliselt Ida-Virumaal, mille üle on mul super hea meel!“

Lisaks ettevõtluse arendamisele on Janal Ida-Virumaal ka teine väga oluline projekt vedada, see on seotud tema kirega filmikunsti vastu. Nimelt aitab Jana korraldada KinoFFi ehk Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF erifestivali, mis on keskendunud just kaasaaegsete vene filmide näitamisele. Festivali peetakse kolmel järjestikusel nädalavahetusel erinevates linnades – Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Narvas.

Tehnoloogia parandab maailma

Janal jookseb Prototroni – nutikate ja innovaatiliste ideede esmase prototüübi loomise rahastu programmi tegevjuhina seitsmes aasta. Kõige põnevam on jälgida värskete start-up’ide trende.

„Prototron on superpõnev, sest oleme varases staadiumis fond, mis tähendab, et meie juurde tulevad need tiimid, kes alles kujundavad oma ideid. Väga hästi on näha, millised trendid parasjagu maailmas aktuaalsed on. Kui tuli krüpto, tulid krüptotiimid, kui hakati rohkem rääkima finantsidest, oli tunda finantsäppide buumi.“

Jana on õnnelik, et paljud tiimid on algusest peale keskendunud lahendusele, mis aitaks ühtlasi ka maailma parandada. Tänavu kevadel oli roheline mõtteviis ka kandideerimise tingimusena kirjas, vastu võeti ainult keskkonnale mõtlevaid tiime.

Oskus puhata

Uurides Janalt, kas ta kõigi nende tegemiste juures vahepeal ka väsimust tunneb, tõdeb ta, et on täiesti tavaline inimene. „Okei on olla vahepeal väsinud. Mõtlen tihti, et miks me selle ära unustame, et aju on nagu teised lihased. Kui sa treenid ühel päeval jalalihaseid liiast, siis järgmisel päeval sa ju jalatrenni ei tee. Ajuga on täpselt samamoodi. Kui teha 22-tunniseid tööpäevi, siis järgmisel päeval aju lihtsalt ei ole nii produktiivne ja see on normaalne.“

Jana ütleb, et töötab täiesti tavalises rütmis, Prototroni programmi tegevjuhi ameti juurde kuulub ka palju administratiivset tööd. „Ma ei ärka hommikuti kell viis. Vahel ärkan hoopis viis minutit enne veebikoosolekut ja saabun sinna unise näoga. Vahel on väga kiire ja vahel mitte. Mul on omad meetodid puhkamiseks.“ Ta naudib väga ka mentoriks olemist, kuid panustab sellele pigem programmide vahel ja häkatonidel.

Tehnoloogias leidub koht kõigile

Jana on ise küll tugeva füüsikataustaga, kuid julgustab ka humanitaare tehnoloogia poole vaatama. „Kuna tehnika areneb nii kiiresti, on vaja järjest rohkem humanitaartaustaga inimesi, kes oskaksid protsesse selgitada. Need ajad, kus humanitaaridele sobis tehnoloogiasektoris vaid turundus või klienditeenindustöö, on möödas. Tihti on nii, et inimesed, kellele meeldivad numbrid, ei ole inimeste inimesed ja ei armasta väga suhelda. Siis ongi hea, kui on inimesed, kes on tiimisiseselt suurepärased suhtlejad.“

Eriti julgustab Jana tehnoloogia poole vaatama naisi, ent ta teab, et tihti ei julge naised taoliste töökuulutuste peale reageerida, isegi kui soov on suur. On tehtud uuringuid, et kui naisterahvas ei vasta töökuulutusi lugedes enda arvates juba ühele nõutud tingimusele, on kandideerimine välistatud. Mehed seevastu on julgemad, usuvad endasse rohkem.

„Võib-olla teeme tüdrukute kasvatamises varajases etapis midagi valesti. On loomulik, et tüdrukud peavad olema bioloogiliselt vähem riskialtid, aga ehk me ei peaks kogu aeg ainult ettevaatlikkusele rõhuma. Võime ka öelda, et on okei sõita rulaga, kukkuda, kui midagi ka katki läheb, küll ära paraneb.“

Janal muide, on salasoov teha spetsiaalselt naistele mõeldud autoklubi, kus õpitakse oma autosid putitama ja selleks loodud tingimustes omavahel kiirendama.

„Hea näide on siinkohal Taavet Kotka, kes alustas ju spetsiaalselt tüdrukutele mõeldud tehnoloogiaringiga. Uuringud on näidanud, et kui panna poisid ja tüdrukud robootikaringides eraldi, tunnevad tüdrukud ennast kindlamalt ja suudavad riskida. Mina tahaksin naistele südamele panna, et iseennast tuleb alati võrrelda enda eilse versiooniga, et saaksid igal uuel päeval olla targem, parem ja ilusam. Mehed ei kurda kunagi, et nad pole piisavalt ilusad. Isegi, kui nad nägu ei pese, vaatavad peeglisse ja on ikka endaga rahul,“ naerab Jana.

