Silt: prototron

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Esmakordselt toimub Cross-Pitch event “BalticPlus” Tallinnas, 23.novembril 2017.a.

Tööstus on Eesti majanduse alustala. Samuti on Eesti IT arenduste suunanäitaja maailmas.
Tulevikus on tööstuse väljakutse nutikas tootmine ja digitaliseerimine, mille mõju on väga suur – tänu robotiseerimisele suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus. Kõikide protsesside järgimine ja optimiseerimine viib ka ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning keskkonnasäästlikuks tootmiseks. Uutsete lahenduste nagu IoT, suur andmed, tehisintellekt jne sisseviimist tööstuses nimetatakse tööstuse neljandaks revolutsiooniks ehk Tööstus 4.0 generatsiooni sündimist.

Tööstuse kõige kriitilisem tegur on juurdepääs väliste innovaatorite kasutamata potentsiaalile, samas kui viimastel on vähe teadmisi tööstuse ees seisvatest tegelikest probleemidest.

Startupid saavad aidata innovatsiooni tõhustada tööstusettevõtetes: personali haldamise tarkvara, ohutuse tõhustamine, keskkonna nõuetele vastavaks viimine ehk green-tech. Paljud tööstusmasinad juba täna toodavad suure hulgal andmeid,aga kuidas neid hallata ja maksimaalset kasumit teenida? Eesti startupidel on tööstusele juba pakkuda sobivaid lahendusi, aga paljud ideed on veel töös.

Cross-pitch üritus on loodud rahvusvahelise koostööplatvormina, kus tööstusettevõtted saavad kokku startupidega, et arutada olemasolevaid lahendusi ning nende rakendatavust tööstuses. Otsitakse peamiselt toormaterjalide protsesside digitaliseerimise ja robotiseerimise lahendusi; ohutuse ja keskkonnameetmete seire tõhustamiseks; kaevanduste ja toorme protsesside visualiseerimise ja kommunikeerimise tavainimestele.

Kuidas osaleda cross-pitch üritusel?

EIT RawMaterials ja Prototron korraldavad Cross-Pitch üritust “BalticPlus”, et kokku viia tööstused, startupid ja ideetajad, insenerid, kes sooviksid lahendusi pakkuda toormaterjalide töösturitele.
Osalemiseks saavad idee-omanikud – startupid, insenerid, leiutajad, IT-firmad – täita avaldus Prototroni kodulehe kaudu kuni 20.oktoober 2017.a. Edasipääsejad valitakse 3.novembriks 2017.a, kellele suunatakse vastav kutse Cross-pitch üritusele. Enne üritust saavad valitud meeskonnad saavad ärisektori ja tööstusala ekspertidelt juhendamist, mentorlust ning pitchimise treeningut.

Lahendusi pakkuvaid tiime ootavad auhinnad

Üritus kulmineerub ideede pitchimise konkursiga, kus žürii valib parima lahenduse. Žüriis on tööstuse ja äri eksperdid.
Auhinnad:

• Parim Tööstuse 4.0 lahenduse pitch saab 5000 eurot ja otsepääsu EIT RawMaterials kiirendisse;
• Protoron annab TOP20 otsepääsu ja võimalust võita 10 000 eurot prototüübi jaoks;
• Geological Survey of Finland (GTK) pakub sobivale meeskonnale piloodi elluviimist mineraalide töötlemistehases ja selleks kuni 50 000 euro suurust rahastust koostöös EIT RawMaterialsiga.

Lisainfo ja programm.

Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Suvevooru võitja

Neljapäeval, 7. septembril kuulutati välja Prototroni rahastu järjekordse võitjad. Üks nendest on hINF meeskond kes loob platvormi, mis võimaldab patsientidel suhelda oma raviarstiga digivisiidi vahendusel.

hINFi asutajaliige Paula Kink rääkis, et idee luua selline platvorm, mis muudaks patsientide pikaajalise jälgimise efektiivsemaks ja mugavamaks, sai alguse HIVdigital’ist, mis oli Connected Health klastri korraldatud aastane programm. „200 kroonilise haigusega patsiendi hulgas läbi viidud küsitluses selgus, et 86% haigetest on ebamugav korduvalt kliinikus käia – keskmiselt kulub kliinikus visiidil käimiseks üle 3 tunni, digivisiit kestab aga maksimaalselt 10-15 minutit. Nii saigi rakendus loodud arstide ja patsientide vajadustest lähtuvalt,“ selgitas Kink ja lisas, et Prototronilt saadud raha abil arendab meeskond esmase versiooni iOS platvormist.

