Rohetehnoloogia areng toob uusi ärimudeleid

08.02.2019
ma ylikonnaga
Ragmar Saksing / Rohetehnoloogia valdkonna juht, Tallinna Teaduspark Tehnopol

Rohetehnoloogia on võrdlemisi uus tööstusharu ja nagu iga uue suunaga, tekitab see inimestes mõningaid kahtlusi. Eriti umbusklikud on suurte ja vanade tööstusharude esindajad ja et neid kahtlusi hajutada, selgitan lühidalt rohetehnoloogia olemust ja kasu ettevõtlusele.

Rohetehnoloogia peamine eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju loodusele ja parandada keskkonda. See on säästev ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, kus kasutatakse maksimaalselt taastuvaid energiaallikaid ja materjale. Energiakasutus on seejuures minimaalne ja/või loodud materjalid on taaskasutatavad. Oluline on, et loodavad tooted oleksid keskkonnasõbralikud kogu elutsükli ulatuses.

Keemia vs füüsika

Tänane majandus on suuresti keemiapõhine. Sellise majanduse keskmes on maavarade ammutamine ja ümbertöötlemine. Tulevikumajandus on rohkem füüsikapõhine, kus kasutatakse ära kõik toimivad jõud ja taastuv energia. Selleks luuakse uusi ärimudeleid, mis defineerivad ümber selle, kuidas oleme seni harjunud äri tegema. Ettevõtluse seisukohast tähendab see muutuste kaudu tulu teenimist.

Nutikad ettevõtjad tervitavad muutusi, otsivad ja leiavad uusi võimalusi. Nad arendavad ettevõtteid mitmekihiliselt, laias skaalas. Nutikad ettevõtjad ei rikastu keskkonna arvelt, nemad muudavad keskkonda silmas pidades paremaks kogu ettevõtluskliimat.

Väga lihtsustatud näide selle kohta on päikeseenergia. Inimesed ei osta päikesepaneele ainult sellepärast, et nad on rohelise meelelaadiga. Päikesepaneele paigaldatakse selleks, et raha kokku hoida ja/või tulu teenida. Päikeseenergiat saab kasutada väga laialdaselt ja selle juures muutub keskkonda paremaks. Enamus päikesepaneelide kasutusaeg on 25+ aastat ja kes ei sooviks elada majas, sõita autoga või rolleriga ning teha seda jooksvalt tasuta?

Uuued võimalused traditsioonilistes valdkondades

Valdkonnad, mida rohetehnoloogia arengu osas tasub jälgida on eelkõige kesksete süsteemide detsentraliseerimine. Palju uusi võimalusi toovad energia salvestamine, hoonete energiatõhusus, alternatiivsed energia allikad ja energiakasutus, toidu tootmine, materjalide taaskasutus, transport ja logistika. Kõigis nendes valdkondades tõuseb laineharjale teaduspõhine ettevõtlus, kus teadusavastusi aitavad rahastada nutikad ettevõtjad.

Nüüdisaegne inimene kujunes umbes 200 000 aastat tagasi, esimesed tõendid põllumajanduse kohta pärinevad 23 tuhande aasta eest, tööstusrevolutsioon algas vähem kui 300 aastat tagasi. Sellel ajaskaalal ei tasu alahinnata looduse kujunemist 3,8 miljardi aasta jooksul. Inimesed on leiutanud ja leiutistelt majanduslikku kasu lõiganud omajagu. Edaspidi võiksime loodust vaadelda kui toodete kataloogi, kus kõik saavutused on saanud kasu 3,8 miljardi aasta pikkusest uurimis- ja arendusperioodist. Nüüd on meie väljakutse see nutikalt inimese jaoks tööle panna.

Sügisvoorus sai 5 meeskonda toetust

11.12.2018
Prototron 2018 winners

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

  • Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
    Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
  • Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
  • 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
  • Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
  • Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Prototroni kevadvooru esitati 230 ideed teleportatsioonist krüptorahadeni

16.03.2018
IMG 6156 7c
Alles lõppes Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni taotluste vastuvõtt kevadvooru, kokku esitati 230 ideed Eestist, naaberriikidest ja ka kaugemalt. Valdkondadena tõusid seekord enim esile transport ja meditsiin ning lahendused, mis aitavad inimest igapäevases elus.

