Silt: prototron

25-aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg on äsja kaante vahele paigutanud oma mõtted ja arusaamad sellest, kes on tõeline juht.

“Alustavate ettevõtete nõustaja ja mentorina näen tihtipeale, kuidas nendest edukamad saavutavad oma toote või teenusega alguses väga kiire kasvu. Tihtipeale tekivad seisakud siis, kui kuukäive jõuab 10 000 euroni ja siis järgmine kord, kui ettevõtte poolt lisatud väärtus jõuab 100 000 euroni kuus. Need on sellised murdepunktid, kus ettevõtte juhtimisel enam vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Esimesel juhul on selles ettevõttes u 5-10 töötajat ja teisel juhul u 25-40 töötajat.
Probleem on vähemasti 400 aastat vana, niikaua kui piiratud vastutusega ettevõtted on olemas olnud ja ettevõtluskultuur arenenud. Üllatav võib olla aga see, et selles ei ole midagi uut. Kui tehnoloogia või tooted uuenevad pidevalt, siis probleemid, millepärast ettevõtmised ebaõnnestuvad on ikka tihtipeale needsamad, kordudes ikka ja jälle ettevõttest ettevõttesse nagu paha nakkushaigus.

Teen nii nagu tavaliselt

Iga suur ettevõte on kord olnud väike. Firma kasvamisel asutamisest viie- viieteistkümne, viiekümne või sajaviiekümne töötajani peab ettevõte oma juhtimist pidevalt muutma. Need reeglid, mis kehtivad viieliikmelise meeskonna juhtimiseks ei tööta enam viieteistkümnega ja ammugi enam viiekümne või 150-ga. Juhid, kes oma väikest ettevõtet hakkavad suuremaks paisutama mõtlevad aga nii, et senimaani tehtud otsused on olnud õiged, sest oleme saavutanud kiire edu. Ja nõnda ta usub, et ka muutunud keskkonnas saavutab samade otsustega edu, kuid tegelikult see pole enam nii.
Samade võtetega, millega juhitakse väikest aerupaati ei saa juhtida mootorjahti, ega ammugi mitte suurt tankerit.
Raamatus “Kes on tõeline juht” selgub, et tihtipeale on kõrvaltvaatajatele kummalisena tunduva juhtide või töötajate käitumise taga väga inimlikud põhjused, mille põhjuseid tuleb otsida sellest ajast, kui me koopaseintele joonistusi tegime.”

Ivo soovitused Prototroni meeskondadele

1. Kui oled solo-founder, siis leia endale keegi, kellega koos teed kõik strateegilised otsused. Koos tähendab konsensusega otsust.
2. Kui töötajaid on kokku juba üle 5, siis jaga vastutusvaldkonnad nö juhtgrupile ja lase juhtgrupi liikmetel oma töös särada. Anna neile vabadus ja luba eksida.
3. Räägi oma tiimiliikmetega üks-ühele vähemalt kord üle nädala. Kolm tähtsamat teemat mõlemale poolele, millele enne vestlust mõelda:
   • Kuidas ennast tunned?
   • Analüüsi oma tööd ettevõtte strateegiast lähtuvalt: mida tegid viimasel 2 nädalal ja mis plaanis teha? Kas see on kõige olulisem? Millise strateegiliselt tähtsa asja said tehtud?
   • Mis sind/ettevõtet takistab tegelemast kõige olulisemaga – lahenda see probleem järgmiseks korraks!

Ivo raamatut saab ette tellida Rahva Raamatust. Aga mentorlust saab osaledes Prototronis.

Autor: Kirke Metsa, Swedbanki sotsiaalmeediatiimist

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

• Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
  postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
• 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
• Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
• Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
• Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

• Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
• Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
  viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
• Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
  toimib.
• Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
• Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Käimasolevas sügisvoorus on meil võitjatele üle anda varasemast veelgi suurem tugiteenuste pakett. Mida uut on lisaks kuni 35 000 euro suurusele rahastusele, 6-kuulisele inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, T&A konsultatsioonile TalTECHilt, õigusabile Heldman´ilt, itntensiivsetele pitchi- ja meediasuhtluse koolitustele, programmi käigus kogutud teadmistele ja investorkontaktidele.