“Hiiglama hea meel on näha, et kliinilise vajaduse baasil loodud lahendus on jõudnud esimeste klientideni ning seda veab tegus meeskond, kellel on rahvusvaheline ambitsioon. Prototroni toetus võimaldab neil teha lahenduse kättesaadavaks ka iPhone’i kasutajatele, keda on Eestis HIV positiivsete seas vägagi arvestatav hulk. Võimekas meeskond, sealhulgas arst, tegevjuht ja IT juht, kes on suutnud ennast tõestada arendades välja reaalsel vajadusel põhineva toote, on juba tekitanud tõsist huvi ka Eesti investorites,” ütles Tehopoli äriarenduse osakonna ja tervisetehnoloogia valdkonna juht Külle Tärnov.

Ambitsioonikad eesmärgid

hINF digilahenduse eesmärk on asendada pooled krooniliste patsientide tavavisiidid digivisiitidega. „Digivisiidid on suur samm edasi, et muuta krooniliste patsientide ravi võimalikult efektiivseks. Sisuliselt on digivisiidid broneeritud visiidiajad, mil osapooltel on võimalik kirjalikult suhelda. Digivisiidi käigus saab edastada ka analüüside tulemusi ja väljastada ravimite retsepte,“ ütles Kink ja lisas, et digivisiidil jagatud informatsioonist koostab hINF konkreetse ja lihtsasti jälgitava ülevaate patsiendi tervisest.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova märkis, et tänu Terviseklastri tegevustele on oluliselt kasvanud nii tervisetehnoloogiaga seonduvate ideede hulk kui kvaliteet rahastu taotlusvoorudes. „Järjest enam jõuavad Prototroni läbimõeldud ja komplekssed lahendused. Minu jaoks on oluline, et need ideed lahendavad ühiskonna teravamaid probleeme ja seeläbi saame panustada inimeste suuremasse heaolusse. Ideede kapitaliseerimise mõistes on praegu ka hea aeg – telemeditsiin ka riskikapitali investeerimisvaldkonnaks väga populaarne.“

Prototronilt saadud 10 150 eur abil arendab meeskond lahenduse iOS platvormi jaoks esmase versiooni. Prototronis osaleda plaanivatele meeskondadele ütleb Paula:”Uskuge oma tootesse ja tõestage selle vajalikkust ka teistele!”

Järgmise vooru tähtaeg on 15. oktoober. Esita taotlus www.prototron.ee, sest 10 000 € ootab.

Keset suurt Eestimaa suve, 20. juulil korraldasid Narva Loomeinkubaator OBJEKT ja Ida-Viru loomemajanduskeskus järjekordse teeõhtu, et tutvustada sügisel piirkonnas alguse saavat startuppide tugiprogrammi.

Teeõhtu peaesinejajaks kujunes aga Prototroni rahastu alumni SprayPrinter, kes rääkis oma eduloo ehk sellest, kuhu üks idee Prototroni ja teiste toetajate abil jõuda võib.
Tänavu sügisest alustavad Tehnopol startup inkubaator, Digix inkubaator ja prototüüpimise rahastu Prototron startuppide tugiprogrammiga nii Ida-Virumaal kui lähipiirkondades. „Loomulikult tähendab uues piirkonnas tegutsemine kõikidele osapooltele teineteise tundma õppimist ning ühtse keele leidmist,“ märkis Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ja lisas, et seetõttu oli oluline näidata idavirulastele kedagi, kes reaalselt ongi oma eduteel.
SprayPrinteri kommunikatsioonispetsialist Aet Rebane rääkis huvilistele, kuidas peagi Silicon Valleysse jõudev ettevõte alguse sai, kes mängisid ettevõtte eduloos märkimisväärset rolli, millised on olnud senised peamised õppetunnid ja kuidas nad järjest suuremaks on kasvanud.
Aet ei näe probleemi selles, kui alustada oma idee arendamist väljaspool Tallinna:“Kui Sul on kindel soov ja selge eesmärk, kuhu tahad jõuda, siis ükskõik, kus Sa füüsiliselt asud, ikka saavutad edu!” ütles Aet. Samas, Silicon Valleyl on Eestiga võrreldes üks suurepärane omadus, mille Aet välja tõi – raha ei ole seal mingi takistus – ainuke küsimus headele ideedele on:“Kui palju teil juurde on vaja on?”.
Järgmine sarnane teeõhtu toimub Toila Sadamasalongis 24. augustil, mil osalejatele tutvustatakse võimalusi oma ideedele rahastuse leidmiseks. Siis räägime startupi arengu teekonnast ehk sellest, kuidas Tehnopol startup inkubaator, Prototron ja Digix näevad ideede arengut, millises etapis ja mil viisil saavad nad kõige rohkem aidata.

