Rubriik: Blogi

Swedbanki kaasasutatud Prototroni rahastust on saanud hoo sisse 93 ideed, mis on kasvanud ettevõteteks. Valisime välja viis ettevõtet, mida on paslik tutvustada praeguse Prototroni rohevooru tähtaja (25. märts) eel. Jätkusuutlik tähendab allolevate ideede näitel ühelt poolt idee elujõulisust, arengut ja kasvu, teiselt poolt ka seda, kuidas need algatused panustavad mõnusamasse elukeskkonda ning inimeste heaolusse laiemalt.

CoModule
CoModule oli üks esimesi osalejaid Prototronis ja nende ettevõtmise edu paistab Tallinna linnapildis Tuule tõukside näol. See on vaid jäämäe tipp. CoModule ühendab kergsõidukeid internetiga 45 riigis üle maailma ning Kristjan Maruste, CoModule kaasasutaja ja tegevjuht, oli Forbesi alla 30-aastaste edukaimate inimeste TOPis.

TriumfHealth
TriumfHealthi äriline lahendus toetab 7-14-aastaste laste vaimset tervist. Lapsed on meie tulevik ning TriumfHealth on loonud mobiilse terviseplatvormi, kus personaalne tervisetugi viiakse lasteni läbi mängu. Sisuliselt on tegu mobiilimänguga, kus peab kontrolli alla hoidma üht koletist. Läbi mänguliste situatsioonide õpivad lapsed heaolu ja tervise kohta, et tekiksid tervislikumad käitumismustrid.

UniveR DID
UniveR DID sai alguse teadusprojektist ning jõudis toimiva töövahendini. See panustab jätkusuutlikkusse inimese tervise hoidmise aspektist. UniveR DID on kaasaskantav detektor, millega tuvastatakse narkootilisi aineid ning praegu kasutatakse seda narkootiliste ainete tarbimise analüüsiks tollis, politseis ja meditsiinis. Sellega saab kindlaks määrata vedelikke, gaase ja tahkeid aineid.

Fooddocs
Fooddocs näitab teed, kuidas leida lahendus toiduohutusele. FoodDocs aitab luua ja hallata toiduohutussüsteemi mistahes toiduga tegeleval ettevõttel. Vastates lihtsatele küsimustele aitab Fooddocsi tehisintellekt luua vähem kui 2 tunniga kohustuslikud dokumendid toiduohutuse inspektoritele esitamiseks.

10lines
10linesi asutajad märkasid, et parkimiskohtade tekitamisel tuleb spetsialistil kulutada aega mitte väga mõtteka töö tegemiseks. 10lines ehitab roboteid, mis parklates iseseisvalt sirged jooned maha tõmbavad. Sellel ideel on potentsiaali muutuda koos eluga. Näiteks droonide peatuspaiku saab ka märkida 10linesiga.

Uued algatused, ideed ja meeskonnad nende taga on meid võlunud juba Prototroni algusest peale ning me ei taha peatuda. Seekord just roheideedele pühendunud kevadvoor ootab uusi ideid ja tegijaid, vaata rohkem ja esita oma idee hiljemalt 230. märtsil www.prototron.ee.

 

Artikkel ilmus Swedbanga blogis.

Rohepööre oleks pidanud toimuma eile, kuid täna vaatame jätkuvalt ringi ja küsime: “Kes peaksid olema selle eestvedajad?”. Valitsus püüab reguleerida tootmist ja tarbimist, kuid kompleksses protsessiahelas leidub üha uusi auke. Ettevõtjad püüavad mõistatada, kes ja kui palju tegema peaks ja selget eestvedajat täna teemal ei ole. Edukas rohepööre on meie kõigi huvides ja seega ka meie kõigi vastutus.

Oleme olukorras, kus vajame kiiresti uusi lähenemisi ja lahendusi. Lihtsam on luua kohe probleemi lahendusele suunatud ettevõte, kui proovida ümber pöörata ja uutel alustel tööle panna vana. Ammu räägitakse energia ja materjalide tootmise mitmekesistamisest ning jätkusuutlikumaks muutmisest, kahjuks on hiljutised sündmused andnud nende juttudele ellujäämise varjundi. Käesolev energiakriis annab hoogu rohetehnoloogiatele. Koostöös avaliku sektoriga mängivad Tehnoloogiaettevõtted seejuures võtmerolli, et suunata kõik ressursid uute ja töös olevate lahenduste kiirele turule toomisele. Kui on vaja teha midagi kiiresti või absoluutselt teistmoodi, siis teavad startupid kõige paremini, kuidas seda teha.