 

Nüüd saavad Prototroni võidumeeskonnad ka 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt, lisaks nende parim know-how kodulehe valmistamiseks. Esmakordselt saavad võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades.

Kokku panustasid Swedbank Eesti, TalTECH, Tallina Teaduspark Tehnopol ja Tallinna linn – Prototroni 2018. aasta sügisvooru 62 500€. Eritoetusi kuni 10 000€ võivad teha Elering energeetika valdkonna suurandmete ideele ja Utilitas keskkonnatehnoloogia valdkonna lahendusele. Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health on aga otsustanud välja panna Prototroni eriauhinna, mis annab meeskonnale üheks aastaks klastri täisliikmelisuse ja koos sellega võimaluse oma ideed ellu viia ja ettevõtet kasvatada.

 

Pane oma suurepärane idee teele prototron.ee, sest voor läheb lukku 15. oktoobril.

Kõik uus on alguses veidi hirmutav. Seepärast jagame hea meelega Prototroni alumnide kogemust, mida Prototroni taotlusvooru(de) läbimine on neile andnud ja õpetanud. Mida on õppinud ja kuhu tänaseks jõudnud meeskond Timey.

„Kõige suurem WOW-efekt on meie jaoks olnud see, et väga tuntud mentorid ja investorid kiidavad meie idee heaks, soovivad palju edu ja kõrget lendu. Kõige ägedam on vast olnud ühe tuntud investoriga kohtumine, kus ta jagas väga kasulikke näpunäiteid ja nõkse, kuidas teha äri ja arendada oma idee järgmisesse faasi,“ räägib Prototroni kevadvoorust rahastuse saanud Timey üks liikmetest, Martin Möllits. Ta lisab, et kõnealune investor näiteks üks nendest, kes tahab eriliselt näha sära meeskonna silmis.

„Vahet ei ole, kui suur on lava peal olles närv, kuid kui sära on silmis ja meeskond tugev… siis on ka investor müüdud. Kohtusime temaga uuesti juuni alguses USAs ühel võistlusel, kus ta oli žüriis ja ütles, et poisid, ma kiitsin teie idee heaks juba Prototroni voorus ning pange aga edasi.“
Martini sõnul meenuvad need sõnad ka raskematel hetkedel ning need annavad jõudu edasi minna. Idee, mis tundus alguses väga nišši-toode, on saanud kohati väga oluliseks. „Loomulikult on erilise tähendusega erinevad võidud ja võimalused välisreisideks. Poleks elu sees uskunud, et selle ideega on võimalik avastada teisi riike, nagu näiteks Namiibia, mille kohta osad inimesed ei tea sedagi, kus see asub,“ räägib Martin, kes naases Aafrikast mõned päevad tagasi.
„Loomulikult on väga mõnus ja oluline see, kuidas pere ja lähedased sõbrad toetavad, aitavad brainstormida ja pakuvad vahel välja väga kasulikke ideid. Ilma nendeta oleks raske ägedaid ideid teostada!“
Timey väljus Prototroni tänavusest kevadvoorust 5500 euro suuruse investeeringuga. Meeskond on arendamas nutikat “parim enne”-indikaatorit. Kui esialgu oli see mõeldud piimatoodete värskusastme hindamiseks, siis nüüd on meeskond oma ideed müümas vääruslikematele turgudele, näiteks kalatööstustele.
Prototroni sügisvoor on käimas, esita oma idee enne 15. oktoobrit www.prototron.ee ja alusta oma edu lugu.

Vastab TalTech Mektory Tehnoloogiasiirde talitus intellektuaalomandi spetsialist Kersti Peekma.

1. Kui on tegemist uue seadme, aine, meetodiga (nt tarkvaralised leiutised), siis tasub kaaluda patendi või kasuliku mudeli taotluse esitamist.
2. Konsulteeri taotluse esitamise asjus kindlasti patendivolinikuga!
3. Detailset infot oma leiutise kohta ei tohi avaldada avalikes kanalites, sh sotsiaalmeedias – see rikub leiutise uudsust.
4. Selgita välja, kas leiutisega identne või lähedane lahendus on juba olemas, selleks tee patendiotsing andmebaasis espacenet (LINK: https://ee.espacenet.com/).
5. Küsi kaubamärgi volinikult nõu ka kaubamärgi kaitsmise asjus.
6. Mõtle varakult ärinimele ja domeeninimele.