Teeõhtute toimumist toetab LoovEesti ESF projekti raames LoovEesti+Maa.

Meil on suur rõõm teada anda, et alates maikuust on Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal (pildil) ülikooli esindaja Prototroni nõukogus.

„Üldiselt on viimasel ajal kasvanud avalikkuse ootus, et teadusasutused pakuksid erinevatele probleemidele käegakatsutavaid lahendusi. TTÜ oluline tugevus on inseneriteadus, mis peaks samuti tootma uusi tooteid/teenuseid ja ülikooli juhtkonna tasemel püüame luua selleks parimaid võimalusi. Peame oma teaduspotentsiaalile otsima ja leidma senisest enam rakendust nii Eestis kui üleilmselt,“ selgitas Veinthal oma esmaseid ülesandeid uue nõukogu liikmena.

TTÜ tugevus on iseneriteadus, teadusuuringud on kallid

Prototron on tema sõnul üks võimalikke viise, kuidas teadusest sündinud idee või lahenduse saab välja arendada tooteks/teenuseks. Peamiseks murekohaks on see, et teadusel põhineva prototüübi loomise eelarve võib olla, ja enamasti ongi, võrdlemisi suur. „Seni oleme väga jäigalt olnud selle küljes, et Prototroni TTÜ vooru pääsevad ainult need töörühmad, kes töötavad ülikooli patenteeritud leiutistega. Ehk on siin see koht, kus tuleks asjad ümber vaadata, et anda rohkem hoogu ülikooli liikmeskonnale ja ülikooli leiutiste vahel tekiks tihedam konkurents. Nii kasvataksime TTÜ voorus taotlejate arvu ja senisest enam jõuaks teadusel põhinevaid lahendusi ka igapäevaellu,“ avaldas Veinthal lootust. Ta lisas, et TTÜ on vastu võtnud põhimõttelise otsuse seda koostööd suurendada ja teadusasutuste sidusust ettevõtetega kasvatada.

10 uurimisgrupile 264 000 eurot

Hetkel on käimas viies TTÜ teadlastele mõeldud Prototroni taotlusvoor. Varasemates voorudes on TTÜ uurimisgrupid esitanud kokku 22 taotlust, millest Prototroni ekspertkogu ettepanekul on toetuse saanud kümme uurimisgruppi kogumahus 264 110 eurot.
Sel aastal läheb Prototroni TTÜ voorus jagamisele 50 000 eurot, taotluste esitamise tähtaeg on 31. august.

Nüüd on Prototroni kompetents andmevahetuse ja energiasektori BigData valdkonnas märkimisväärselt suurem, sest meiega liitus Eesti energiasüsteemihaldur Elering.

„Tarkvõrk ja sellega seotud andmeallikate ja turuosaliste vahelise andmete vahetuse arendamine pakub ettevõtetele uusi ärivõimalusi. Prototroni meeskondadele pakume energiaandmete vahetamise platvormi Estfeed, kus saab uusi ja nutikaid lahendusi arendada ja testida,“ selgitas Eleringi Estfeedi projektijuht Kaija Valdmaa. Ta lisas, et alustavatele ettevõtetele on Eleringi võrgustikus olemine ja Estfeedi platvormiga liitumine väga heaks lähtekohaks oma toote testimisel ja valideerimisel ning esimeste klinetideni jõudmisel.

„BigData on hetkel oluline teema, seda kasutatakse erinevatel tasanditel, väikeettevõtetest riigi taristuni. Seetõttu on meie meeskondade jaoks parim, et Elering ei anna neile ainult raha, vaid ka platvormi, kus saab oma ideed arendada ja testida ning hiljem ka e-eleringi app store´is klientideni viia,” ütles Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova, kelle sõnul peitub Eleringi liitumise väärtus just energeetikat ja andmevahetust puudutavas know-how´s.

„Prototroni toetusfondiga liitumisel hakkab Elering lisaks välja valitud meeskondade mentordamisele senisest rohkem panustama ideede hindamisse. Meie inimestel on hea ülevaade energiasektori vajadustest, arendatavatest rakendustest ja ka olemasolevatest energiateenuse pakkujatest. Seeläbi on võimalik kompetentse kokku viia, tunda ära suurema potentsiaaliga ideed ning aidata kaasa nende arengule,“ märkis Valdmaa.

Veel jõuad esitada oma idee suvisesse vooru, saada taotlus 1. juuni sees  www.prototron.ee.

 

Prototroni ekspertkogu on täienenud veel ühe liikme võrra.

Tere tulemast, Priit Rohumaa!

