Silt: prototüüp

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.

Prototüüpimise rahastu Prototron 19. vooru keskmes oli digitaliseerimine. Ligi 200 idee seast jõudsid parimate sekka need lahendused, mis on kasulikud nii inimestele kui tööstustele. Neli meeskonda said kokku 30 000 euro suuruse rahastuse.

„Kuigi kõik täna Prototroni rahastuse nominentideks kuulutatud meeskonnad tegelevad erinevates valdkondades, on neil kõigil üks ühine, seejuures ülimalt oluline nimetaja – nende ideed ja väljapakutud lahendused üllatavad. Meeskonnad on osanud tehnoloogia nii inimese kui tööstuste kasuks tööle panna ning lahendavad probleeme valdkondades, kus see ei ole tavapärane,“ ütles Prototroni rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova.

Meeskond FoodDocs loob restoranidele, kohvikutele ja muudele toidukäitlusega tegelevatele ettevõtetele pilvepõhise enesekontrolliplaani, et muuta seadusest tulenevate nõuete vastavusdokumentide haldamine ülevaatlikumaks ja lihtsamaks. Toetuse suuruseks on 5 000 eurot.

VirtualFX sai Prototronilt 10 000€, et arendada virtuaalreaalsusel põhinevat kognitiivse taastusravi lahendust, mis võimaldab ajutraumaga patsiendil senise olukordade “teoorias” läbimängimise asemel kogeda erinevaid olukordi virtuaalreaalsuses. Selline lähenemine tõstab oluliselt kognitiivse taastusravi efektiivsust.

Eziil saab 5 000€, et edasi arendada tootmisintellekti ehk tootmisettevõtte juhile visuaalset tööde planeerimise töölauda, millelt info jõuab iga töötaja nutiseadmesse. See tehisintellekt õpiks kasutaja varasemast tegevusest ja pakuks tulevikus juba automaatselt kõige optimaalsemaid tegevusplaane.

Prototroni kaasrahastaja Elering andis meeskonnale FuseBox 10 000€, et nad saaksid katsetada oma elektrivõrkude abistamiseks loodud lahendust. Keskkonna seisukohast järjest olulisemaks muutuv taastuvenergia tootmine on suhteliselt ebastabiilne ja paneb energiavõrkudele suure koormuse. Lahenduseks oleks paidlikum energiakasutus, seejuures väga palju energiat tarbivate süsteemide (kütmis- või jahutussüsteemid) ajutine väljalülitamine ja FuseBox on sellist lahendust loomas.

Täna Tartus toimunud sTARTUp Day 2017 raames andis prototüüpimise rahastu Prototron meeskondadele nutikate lahenduste elluviimiseks raha 19. korda. Kokku on Prototron tänaseks rahastanud 56 idee prototüüpimist kogusummas enam kui 700 000 eurot.
Rahastu partneriteks on Utilitas, Hedman Partners ja Elering.
Järgmisesse vooru saab taotlusi esitada 15. märtsini 2018 prototron.ee veebil.

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Meil on suur rõõm teada anda, et alates maikuust on Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal (pildil) ülikooli esindaja Prototroni nõukogus.

„Üldiselt on viimasel ajal kasvanud avalikkuse ootus, et teadusasutused pakuksid erinevatele probleemidele käegakatsutavaid lahendusi. TTÜ oluline tugevus on inseneriteadus, mis peaks samuti tootma uusi tooteid/teenuseid ja ülikooli juhtkonna tasemel püüame luua selleks parimaid võimalusi. Peame oma teaduspotentsiaalile otsima ja leidma senisest enam rakendust nii Eestis kui üleilmselt,“ selgitas Veinthal oma esmaseid ülesandeid uue nõukogu liikmena.

TTÜ tugevus on iseneriteadus, teadusuuringud on kallid

Prototron on tema sõnul üks võimalikke viise, kuidas teadusest sündinud idee või lahenduse saab välja arendada tooteks/teenuseks. Peamiseks murekohaks on see, et teadusel põhineva prototüübi loomise eelarve võib olla, ja enamasti ongi, võrdlemisi suur. „Seni oleme väga jäigalt olnud selle küljes, et Prototroni TTÜ vooru pääsevad ainult need töörühmad, kes töötavad ülikooli patenteeritud leiutistega. Ehk on siin see koht, kus tuleks asjad ümber vaadata, et anda rohkem hoogu ülikooli liikmeskonnale ja ülikooli leiutiste vahel tekiks tihedam konkurents. Nii kasvataksime TTÜ voorus taotlejate arvu ja senisest enam jõuaks teadusel põhinevaid lahendusi ka igapäevaellu,“ avaldas Veinthal lootust. Ta lisas, et TTÜ on vastu võtnud põhimõttelise otsuse seda koostööd suurendada ja teadusasutuste sidusust ettevõtetega kasvatada.

10 uurimisgrupile 264 000 eurot

Hetkel on käimas viies TTÜ teadlastele mõeldud Prototroni taotlusvoor. Varasemates voorudes on TTÜ uurimisgrupid esitanud kokku 22 taotlust, millest Prototroni ekspertkogu ettepanekul on toetuse saanud kümme uurimisgruppi kogumahus 264 110 eurot.
Sel aastal läheb Prototroni TTÜ voorus jagamisele 50 000 eurot, taotluste esitamise tähtaeg on 31. august.

Eelmisel nädalal sai läbi koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds. Peale viiekuulist koolitusprogrammi esitas oma idee 52 meeskonda, kellest 20 paremat seisid silmitsi žüriiga. Paljudel meeskondadel soovitas žürii toode kohe patenteerida, ka meie, Prototroni poolt, nägime noortes suurt potentsiaali.

BrightMinds 2017 koolinoorte äriideede konkurssi parimad

Parimaks tunnistati meeskond Bracket, kes on leiutanud magnetil töötava, lihtsa ja võluva disainiga riidepuu, mis hoiab kapis ruumi kokku.
Eestlane on ikka tervisespordirahvas ja nii pälvis teise koha ConnectItFit. See on veebirakendus, mis aitab trenni teha soovivad inimesed üksteisega kokku viia.
Kolmandale kohale jõudis termos HeatUP, mis reguleerib joogi temperatuuri vastavalt vajadusele – soe jook püsib soojana või külm jahedana. Ärge laske nimest ennast eksitada, tegu on alles prototüübiga ja järgmised mudelid suudavad nii vett soojendada kui jahutada.
Ühe eriauhinna viisid koju kolmanda klassi hakkajad tüdrukud, kes on loonud lindistava kaelakee, kuhu saab salvestada meeldetuletusi endale või vabandusi ja tervitusi, mida öelda sõpradele.
Teise auhinnaga läks koju Hans Anniste, kes koolitusprogrammis ei osalenud ja tuli Bright Mindsi otse “Eesti otsib leiutajat!” konkursilt. Hans on loonud signaalpoi kalameeste abistamiseks ja tema tahab saada autoinseneriks!
Publiku poolehoiu võitis aga Tamsalu meeskond Lacos, kes toodab Eestis ainulaadset süsijäätist. See on laktoosivaba, see on must ja see on maitsev!
Kui koolinoored suudavad nii tugevaid ja suure äripotentsiaaliga ideid genereerida, on Prototroni uks neile alati lahti!