TalTech Mektory ettevõtluskoostöö koordinaator Allan Lahi soovitused, millele mõelda enne, kui asuda teaduse tulemit kommertsialiseerima:

1. Tee enne alustamist teadusartiklite ja patendiotsingu baasil tehnoloogiauuring.
2. Põhjenda, miks ei ole olemasolevad lahendused piisavalt head.
3. Patent on eeskätt turundusvahend. Suur hulk Sinu lahendusele sarnaseid patente näitab suurt turupotentsiaali.
4. Kas keegi suurfirmadest võiks Sinu lahenduse vastu juba praegu huvi tunda?
5. Kas Sinu pakutavat tehnoloogiat võiks kasutada ka mõnes muus valdkonnas?
6. Kas mõnes muus valdkonnas kasutatav tehnoloogia võiks olla kasutatav ka Sinu lahenduse puhul?

Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht

Prototroni sügisvoor on käimas, mistõttu on paslik heita pilk Eesti start-up maastikul toimuvale.

Esmalt põgusast statistikast – EstBAN Eesti äriingleid koondava organisatsioonina tegi 2017 aastal investeeringuid kokku 11,3 miljoni euro eest, mida on ligi 30% rohkem kui varasemal aastal. Investeeriti 108 ettevõttesse. EstVCA, Eesti era- ja riskikapitali koondav organisatsioon, mille liikmed investeerivad enamasti küll juba kasvufaasis ettevõtetesse, investeeris 2017. aastal kokku 40 ettevõttesse, varade maht ilma kinnisvarata küündib ligi miljardi euro tasemele. Swedbanki 2018 aasta näitab, et huvi alustavate ettevõtete vastu püsib kõrge ning seda sisuliselt kõikjal maailmas. Vastavalt Funderbeami maailmaturu raportile on globaalselt kasvanud start-upide rahastamine sel aastal ligi 30%, sealhulgas Euroopas 36%.

Raha jagub

Lühikokkuvõte eelnevast on see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Lisaks riskikapitalile ja ingelinvesteeringutele on rahastust võimalik leida läbi ühisrahastusplatvormide (Funderbeam, Fundwise) ning mingis mahus laenuraha ka väiksematelt ja suurematelt krediidiasutustelt. Swedbank pakub samuti alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning väikelaene, septembri lõpus alustas juba teise ringiga StartUp Wise Guys ja Swedbank koostööna loodud finantstehnoloogiaettevõtete kiirendi.

Eesti (ja ka Euroopa turule laiemalt) on aga iseloomulik, et hoolimata start-upide tohutust populaarsusest ning rahastusallikate kasvust ei jõua innovaatilised ideed sageli nii-öelda traditsioonilisse majandusse. Eestis oli 2017. aasta lõpu seisuga 127 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet ning kuigi suur enamus neist on väikeettevõtted, on enam kui 10 töötajaga ettevõtteid ligi 8000. Viimastel aastatel on palju räägitud neljandast tööstusrevolutsioonist, kus siis lisandväärtust ja efektiivsust luuakse läbi automatiseerimise ning digitaliseerimise. See on üheaegselt väljakutse senistele ettevõtetele kui ka üleskutse kõikidele alustavatele ettevõtetele. Enamike kodumaiste start-upide esmaseks test-turuks on siiski kohalik turg – kuidagi tuleb ideed valideerida ning esimeste maksvate klientide olemasolu on sageli ka mis tahes vormi raha kaasamise eeltingimuseks. Innovaatilise toote või teenuse integreerimine seniste ettevõtete tegevusse aitab kaasa nii esmase rahavoo tekitamisele kui ka hilisemale laienemisele välisturgudele.