Nutikate ideede rahastu Prototron on kümne tegutsemisaasta jooksul näinud mitmeid edukaid rohe- ja jätkusuutliku arengu toetavaid ettevõtteid. Tahame sellistele ettevõtetele hoogu juurde anda, mistõttu on Prototroni 2022. aasta kevadvoor avatud roheideedele. Ootame osalema meeskondi, kelle tehnoloogiline idee on seotud innovaatilise lahendusega taastuva energeetika, põllumajanduse ja metsandus või transpordi valdkonnas. Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja ärilinnaku Tehnopoli rahastu aitab uute tehnoloogiliste ideede prototüüpe kiiremini turule.

Vaata www.prototron.ee ja võta rohepöörde juhtimine enda kätte.

Kuula ka Delfi Podcasti “Rohepööre”, kus käisime külas rääkimas “Jätkusuutlik äriidee annab idufirmadele eelise”. Jana Budkovskaja, Mayri Tiido ja Maris Riim (Swedbank Eestis jätkusuutlikkuse valdkonna juht) käisid rohejuttu ajamas Lauri Toomsaluga Delfi podcastis.

15. veebruarist saavad koolinoored kandideerida nutikate ideede rahastu Prototron ettevõtlusprogrammi. Prototron Junioris saavad noored tänapäevase tehnoloogia ja ettevõtluse abil ellu viia ägedad ideed, mis lahendavad mõnda igapäevaelulist probleemi. Auhinnaraha parimale ideele on 1500 eurot ning finaali jõudnud 5 meeskonda saavad kõik oma prototüübi elluviimiseks 300 euro väärtuses krediiti.

„Ettevõtlus ja innovatsioon kuulub juba väga paljude noorte ellu. See generatsioon mõtleb järjest rohkem sellele, kuidas maailma paremaks muuta väikeste, igapäevaste lahendustega. Oleme sel aastal fookusesse võtnud eelkõige keskkonnahoiule suunatud ideed – puhas elukeskkond, jäätmed, ringmajandus, nutikas tootedisain – valdkond on lai, milles oma tehnoloogilise ideega lahendusi otsida ja katsetada,“ selgitas Prototroni tegevjuht Jana Budkovskaja.

Mulluse konkursi võitsid 3 Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi noormeest, kelle ideeks oli ukselink, mis desinfitseerib ennast ise, et aisata vältida viiruste ja bakterite levikut avalikes ja privaatsetes ruumides. Tänaseks on neil käes Prototron Juniori programmi võit, Junior Achievementi õpilasfirmade 2021. aasta konkursi innovatsioonipreemia, loodud ettevõte UV Link OÜ, sisse antud patenditaotlus, taskus koostööleping maineka lukutootjaga AS Valnes ja plaan taotleda arengutoetust EASist.

Prototron Juniori ootab ettevõtlusprogrammi osalema 13-19-aastaseid noori, kes mentorite abiga saavad oma ideid katsetada ja ellu viia. Osalemiseks tuleb noortel esitada taotlus siin ja tutvustada oma ideed, kuidas mõnda igapäevaelu kitsaskohta või probleemi saaks tehnoloogia abil lahendada. 20 ideed liiguvad edasi programmi, kus noored arendavad 1 kuu jooksul oma idee mentorite toel sellisesse faasi, et seda saaks päriselt ellu viia. Finaali pääsevad 5 parimat, kellele antakse oma prototüübi elluviimiseks 300 euro väärtuses krediiti.

Prototron on Swedbanki, TalTechi, Tallinna Teaduspark Tehnopoli ja Tartu Ülikooli loodud fond, mis aitab luua tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Tänaseks on Prototron rahastanud 89 nutikat ideed kokku enam kui 1,1 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud pea 50 miljoni euro.

Asutajate kõrval pakuvad meeskondadele nii mentorlust kui rahalist toetust Tallinna linn, BuildIt Latvia, Samsung, Hedman Lift, Fundwise, Veebimajutus.ee, Amazon Web Services ja BASIS ID. Prototron Junior algatusega on juba liitunud Startup Estonia, Harju Elekter, Transferwise, Comodule, HITSA ja Insplay.