Selles voorus oli mitmeid tugevad teadspõhised ideed. Projektid, mis põhinevad uurimustel ja doktoritöödel, mis näitab, et Eesti teadlaskond on jõudsalt astumas samme, et oma teadustööd reaalselt turule viia. See teeb ainult rõõmu ja näitab, et Prototroni uuenduskuur TTÜ inteelektuaalomandil baseeruvate ideede finantseerimise osas, oli vajalik.
Palju oli sel korral autodega, eelkõige mootoritega ja erinevate vidinate ideid. Moderniseeritud energiaallikad, lastele ja lapseootel emadele mõeldud lahendused, droonide edasiarendused, erinevad rakendusliidesed ja plokiahelat kasutavat ideed, idsegi inimeste teleportatsioon – need on ainult mõned ideede teemad.

Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös loodud Prototron tähistab tänavu kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol ja tasuta õigusabi Hedman Partnersilt.
Seni on Prototronist läbi käinud enam kui 2900 idee, mille hulgast on oma tehnoloogiale prototüübi ehitamiseks rahalist tuge saanud 58 meeskonda kogusummas 670 000 eurot. Prototroni toetusel on edukalt turule toonud 24 uut toodet.

Otsingul on Tallinn-Helsinki vahelise transportimise ideid!

22.10.2017
feature envision 2050 transportation main

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Prototroni ekspertkogu uus liige on Liisi Himma

06.10.2017
Liisi Himma foto
Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Prototroni alumni SprayPrinter tutvustas idavirulastele oma edulugu

25.07.2017
DSC04624
Keset suurt Eestimaa suve, 20. juulil korraldasid Narva Loomeinkubaator OBJEKT ja Ida-Viru loomemajanduskeskus järjekordse teeõhtu, et tutvustada sügisel piirkonnas alguse saavat startuppide tugiprogrammi.

Teeõhtu peaesinejajaks kujunes aga Prototroni rahastu alumni SprayPrinter, kes rääkis oma eduloo ehk sellest, kuhu üks idee Prototroni ja teiste toetajate abil jõuda võib.
Tänavu sügisest alustavad Tehnopol startup inkubaator, Digix inkubaator ja prototüüpimise rahastu Prototron startuppide tugiprogrammiga nii Ida-Virumaal kui lähipiirkondades. „Loomulikult tähendab uues piirkonnas tegutsemine kõikidele osapooltele teineteise tundma õppimist ning ühtse keele leidmist,“ märkis Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ja lisas, et seetõttu oli oluline näidata idavirulastele kedagi, kes reaalselt ongi oma eduteel.
SprayPrinteri kommunikatsioonispetsialist Aet Rebane rääkis huvilistele, kuidas peagi Silicon Valleysse jõudev ettevõte alguse sai, kes mängisid ettevõtte eduloos märkimisväärset rolli, millised on olnud senised peamised õppetunnid ja kuidas nad järjest suuremaks on kasvanud.
Aet ei näe probleemi selles, kui alustada oma idee arendamist väljaspool Tallinna:“Kui Sul on kindel soov ja selge eesmärk, kuhu tahad jõuda, siis ükskõik, kus Sa füüsiliselt asud, ikka saavutad edu!” ütles Aet. Samas, Silicon Valleyl on Eestiga võrreldes üks suurepärane omadus, mille Aet välja tõi – raha ei ole seal mingi takistus – ainuke küsimus headele ideedele on:“Kui palju teil juurde on vaja on?”.
Järgmine sarnane teeõhtu toimub Toila Sadamasalongis 24. augustil, mil osalejatele tutvustatakse võimalusi oma ideedele rahastuse leidmiseks. Siis räägime startupi arengu teekonnast ehk sellest, kuidas Tehnopol startup inkubaator, Prototron ja Digix näevad ideede arengut, millises etapis ja mil viisil saavad nad kõige rohkem aidata.

Teeõhtute toimumist toetab LoovEesti ESF projekti raames LoovEesti+Maa.