Uued tehnoloogiad, uued nõuded

Viimastel aastatel kõige enam raha kaasanud sektoreid vaadates nähtub samuti, et just uudse tehnoloogia kasutuselevõtmises senistes ettevõtetes nähakse väga suurt potentsiaali. 2018. aastal on globaalselt kõige enam finantseeritud logistika, finantsteenuste, suurandmete, tehisintellekti ja kommunikatsioonivaldkonna start-up ettevõtteid.

Rääkimata ei saa jätta ka avatud pangandusest. 2019. aastal rakendub üleeuroopaline makseteenuste direktiiv, mis lihtsustatult tähendab seda, et pangad peavad klientide nõusolekul jagama nende andmeid teiste ettevõtetega, kes soovivad klientidele pakkuda uusi ja põnevaid teenuseid. Esmajärjekorras mõjutab see loomulikult finantstehnoloogia ettevõtteid, kes seni sageli kliendiandmete puudumise tõttu ei saanud soovitud kiirusega teenust pakkuda, näiteks järelmaksu pakkuja peaks siiski teadma, kas soovijale on mõistlik krediiti pakkuda. Võimalused on aga kahtlemata laiemad – vähe sellest, et ilmselt paari aasta perspektiivis erineb praegusest märgatavalt kohalik finantssektor, loob seadusemuudatus uusi võimalusi ka teistes valdkondades. Kliendi makseajalugu võib olla kasulik näiteks toidu- või rõivapoodidel kliendile personaliseeritud pakkumiste tegemises, igapäevases äritegevuses koostööpartneri hindamisel, renditurul üürnikku valides.

Võib öelda, et tingimused start-up maastikul pole Eestis iial varem olnud soodsamad. Majandusel tervikuna läheb hetkel hästi, kuid ettevõtetel on ruumi tegevuse efektiivistamiseks läbi uute innovaatiliste lahenduste. Finantsandmed muutuvad kättesaadavamaks ning rahastamisallikaid on rohkelt.

Kui Sul on hea idee, tasub kindlasti kandideerida Prototroni. Saada taotlus prototron.ee enne 15. oktoobrit.

Prototron kuulutati Euroopa suurimal ärikonkursil European Business Awards riikliku kategooria võitjaks.

Prototron valiti esmalt detsembris ligi 3000 Euroopa silmapaistva äriorganisatsiooni sekka, millele järgnes tuntud poliitikutest, akadeemikutest ja äriliidritest koosneva žürii riigipõhine hindamine, mille tulemusena saavutas rahastu Eesti parima äriorganisatsiooni auhinna 0-25 miljoni suuruse käibega organisatsioonide kategoorias. Saavutatud tunnustuse tulemusena esindas Prototron Eestit üleeuroopalise auhinna lõppvoorus avaliku- ja erasektori koostöö kategoorias.

“Swedbanki, Tehnopoli ja TTÜ asutatud Prototron on kinnitanud kanda tehnoloogial põhinevate nutikate ideede novaatorliku rahastuna, kust on välja kasvanud mitmeid põnevaid ja edukaid ettevõtteid. On hea meel, et meie tööd on märgatud ka Euroopas, mis on tunnustus kogu Eesti start-up kogukonnale,” ütles Prototroni juht Jana Pavlenkova.

“Prototron on oma valdkonnas selge liider ja eeskuju. Riikliku kategooria võitjaks olemine tähendab, et rahastu esindab meie jaoks olulisi väärtusi nagu edu, eetilisus ja innovatsioon, mis on kogu Euroopas väga hinnatud. Soovime Prototronile edu lõppvoorus,” ütles European Business Awards tegevjuht Adrian Tripp.

European Business Awards auhindu on välja antud juba 11 aastat ja selle eesmärgiks on toetada ja tunnustada ärikogukondi üle kogu Euroopa. Sel aastal osales konkursil 110 000 äri 34st riigist. Konkursi toetajad on RSM, ELITE, Germany Trade & Invest, PR Newswire, Berau Ban Dijk ja SDL Managed Translation.

Alles lõppes Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni taotluste vastuvõtt kevadvooru, kokku esitati 230 ideed Eestist, naaberriikidest ja ka kaugemalt. Valdkondadena tõusid seekord enim esile transport ja meditsiin ning lahendused, mis aitavad inimest igapäevases elus.