Prototron käivitab uue taotlusvooru ainult roheliste ideede jaoks, et tuua nutikad roheteholoogilised lahendused võimalikult kiiresti turule, ning seeläbi panustada meie maailma päästmisse Avaldusi rohevoorus osalemiseks saab esitada 25. märtsini.

“Prototronis on alati olnud rohkeid roheideid – energeetika ja tööstuse puhtamaks muutmise, biotehnoloogia ja materjalide ümbertöötlemine – eriteemasid, kuid ühendatud missiooniga panustada jätkusuutlikku arengusse. Tehnoloogia paindlike iduettevõtjate käes lubab kiirelt leida ja testida lahendusi kriitilistele probleemidele – olgu nendeks elektrienergia kulude – ja kasutamise optimeerimine, fossiilkütustest sõltuvus, toiduainete ületootmine ja nii edasi. Ajendatud sellest avame Prototroni kevadvooru ainult roheideede jaoks, et kiirendada paremate ideede liikumist turule” selgitas rohevooru tagamaid Prototroni tegevjuht Jana Budkovskaja. Ta tõi näiteks varem Prototronist arengutuge saanud rohetehnoloogiaid nagu Themo, Sympower, Fusebox, Gelatex, Bikeep, CoModule jne.

Prototron aitab KiKi kaasrahastusega nutikad lahendused oma ala ekspertide toel kiiresti ideest tooteni ja toode turule viia. Prototronis juhendavad meeskondi mentorid, kes tunnevad turgu ja omavad suurt kontaktvõrgustikku. Kõikidest kandideerijatest valitakse arendusprogrammi kuni 50 ideed, et tagada kõikidele silmapaistvatele ideedele piisava intensiivsuse ja personaalsusega arendustegevus.

Arenguprogrammis saavad osaleda meeskonnad, kelle tehnoloogiline idee on seotud lahendusega taastuva energeetika, põllumajanduse ja metsandus või transpordi valdkonnas.

“Rohetehnoloogiad aitavad vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ja see tähendab, et kasutame maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid ja materjale. Kõige olulisem on seejuures toote terviklik elutsükkel, selle mõju keskkonnale – mida pikemalt kestab ja säästlikult toimetab, seda parem. Neid lahendusi tahamegi uues rohevoorus üles leida, täpsema fookusega arendada ja turule suunata, et meie homne elukeskkond oleks parem,” ütles Prototroni rohevooru koordinaator ja ringmajanduse entusiast Mayri Tiido.

Prototron on Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja Ärilinnak Tehnopoli poolt loodud fond, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 92 nutikat ideed kokku peaaegu 1,7 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 59 miljonit eurot.

Rohevooru programmi rahastab Eesti Vabariik Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist.

Selgusid Prototroni 27. vooru rahastuse saajad. Nelja võitja vahel läks jagamisele kokku 60 000 eurot osalusvaba rahastust, lisaks pälvis üks meeskondadest Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN rahastuse 75 000 euro ulatuses.

Meeskonnad Filaret ja WasteLocker said kumbki Prototroni rahastult 20 000 eurot ning Menken Trials ja ESBEN 10 000 eurot osalusvaba rahastust.

Võitjameeskondade ideid kirjeldavad märksõnad tehisintellekt, keskkonnasõbralikkus, lihtsus ning efektiivsus. Filaret kogub ja töötleb ümber toksilisi suitsukonisid keskkonnasõbralikuks komposteeruvaks 3D printimise materjaliks ehk filamendiks – vähendades nii jäätmeid uuenduslikul moel.

“Mentoritest oli palju abi. Me tegime ära kõik ülesanded nii hästi kui oskasime. Tundub, et see tõi tulemuse,” kommenteeris Andreas Ellervee 10 000-eurose Prototroni ja 75 000-eurose EstBANi rahastuse saanud Menken Trialist. Menken Trials on loomas online-ligipääsu ravimite kliiniliste uuringute dokumentatsioonile, mis vähendab oluliselt paberimajandust, hoides samal ajal kokku ravimitootjate ja haiglate kulusid ning lühendades uuringute bürokraatia kestvust.