Heade eeskujudena tehnoloogia vallas toob ta välja Kristel Kruustüki, Kaidi Ruusalepa ja Jaanika Merilo – tugevad naised, kelle nimi on kõigile teada. Ent lisab olulise nüansi: „Peame aru saama, et kui teame tehnoloogiasektoris Eestis nimepidi vaid üksikuid naisi, ei ole see reegel, vaid pigem erand ja siin on midagi valesti.“

Kui tõesti on soov proovida kätt uues valdkonnas, soovitab Jana alustada guugeldamisest ja Youtube’ist, lisaks on olemas ka miljoneid erinevaid äppe, kust saab õppida. „Proovi esialgu kõik tasuta versioonid läbi ja kui sul tärkab idee, asu kohe asja kallale!“

See on olnud ka Jana kõige tähtsam õppetund päevilt, mil ta fotograafiaga tegeles. „Mulle meeldis tabada inimeste emotsioone just tavapärastes olukordades, aga ma kartsin väga võõrastest inimestest tänaval pilti teha. Selle peale ütles mulle üks fotograaf, et palju parem on pildistada, paluda vabandust ja vajadusel foto kustutada, kui üldse mitte pildistada ja pärast seda terve elu kahetseda.“

Eks ole ju ideede ja soovidega samamoodi. „Mulle meeldib mõelda, et kõik ideed on head, kui neid kohe katsetada. Ja ka vastupidi – kõik ideed, mida kohe ei katsetata, on halvad. Oluline on aru saada, et kui peidame oma ideed ja unistused ära ja nende peale ei vaata, neid ei tuuluta, ei kasuta me oma täit potentsiaali siin elus. See on aga kõige hullem, mida enda eluga teha saame,“ jääb kõlama oluline mõte.

 

Allikas
Buduaari ajakiri

Autor
Liisbet Saue

Eduka ettevõtja töötuba – Kuidas ennast kehtestada ja enesekindlalt esineda


273733283 3086290541639521 2243609263918972693 n
Ettevõtlusnädala raames teeme kaks vinget töötuba Tallinnas ja Pärnus – KUIDAS ENNAST KEHTESTADA JA ENESEKINDLALT ESINEDA. See on oluline oskus igale alustavale ettevõtjale, startupperile, kui ka sellele, kes alles plaanib ärimaailma siseneda.

Selles töötoas teeme harjutusi, et saada enesekindlamaks esinejaks ning harjutame, kuidas müüa ilma, et sa müüksid. Treeningmeetodiks on rakendusimpro, kus lihtsate harjutustega simuleeritakse päriselulisi situatsioone.

Juhendab meie oma Prototroni tiimiliige Rauno Meronen.

Rauno omab rohkem kui 10 aastast kogemust ettevõtlusega kultuuri ja meelelahutuse vallas. Tema killustunud tööpäevas on copywriting Prototronis, näitlemine, näitlejate treenimine ja ettevõtte juhtimine improteatris Ruutu10 ning esinemis- ja suhtluskoolituste läbi viimine rakendusimpro koolitusettevõttes BeWise.

Töötuba kestab 90 minutit.

Osalemine on tasuta aga vajalik on eelregistreerimine: https://forms.gle/rGdNzTiXn6fLWabt6

Tule kohale, see saab põnev ja kasulik olema!
Üritust korraldab Prototron, uude vooru saab ideid saata kodulehe kaudu: www.prototron.ee

Intervjuu Prototroni värske alumni WasteLocker tiimiga


WL konteinerid
Vestlesime Prototroni värske alumni WasteLocker tiimi esindajaga Mark Skljaroviga idufirma tegemistest pärast 2022. aasta kevadel Prototroni Rohevoorus osalemist ning 20 000 euri osalusvaba rahastuse võitmist.

WasteLocker lahendab olukorra, kus ühtede majaelanike poolt hoolikalt sorteeritud jäätmed rikutakse teiste hoolimatuse tõttu. Idee järgi kinnitatakse pakendikonteineri kaane külge tehisintellektil põhinev sensor, mis tuvastab konteinerisse pandud pakendid ning annab hinnangu, kas pakendijäätmed sobivad ringlusse võtmiseks või mitte.

Lisaks pakub WasteLocker aktiivset jäätmekaardistuse ja arvestuse teenust eraettevõtetele.

Meie kõrvu on jõudnud kuuldused koostööst Tartu Linnaga, kuidas see juhtus?

Linnavalitsustel on oluline kaardistada prügisorteerimist ja jälgida mahte. Keskkonna projekti raames testime oma lahendusi Tartu Annelinnas 3 korteriühistus. Läbirääkimised käivad ka Tallinnas ning arvatavasti aitame prügi sorteerimisele kaasa Nõmmel. Senised tulemused on näidanud, et prügi sorteerimise olukord on paranenud 30% võrreldes varasema olukorraga. Koostöö tulemusena saavad korteriühistud personaalsemat tagasisidet sorteerimise osas. Elanikud näevad, et prügi osas tehakse suuremat järelvalvet ning tekib arusaam, et prügi sorteerimise kvaliteedi tõstmise probleemiga tegeletakse siin ja praegu.