Selles voorus oli mitmeid tugevad teadspõhised ideed. Projektid, mis põhinevad uurimustel ja doktoritöödel, mis näitab, et Eesti teadlaskond on jõudsalt astumas samme, et oma teadustööd reaalselt turule viia. See teeb ainult rõõmu ja näitab, et Prototroni uuenduskuur TTÜ inteelektuaalomandil baseeruvate ideede finantseerimise osas, oli vajalik.
Palju oli sel korral autodega, eelkõige mootoritega ja erinevate vidinate ideid. Moderniseeritud energiaallikad, lastele ja lapseootel emadele mõeldud lahendused, droonide edasiarendused, erinevad rakendusliidesed ja plokiahelat kasutavat ideed, idsegi inimeste teleportatsioon – need on ainult mõned ideede teemad.

Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös loodud Prototron tähistab tänavu kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol ja tasuta õigusabi Hedman Partnersilt.
Seni on Prototronist läbi käinud enam kui 2900 idee, mille hulgast on oma tehnoloogiale prototüübi ehitamiseks rahalist tuge saanud 58 meeskonda kogusummas 670 000 eurot. Prototroni toetusel on edukalt turule toonud 24 uut toodet.

Eesti suurim tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototron on rahastanud erinevaid nutikaid äriideid. Vaata, millised on kõige põnevamad!

1) Lingvist
Lingvist on uuenduslik keeleõppe platvorm, mis alates 2015.aasta juunist õpetab inimestele inglise ja prantsuse keelt. Selle ettevõtte taga on füüsikadoktor Mait Müntel, kes tundis Šveitsis CERNi laboris tööd tehes, et on vaja uuemat sorti õppemeetodit, mis aitaks tal prantsuse keele ära õppida. Ta otsustas läheneda oma vajadusele matemaatiliselt ning töötas välja keeleõppe tarkvara prototüübi, millega ta sai prantsuse keele selgeks 200 tunniga.
Lingvisti platvorm kaardistab iga õppija teadmisi ja oskusi ning kohandab vastavalt saadud infole reaalajas õppijale näidatavat keelematerjali, muutes seeläbi iga inimese õppekogemuse just tema jaoks unikaalselt meeldivaks ja proovilepanevaks.
Tänaseks päevaks on Lingvisti investeeritud peaaegu 10 miljonit eurot. Lingvisti on investeerinud Rakuten, Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, Soome riskikapitalifond Inventure ning Skype’i asutajad Jaan Tallinn ja Geoffrey Prentice.

2) SprayPrinter
SprayPrinter kogus kuulsust, kui võitis Ajujahi konkurssi. SprayPrinter on juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist vabalt valitud tasapinnale. Selle jaoks on vaja telefoni äppi, sobivat kujutist ja SprayPrinteri kinnitamist aerosoolvärvile. Niimoodi saab iga inimene joonista spreivärviga vabalt valitud pildi seinale, särgile või hoopis auto peale. Eelnevad oskused pole vajalikud.
SprayPrinteri meeskonda on kutsutud oma toodet tutvustama suurtele tehnoloogiaüritustele, näiteks San Franciscos, Londonis, Varssavis ja Riias. SprayPrinteri vastu on huvi tundnud paljud suured rahvusvahelised ettevõtted ja aerosoolvärvi tootjad, näiteks Montana.

3) HackMotion
HackMotion arendab nutikaid riide spordi õppimiseks. HackMotion salvestab kandja riietusi treeningutel ning hiljem juhendab kandjat parema tulemuse saavutamisel ja võimaldab täpsemini korrata oma liigutusi. See on eriti tähtis mitmete spordialade harjutamisel, nagu näiteks golf, tennis või täpsuslaskmine.
Nutitelefoni äpp analüüsib tehtud liigutusi ning annab väga detailset ja täpset tagasisidet läbi kõrvaklappide või otse ekraanil. Inimene saab nende soovituste järgi oma liigutusi parandada.
Alates 2016.aasta oktoobrist on HackMotioni ettevõtet toetatud 80 000 euroga erinevatest toetusprogrammidest nii Eestis kui ka Lätis.