ESBEN lihtustab merel navigeerimist kasutades selleks AR tehnoloogiat, mis paneb paika aluse kursi ning arvestab teiste laevade ja takistustega merel.

WasteLocker on tehisintellektiga arendamas jäätmete kvaliteedikontrolli lahendust, mis tuvastab reostust avalikes prügikonteinerites, et vähendada prügivedajate sorteerimis- ja logistilisi kulusid.

“Veel enne, kui kuulutame välja Prototroni järgmise vooru, mis on rohelise fookusega, saame rõõmuga teada anda eelmise vooru tulemused, mis näitavad tehnoloogia võimet toetada jätkusuutlikkuse eesmärke,” kirjeldas muljeid finaali jõudnud meeskondadest Prototroni tegevjuht Jana Budkovskaja. Ta lisas, et vähem tähtis pole asjaolu, et Prototroniga koostööd alustanud Eesti Äriinglite Assotsiatsioon leidis juba nii varajases staadiumis olevate tiimide hulgast oma sündikaadi jaoks sobiliku meeskonna.

Ravimite kliiniliste uuringute dokumentatsiooni hõlbustav MenkenTrials algatus sai valituks EstBANi sündikaadi poolt, mis võimendab Prototroni ekspertkogu poolt antavat võiduraha.

“EstBAN-i asepresidendi ja Prototroni sündikaadi juhtinvestorina on mul hea meel, et sügisel alanud koostöö Prototroniga on tänaseks jõudnud esimese võiduka lõpuni ja meil on välja valitud igati väärikas võitja. Prototroni deal flows oli taaskord mitmeid väga huvitavaid idufirmasid ning usun, et nii mõnestki neist kuuleme ka edaspidi,” lisas sündikaadi juhtinvestor ja EstBANi asepresident Lauri Antalainen, rõhutades koostöö vajalikkust Eesti startup ökosüsteemis. Prototroni sündikaat on lühikese aja jooksul juba teine sündikaat, mille EstBAN viib ellu koostöös Funderbeamiga.

Fundwise eripreemia said Zenflower ja Colizy meeskonnad. Nad kaasasid Prototroni programmi ajal kõige rohkem raha läbi ühisrahastuse.

Prototron on Swedbanki, TalTechi ja Teadus- ja Ärilinnak Tehnopol loodud rahastu, mis rahastab tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Prototron on tänaseks rahastanud 88 nutikat ideed kokku enam kui 1,16 miljoni euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud enam kui 58 miljonit eurot.

Fotol: Juhan Härm

Prototroni kevadvoorust 30 000 eurot saanud MultiCharge OÜ kaasas ainsa Eesti ettevõttena EIC Accelerator programmist 3 miljonit eurot uudse elektrisõidukite laadimislahenduse arenduseks.

3x efektiivsem

MultiCharge arendatav seade võimaldab tarbimist faaside vahel ilma katsestuseta ümber lülitada ning olemasolevat võrguühendust kuni 3 korda efektiivsemalt kasutada. Euroopa Komisjoni innovatsiooninõukogu rahastab programmi raames kokku 65 ettevõtet kogusummas 360 miljonit eurot. Ettevõtte MultiCharge OÜ asutaja Juhan Härm rääkis, et vastsaadud rahastusotsus lubab ideed hooga edasi arendada. „Suve hakul saime Prototronilt 30 000 eurot ja see oli kinnituseks, et sellise lahenduse järgi on vajadus. Viimased arengud elektrienergia hinna osas viitavad sellele, et tuleb leida erinevaid viise elektrienergia koormuste hajutamiseks ja olemasoleva võrgu paremaks kasutamiseks,“ ütles Härm.

MultiCharge arendab laadimislahendusi elektrisõidukitele, mis võimaldavad laadida olemasoleva võrguühendusega kuni 3 korda rohkem sõidukeid ning lülitada koormusi faaside vahel ilma katkestuseta. „Koormused on elektrivõrgus faaside vahel ebaühtlaselt jaotatud, meie arendatud seadmega on võimalik koormuseid võrdsel jagada ning olemasolevaid elektrivõrke kasutada kuni kolm korda tõhusamalt,“ selgitas ta.