„Minu väikeste näppude vahelt on läbi käinud mitusada investeerimisprojekti rohkem kui miljardi euro eest. Sellest ka kuhjaga kriitilist meelt nii tehnoloogiate kui turgude vallutamise osas. Suudan kindlasti alustavatele ettevõtetele nõu anda nende maailmavallutuse teel,“ ütles Priit.
Tema hinnangul on ühel startupil eduks vaja karismaatilist tiimi, hullumeelset ideed ja meeletut tahet pingutada, et maailma paremaks muuta. „@Prototron on Eestis vaieldamatult väga vinge platvorm, mis aitab õhku tõusta veel nii mõnelgi edukal raketil!“
Järgmine rakett võib olla juba nende hulgas, eks esitavad oma idee 1. juuniks: www.prototron.ee!

Eelmisel nädalal sai läbi koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds. Peale viiekuulist koolitusprogrammi esitas oma idee 52 meeskonda, kellest 20 paremat seisid silmitsi žüriiga. Paljudel meeskondadel soovitas žürii toode kohe patenteerida, ka meie, Prototroni poolt, nägime noortes suurt potentsiaali.

BrightMinds 2017 koolinoorte äriideede konkurssi parimad

Parimaks tunnistati meeskond Bracket, kes on leiutanud magnetil töötava, lihtsa ja võluva disainiga riidepuu, mis hoiab kapis ruumi kokku.
Eestlane on ikka tervisespordirahvas ja nii pälvis teise koha ConnectItFit. See on veebirakendus, mis aitab trenni teha soovivad inimesed üksteisega kokku viia.
Kolmandale kohale jõudis termos HeatUP, mis reguleerib joogi temperatuuri vastavalt vajadusele – soe jook püsib soojana või külm jahedana. Ärge laske nimest ennast eksitada, tegu on alles prototüübiga ja järgmised mudelid suudavad nii vett soojendada kui jahutada.
Ühe eriauhinna viisid koju kolmanda klassi hakkajad tüdrukud, kes on loonud lindistava kaelakee, kuhu saab salvestada meeldetuletusi endale või vabandusi ja tervitusi, mida öelda sõpradele.
Teise auhinnaga läks koju Hans Anniste, kes koolitusprogrammis ei osalenud ja tuli Bright Mindsi otse “Eesti otsib leiutajat!” konkursilt. Hans on loonud signaalpoi kalameeste abistamiseks ja tema tahab saada autoinseneriks!
Publiku poolehoiu võitis aga Tamsalu meeskond Lacos, kes toodab Eestis ainulaadset süsijäätist. See on laktoosivaba, see on must ja see on maitsev!
Kui koolinoored suudavad nii tugevaid ja suure äripotentsiaaliga ideid genereerida, on Prototroni uks neile alati lahti!

Prototron on hea meel, et Eesti startupid on saanud veel ühe koha, kuhu minna kasvama, õppima ja oma maailmavallutusplaani küpsetama – 18. aprillil avas uksed SEB innovatsioonikeskus.
Innovatsioonikeskuse eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtetel arendada äritegevust ja tõsta konkurentsivõimet ning seeläbi soodustada Eesti kiiremat majanduskasvu. Soovime jõudu!

Milleks osaleda arendusprogrammides?

Siinkohal on aga hea tuletada meelde, et Prototroni meeskonnad saavad lisaks rahastusele ka 6-kuulise inkubatsiooni Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris. See on palju enamat, kui tööl käimise koht või kaasaegne kontoriruum. Startup Inkubaator investeerib igasse startupi üle 10 000€ väärtuses ekspertnõu eesmärgiga leida alginvesteering või jõuda eksportturgudele.
Tehnopolil on:

• enam kui 30 ärinõustajat, kes startuppidega tegelevad;
  mitmesugused üritused läbi aasta: koolitused, paneeldiskussioonid investoritega, pitch´imise ja networkimise üritused;
  koostöökeskus Tallinna Teaduspargis;
  erinevate erialade mentorid, kes tunnevad oma valdkonda peensusteni;
  142 ettevõtet, kes on Startup Inkubaatori programmi edukalt lõpetanud;
  70% ettevõtetest tegutseb edukalt;
  startupid, kes on kaasanud enam kui 9 miljonit eurot.

Siin aidatakse startupil luua parim ärimudel; ehitada sellest lähtuvalt parim müügi-, turundus- ja kommunikatsioonistrateegia; arendada investorvalmidus ja kaasata investeeringuid; luua märkimisväärne kontaktvõrgustik.
Osalemine arendusprogrammides, nagu seda Tehnopoli Startup Inkubatsioon, SEB Innovatsioonikeskus ja teised, on suurepärane võimalus arendada oma äri just õiges suunas!
Uusi taotlusi ootame juba 1. juuniks www.prototron.ee.