4) Themo
Themo on nutikas termostaat, tänu millele vähenevad majapidamise küttekulud. Nimelt arvestab Themo kodu kütimisel reaalajas elektri börsihinda. Selle jaoks kasutab Themo tuhandeid andmepunkte, et teha õigeid otsuseid, millal elektrit tarbida. Selleks võetakse arvesse majapidamise unikaalset tarbimisprofiili, määratud küttegraafikut, välisilma ja ka hetke elektri turuhinda. Keskmiselt vähendab Themo kütte arvet 8€/m2 aastas.

5) Foxcademy arendab keskkooli õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastele saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks.
Platvormi teeb eriliseks digitaalne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütilised tööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga.
2015. aasta augustis anti välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldati kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea.

Prototron on 2012. loodud rahastu, mille eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi. Prototroni asutajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tehnopol ja Swedbank.
Kevadvoor on avatud! Esita oma idee 15. märtsini veebi kaudu või boti juhendamisel.

Prototüüpimise rahastu Prototron 19. vooru keskmes oli digitaliseerimine. Ligi 200 idee seast jõudsid parimate sekka need lahendused, mis on kasulikud nii inimestele kui tööstustele. Neli meeskonda said kokku 30 000 euro suuruse rahastuse.

„Kuigi kõik täna Prototroni rahastuse nominentideks kuulutatud meeskonnad tegelevad erinevates valdkondades, on neil kõigil üks ühine, seejuures ülimalt oluline nimetaja – nende ideed ja väljapakutud lahendused üllatavad. Meeskonnad on osanud tehnoloogia nii inimese kui tööstuste kasuks tööle panna ning lahendavad probleeme valdkondades, kus see ei ole tavapärane,“ ütles Prototroni rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova.

Meeskond FoodDocs loob restoranidele, kohvikutele ja muudele toidukäitlusega tegelevatele ettevõtetele pilvepõhise enesekontrolliplaani, et muuta seadusest tulenevate nõuete vastavusdokumentide haldamine ülevaatlikumaks ja lihtsamaks. Toetuse suuruseks on 5 000 eurot.

VirtualFX sai Prototronilt 10 000€, et arendada virtuaalreaalsusel põhinevat kognitiivse taastusravi lahendust, mis võimaldab ajutraumaga patsiendil senise olukordade “teoorias” läbimängimise asemel kogeda erinevaid olukordi virtuaalreaalsuses. Selline lähenemine tõstab oluliselt kognitiivse taastusravi efektiivsust.

Eziil saab 5 000€, et edasi arendada tootmisintellekti ehk tootmisettevõtte juhile visuaalset tööde planeerimise töölauda, millelt info jõuab iga töötaja nutiseadmesse. See tehisintellekt õpiks kasutaja varasemast tegevusest ja pakuks tulevikus juba automaatselt kõige optimaalsemaid tegevusplaane.

Prototroni kaasrahastaja Elering andis meeskonnale FuseBox 10 000€, et nad saaksid katsetada oma elektrivõrkude abistamiseks loodud lahendust. Keskkonna seisukohast järjest olulisemaks muutuv taastuvenergia tootmine on suhteliselt ebastabiilne ja paneb energiavõrkudele suure koormuse. Lahenduseks oleks paidlikum energiakasutus, seejuures väga palju energiat tarbivate süsteemide (kütmis- või jahutussüsteemid) ajutine väljalülitamine ja FuseBox on sellist lahendust loomas.

Täna Tartus toimunud sTARTUp Day 2017 raames andis prototüüpimise rahastu Prototron meeskondadele nutikate lahenduste elluviimiseks raha 19. korda. Kokku on Prototron tänaseks rahastanud 56 idee prototüüpimist kogusummas enam kui 700 000 eurot.
Rahastu partneriteks on Utilitas, Hedman Partners ja Elering.
Järgmisesse vooru saab taotlusi esitada 15. märtsini 2018 prototron.ee veebil.