Eesmärk – turule aastaks 2022

Tootega plaanib ettevõte turule jõuda järgmise aasta keskel. „Paljuski sõltub see sellest, kui kiiresti suudame arendajaid oma meeskonda kaasata. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame järgmise aasta keskel esimese piloodiga algust teha,“ ütles Härm. „Praegu on meil järgmise kahe aasta tegevusplaan paigas ja selged eesmärgid. Oma lahendust maha müüa ei plaani, tahame ise ettevõtet kasvatada ja oma ideed arendada. Tegime just turuanalüüsi, et millised meie konkurendid on ja meil on unikaalne eelis – suudame väga kiiresti kasvada,“ märkis Härm.

Euroopa Liidu innovatsioonifond EIC Accelerator toetab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, eriti idufirmasid, et arendada maailma muutvaid uuendusi.

Prototroni sügisvoor on avatud, esita avaldus 15. novembriks 2021 aadressil www.prototron.ee ja alusta oma edulugu.

Me kõik tahame, et meie suhted oleksid paremad, kas pole? Kujutage nüüd ette, et räägite kellegagi telefonis või online ja saate reaalajas soovitusi, kuidas muuta oma vestlused sujuvamaks, huvitavamaks ja sisukamaks? Ender Turing on seda reaalsuseks muutmas.

Valmis järgmiseks miljoniks

Sul võib olla fantastiline idee, parim meeskond selle elluviimiseks, void isegi jõuda Prototroni parimate TOP-i, kuid raha sa ei saa, sest oled oma idee elluviimisega juba liiga kaugel. Ender Turing on sellise stsenaariumi suurepärane näide. Neil olid juba olemas proof of consept ja esimesed maksvad kliendid, seega asusid nad idee arendamise asemel rahastajaid otsima. Esimene kaasrahastuskampaania toimus mais ja nüüd on nad valmis järgmiseks, eesmärgiga tõsta 1 miljon eurot.

Ender Turingi äriarendusjuht Olena Iosifova selgitas, et nad on loomas tehisintellekti – häällugemisel põhinevat vestlustarkvara, mis aitab müügiinimestel ja klienditeenindajatel oma vestlusi tõhusamalt pidada. „Meie lahendus võimaldab kõigil inimestel olla parem vestleja ja parem kuulaja. Olen samuti müügi alal töötanud, seega tean, kuidas see läheb – oled oma tootest nii põnevil, nii et räägid ja räägid. Sel hetkel ei taha me küsimusi esitada ega kuulata kliendi soove. See on inimestele väga omane ja meie tehisintellekt aitab parem olla igasugustes vestlustes – müügiteemadel, isiklikes suhetes jne. Näiteks kui räägite väga pikalt, viitab tehisintellekt, et äkki soovite oma partnerile mõne küsimuse esitada või vahelduseks teda kuulata? See on umbes nii, et keegi justkui kuulab sinu vestlusi, jagab näpunäiteid ja soovitusi, kuidas seda paremini teha,” ütles ta.

Unikaalne trump

Praegu pakub lahendus parendusettepanekuid tagantjärele, kuid peagi peaks see suutma neid teha ka reaalajas, vestluste käigus. Olena ütles, et turul on konkurentidena veel paar sarnast tehnoloogiat, kuid need põhinevad inglise keelel. Ender Turingu trump on erinevad Euroopa keeled: „Oleme juba Eestis, Ukrainas ja Valgevenes, järgmisena siseneme Poola ja Saksamaale.“

Kus on meeskond ca 5 aasta pärast? „Loodetavasti oleme oma tehnoloogiaga jõudnud iga inimeseni, kes tahab oma vestlustes ja suhetes paremad olla. Asi pole raha teenimises, me tõesti usume, et see tehnoloogia võib elusid muuta. Soojad suhted teevad õnnelikuks – see on oluline,“ lisas Olena.

„Kui sul on idee, hakka sellega tegelema. Suured ideed ei saa teooks iseenesest, selleks on vaja inimesi. Kui tundub, et alguses ei hakak vedama, siis otsi mõttekaaslasi. Inimesed, kes jagavad sinu ideed ja kirge, kes on järjekindlad. Tõesti on raske nullist alustada ja midagi päriselt tööle panna. Esita taotlus Prototroni ja mitte ainult raha pärast. Kontaktvõrgustik, tagasiside ja aktiivne töö väga piiratud aja jooksul – see kogemus on hindamatu,“ julgustas ta.