Kas see tähendab, et korteriühistu esimees saab teada, kelle uksele koputama minna, et prügi sorteerimist õpetada?

Kindlasti mitte. Päris korteri põhiselttagasisidestamine ei käi. Me ei taha kedagi sundida ega tekitada ebameeldivat emotsiooni. Idee on pigem anda ülevaade prügi sorteerimise täpsusest korteriühistus, mille järgi saavad inimesed ise oma käitumist sättida.

Kui me alustasime testimist, siis oli meil moodul, kuid viimastes katsetustes oleme hakanud elanikke rohkem kaasama. Kui ta viib prügi välja, siis teeb ta pilti konteineri sisust ning teenib sellega boonust.

Mis see boonus on?

Kinkekaardisüsteem. Katsetame erinevaid lahendusi. Testime kahte lähenemist:inkekaarte saadakse vastavalt piltide mahule või loosile? Loosiga versioonis on boonused kopsakamad. Mahu puhul palume teha vastav koguse pilte ja vastutasuks saab näiteks Bolti krediiti. Püüame aru saada, kumb süsteem on efeektiivsem.

Kuidas need fotod boonusteks muutuvad?

Praegu on meil ajutine lahendus: skännid QR koodi, telefonis hüppab üles veebirakendus nng tee pilti. Pikemas perspektiivis on plaan teha eraldi rakendus.

Olete te kohanud ka mingit vastupanu?

Pigem oleme saanud osadelt korteriühistustelt tagasisidet, et nad ei vaja seda lahendust ning nende inimesed oskavad prügi sorteerida. Nende teadmine põhineb sellel kui palju olmejäätmeid tekib. Me ei taha sundida, vaid pakkuda lahendust. Keskendume neile, kes näevad meie arendusel väärtust ning küllap ka teiste meel varsti muutub.

Te võitsite Prototronist 20 000 eurot arendustegevuse jätkamiseks. Mida te selle rahaga teha olete jõudnud?

Esiteks saime selle abil EAS-ilt lisarahastust. Poole auhinnarahast oleme pannud füüsilise toote arendusse ehk riistvara ehitusse. Hetkel kogu tarkvara on välja arendatud meie enda ressurssidega, kuid plaanime teise poole auhinnarahast ka tarkvara arengusse suunata. Seni oleme enda ressurssidega hakkama saama, aga nüüd hakkame laienema või keskendume kapitali kaasamisele.

Kui palju on teie prototüüp arenenud hetkest kui te Prototroni tulite?

Tollel ajal meil midagi muud eriti polnudki kui üks kaamera. Praegu on töös kaamera moodul ning meie toote advanced proof of concept on lõpufaasis. Palju edu on olnud tarkvara poole peal. Lahendasime, kuidas pilte üles laadida. Üldiselt kokku võetuna on riistvara alles testimises, kuid tarkvara hakkab juba jõudma valmis lahenduste maale. Meie eesmärk on viia kõik masinõppe peale. Keeruliseks teeb asja prügi olemus. Võib öelda, et iga prügikott on kordumatu andmete hunnik.

Kat teie tiim on saanud täiendust?

Jah nii see on. Pärast Prototronis osalemist kasvas meie meeskond viielt liikmelt kuuele. Meile tuli appi sotsiaalmeediajuht, kes aitab meie sõnumit levitada. Ta on ühtlasi ka meie esimene naissoo esindaja.

 

Rohekm infot Wastelocer tegemiste kohta leiad:

www.wastelocker.xyz, info@wastelocker.xyz

Podcast #1: Miks mõned ideed lendavad kaugemale? Kristjan Maruste, Prototroni alumni ja ekspertkogu liige


AikeT Kristjan
Prototroni Podcast alustab uut start-up maailma tutvustavate saadetega, mille eesmärgiks on inspireerida, avada start-up maailma telgitaguseid ja anda praktilist nõu, mida enda igapäevas rakendada. 

Meie esimese saate esimeseks külaliseks on Kristjan Maruste, kellega oli meil au ja rõõm kohtuda üritusel sTARTup day.

Kristjan Maruste, CoModule kaasasutaja ja tegevjuht, oli üks esimesi osalejaid Prototronis ja nende ettevõtmise edu paistab Tallinna linnapildis Tuule tõukside näol. See on vaid jäämäe tipp. CoModule ühendab kergsõidukeid internetiga 45 riigis üle maailma ning Kristjan Maruste oli Forbesi alla 30-aastaste edukaimate inimeste TOPis. Täna tegutseb Kristjan aktiivselt ka Prototroni Ekspertkogus.

Podcastis arutasime, mille alusel mõned start-up ideed jäävad silma ja jõuavad kaugemale. Lisaks jagas Kristjan ka enda mälestusi ja kogemusi Prototroni voorus osalemisest.

Kuula Prototroni Podcasti siin.