Üks hea uudis teise järel

Meeskonnal läheb erakordselt hästi. Äsja tuli uudis, et Ender Turing liitus MIT Enterprise Forum CEE kiirendiga, mis on seotud maailmakuulsa Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga (MIT) ja ettevõtte tegevjuht Jevgen Iosifov pälvis EMEARi aasta Cisco DevNeti arendaja tiitli.

Meie usume, et see on alles algus.

Prototroni sügisvoor on avatud, esita avaldus 15. novembriks 2021 aadressil www.prototron.ee ja alusta oma edulugu.

Investeerimise populaarsus Eestis kasvab. Kinnisvaraturg teeb üha uusi rekordeid, börsil toimub aktiivne tegutsemine, investeeringud idufirmadesse näitavad kasvavat trendi. Seejuures tasub alustaval investoril hoolikalt valida, kuhu ja millesse investeerida. Ingliinvesteering ei pruugi esimeseks rahapaigutuseks olla parim lahendus.

„Ingliinvesteeringutega on nii, et sinu kaotatud panused tulevad üldjuhul enne välja, kui võidud. Näiteks kui teed täna äriinglina 10 investeeringut, siis aasta pärast on neist ettevõtetest 2 pillid kotti pannud ja paar-kolm teevad seda kohe-kohe. Nendel ettevõtetel, kes päriselt edukaks saavad, läheb selleks alati kauem aega, kui teistel suremiseks. Kui mingit edu ei paista, võib asutaja väga lihtsalt alla anda ja see ongi ettevõtte lõpu algus. Seetõttu on seda tüüpi investeeringud algajaile kõige riskantsem rahapaigutus,“ rääkis Eesti äriingleid koondava EstBANi asepresident ja juhatuse liige Lauri Antalainen.

Ei tohi alla anda

Ta tõi näiteks, et tema senine edukaim investeering oligi ettevõttesse, mis justkui oli juba allakäigu teel, meeskond oli laiali läinud ja edu ei paistnud kuskilt, kuid asutaja ei andnud alla. „Ta pusis üksinda edasi, kuni ühel hetkel hakkas neil hästi minema ja hiljuti ostis USA ettevõtte Kahoot nad ära kaheksakohalise summa eest. See oli kõige ehedam näide visadusest ja sellest, et kui sa ise usud, et oled õigel teel, siis oledki,“ ütles Antalainen.

Ettevõtluskauge inimene, kes saab näiteks päranduseks 200 000 – 300 000 eurot, võiks Antalaineni sõnul panna iduinvesteeringutesse sellest ca 5-10% ja pigem alustada sündikaatidega:„Seal saab juba kogenud investorite kõrval õppida, et kuidas nemad valikuid teevad ja mida analüüsivad.“

Meeskonna tugevus loeb

Valdkondi, millesse investeerida, on palju ja ruumi nn. täiesti avastamata maadeks ilmselt ei ole. Siiski on alasid, kuhu on keerulisem raha panna ja kus on keerulisem raha kaasata, näiteks deep-tech. „Kindlasti on aga riistvara see suund, kus on edukalt raha kaasatud ja ka investorid vaatavad järjest enam sinnapoole. Üldjuhul kehtib reegel, et kui meeskond on tugev ja neil on juba ette näidata kliendid, kes on nõus selle toote/teenuse eest maksma ning on näha, et klientide arv on kiirelt kasvav, tuleb raha investeeringutena kiiresti kokku,“ selgitas Antalainen investeeringute tagamaid.

Rääkides võimalikust kriisist koroonajärgses maailmamajanduses ja ka Eestis, ütleb Antalainen, et muidugi raputas koroona kogu ühiskonda ja pani mingid asjad kiiremini tööle, kuid kriisi asemel on see pigem õppetund „Üldiselt on tajutav kogu faasinihe näiteks digitaliseerimises. Täna on täiesti normaalne, et võin kliendiga sõlmida lepingu, teha ära kogu töö ja esitada arve nii, et me pole temaga kordagi näost-näkku kohtunud. Enne koroonat ei olnud see mõeldav. Samuti on normaalne see, et meeskonnad ei kohtu investoritega enne raha kaasamist. See aga võimaldab olla väga efektiivne, sest logistika arvelt saab palju väärtuslikku aega kokku hoida. Koroonal oli seejuures väga oluline roll, mis aitas kogu seda protsessi kiirendada,“ rääkis Antalainen.

Oktoobri alguses lõid investoreid koondav Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) ja Prototron sündikaadi, mille tulemusel avanevad uued raha kaasamise võimalused eelkõige tehnoloogiliste ja raudvaraliste leiutiste kallal töötavatele varajases faasis idufirmadele.

Foto autor: Jake Farra

Eesti äriingleid koondava EstBANi asepresidendi ja juhatuse liikme Lauri Antalaineni sõnul tuleb startupi loomisel algusest peale arvestada pika mänguga. „See on maraton, mitte sprint. Aga seda teekonda tuleb nautida, sest see on lahe,“ märgib ta.

Meediasse jõuavad järjest sagedamini edulood, mis tekitavad mulje, justkui oleks ettevõtted üleöö edukaks saanud. „Bolt, Wise ja teised startupid, mis on väärt miljardeid eurosid, ei ole edukaks saanud üleöö. Selle taga on aastatepikkune töö. Samas on see noore inimese jaoks parimaid tegevusi, millega tegeleda – arendada oma äri ja ideed enne, kui tekivad eluasemelaen ja pere. Nii ei teki hiljem kahetsust, et miks ma ikka ei proovinud,“ ärgitab Antalainen katsetama.

Ingelinvesteeringute maht kasvab

Eesti iduettevõtetel on praegu hea aeg, raha on palju liikvel ja äriinglite read täienevad pidevalt. „Meiega on liitunud palju inimesi, kes varem on olnud edukad oma erialal, saanud jõukaks ja paigutavad nüüd raha muuhulgas ka iduettevõtetesse. Raha kaasamine on muutunud oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Tublimad meeskonnad saavad oma finantseerimisringi kokku juba väikese arvu investoritega suheldes. Sõltuvalt ideest võib investeerimishuvilisi olla rohkemgi, kui algne raha kaasamise plaan ette nägi,“ tutvustab Antalainen tänaseid arenguid.

Vastloodud sündikaat Prototroniga võimaldab hoolika valideerimissõela läbinud ettevõttesse investeerida paljudel neil investoritel, kelle jaoks investeerimine ei ole põhitegevus: “Neil avaneb võimalus investeerida koos kogenud ingelinvestoritega ning näha ja õppida kõrvalt kuidas kogenud investorid sündikaatinvesteeringu saaja välja valivad. Sellises sündikaadis investoriks olemine ei nõua ka kuigi suurt investeeringut – Prototroni sündikaadis on miinimumiks 5000-eurone investeering, enamasti on sarnases faasis olevatesse iduettevõtetesse investeerimisel miinimumsummaks 10 000 eurot. Prototroni deal-flow on juba aastaid olnud piisavalt hea, olemaks kindel, et õnnestub vääriline investeerimisobjekt leida. Samas on inglite poolt pakutav väärtus suureks abiks ka võitvale iduettevõttele – kui su seljataga on 20 investorit, kellel on väga head teadmised ja kontaktvõrgustik nii Eestis kui ka mujal, on see alustavale iduettevõttele hindamatuks abiks. Lisaks rahale on see väärtus omaette,“ märkis ta.

Parim aeg alustamiseks

Tema sõnul ei ole paremat aega ettevõtlusega alustamiseks, kui praegu. „Raha on palju saadaval, tehnoloogia areng on viinud meid selleni, et ka arendamine ei ole üleliia kulukas. Esimese prototüübi saab kiiresti turule testimiseks välja tuua. Ka ühiskonna areng toetab iduettevõtlusega alustamist – erinevate protsesside digitaliseerimine käib (osalt tänu COVID-19-le) täie hooga ja see annab kõikidele startuppidele võimaluse,“ sõnas aastatepikkust investeerimiskogemust omav Antalainen.

Prototroni sügisvoor on käimas, esita taotlus 15. novembriks 2021 www.prototron.ee ja alusta oma edulugu.

10 aastat tagasi oleksime vaid imestanud, kui igapäevaseks muutuvad koristus-, paki- ja muru lõikavad robotid. Kes oleks julgenud unistada, et järgmise kümnendi jooksul on meil võimalik soetada robot, kes korjab aiast või põllult marjad ja õunad? Pickitwise on selle ära teinud.

Pickitwise korjas maikuus Prototronilt 20 000 euro suuruse rahastuse, et arendada edasi põllult maasikaid korjavat robotit. Uurisime, kuidas neil läinud on ja vestlesime Madis Merilaga, Pickitwise asutajaliikmega.

Saavutuste poolelt on Pickitwise üles korjanud:

• esimene ja kõige käegakatsutavam võit on olnud võimalus näha oma robotit reaalselt maasikapõllul toimetamas;
• teiseks õnnestus lahendada korjamiskiiruse pudelikael – nägemine. Prototroni rahadega hangitud riistvara võimaldab robotil ca 100 korda kiiremini näha. Esimesed robotid haarasid vaid punast värvi objekte aga maasika erinevate osade ja defektide tuvastamiseks on vaja närvivõrke, mis nõuavad rohkem arvutusvõimsust;
• palju rõõmu on valmistanud investorite pidev huvi meie tegemiste vastu.

Igasuguse arengu teel tuleb ette ka takistusi. Potentsiaalsete klientide ehk Eesti maasikakasvatajate huvi võib alati muutuda. “Kevade lõpuni kardeti, et eelmise suve olukord kordub – korjajaid ei lasta riiki ja enamus maasikaid jääb jälle korjamata. Paljud Eesti maasikakasvatajad on teinud suuri investeeringuid töötajate ettetellimisega, majutamiseks ja korjamislavatsitesse. Uus robotil põhinev tööprotsess peab enda õigustamiseks paremini toimima: tähtis on töökindlus, korjatud maasika kvaliteet ja tasuvusaeg. Selle tõttu on enamus kasvatajad praeguseks äraootaval seisukohal,“ rääkis Madis.

Õpi innovaatoritelt

Küll on ta tänaseks leidnud paar entusiastilikku tehnoloogia usku maasikakasvatajat Eestist, Soomest ja Hollandist:“Holland on Euroopa toidu kasvatamise innovatsiooni keskus. Teise maailmasõja ajal olid nad teistest riikidest ära lõigatud ja pidid väikeste põllumaadega suurt rahvastiku toitma. Eestis kasvatatakse ühe ruutmeetri peal keskmiselt 1 kg maasikaid, Hollandis kasvuhoonetes kuni 150 kg.”

Ettevõtte loomisel tabas Madist üllatus. “Prototroni rahastuse sain 16. Juunil, kuid esimest korda sain raha kasutada alles augustis. Erinevad lepingud, firma loomine, pangakonto avamine – need on tänapäeval üllatavalt aeganõudvad tegevused. Sooja käepigistusest investoritega kuni rahani kontol kulub tavaliselt poole aastat. Soovitud riistvaraga oleks korjamise hooajal palju rohkem jõudnud,“ tõdes ta.

Meeskond on võtmetähtsusega

“Viimase aastaga olen sel konarlikul teekonnal palju õppinud meeskonna loomise ja juhtimise kohta: vabatahtlikest koosneva meeskonna juhtimine, ootuste kujundamine, erimeelsuste ennetamine ja lahendamine, moraali hoidmine, abi küsimine teistelt juhtidelt, juhtimise alase kirjandusega tutvumine,” loetles Madis.

Pickitwise’i lähitulevikust rääkides suutsime saladusloori alt välja kangutada, et maasikakorjamise robot saab veel tehnilisi uuendusi:“Järgmise versiooni robotil on rohkem nutikaid näppe, mis maasikaid rootsudest haaravad ja lõikavad. Suve jooksul selgus, et robotkäsi liigub enamus aega kasti ja põõsa vahel. Selle ajakulu vähendamiseks kasutamegi rohkem näppe.“

Kuigi Holland on hetkel pandeemia tõttu lukku keeratud, siis otsib meeskond võimalust kasvatajatele külla minna ja farmidega tutvust teha. Plaanis on ka põllumajanduse messidel robotit tutvustada, et näha, kui suur usk on sellesse robotisse Euroopas ja maailmas laiemalt.

Selline on Pickitwise’i elu ja olu mõned kuud peale Prototronis osalemist ja võitmist. Me loodame, et Prototroni leiavad tee järgmised hakkajad visionäärid, ettevõtjaid ja leiutajaid.

Järgmine Prototroni voor ootab juba uusi osalejaid: taotlusi saab esitada www.prototron.ee kuni 15. novembrini 2021.