Silt: idee

17. mail kuulutasime Latitude59 pealaval välja tänavused kevadvooru võitjad. Kokku läks neljale meeskonnale 60 000 eurot.

Suurima toetuse – 25 000 eurot sai meeskond Lumebot lumerookimisrobotite ehitamiseks. Lumeroboti teeb eriliseks see, et asub tööle siis, kui lund hakkab sadama; suudab ise laadima minna; töötab 24/7 ja hoiab näiteks parkimisplatsi kogu aja lumest puhtana.
10 000 eurot sai meeskond Futuclass, kes muudab virtuaalreaalsust kasutades õppimise mängulisemaks ja toob üliägedad teaduseksperimendid klassiruumidesse.
Meeskond Unsinkable Robotics hakkab 20 000 euroga arendama allveerobotit, mis suudab minna kohtadesse, kuhu inimene ei mahu ning näiteks sadamatel aitab oluliselt kokku hoida kaide hoolduskulusid.
kibu.energy sai toetuseks 5000 eurot ja meeskond arendab kokkuvolditavat päikesepaneeli, mida saab näiteks rõdudele, terrassidele ja aedadesse paigaldada horisontaalselt. Uudne on lahendus ka selle poolest, et sellesse on integreeritud energiasalvestussüsteem ning selle saab otse seinakontakti ühendada.

Sügisvoor on vähem kui 5 kuu pärast, seega koguge ideid ja inspiratsiooni ja pange taotlus enne 15. oktoobrit teele.

25-aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg on äsja kaante vahele paigutanud oma mõtted ja arusaamad sellest, kes on tõeline juht.

“Alustavate ettevõtete nõustaja ja mentorina näen tihtipeale, kuidas nendest edukamad saavutavad oma toote või teenusega alguses väga kiire kasvu. Tihtipeale tekivad seisakud siis, kui kuukäive jõuab 10 000 euroni ja siis järgmine kord, kui ettevõtte poolt lisatud väärtus jõuab 100 000 euroni kuus. Need on sellised murdepunktid, kus ettevõtte juhtimisel enam vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Esimesel juhul on selles ettevõttes u 5-10 töötajat ja teisel juhul u 25-40 töötajat.
Probleem on vähemasti 400 aastat vana, niikaua kui piiratud vastutusega ettevõtted on olemas olnud ja ettevõtluskultuur arenenud. Üllatav võib olla aga see, et selles ei ole midagi uut. Kui tehnoloogia või tooted uuenevad pidevalt, siis probleemid, millepärast ettevõtmised ebaõnnestuvad on ikka tihtipeale needsamad, kordudes ikka ja jälle ettevõttest ettevõttesse nagu paha nakkushaigus.

Teen nii nagu tavaliselt

Iga suur ettevõte on kord olnud väike. Firma kasvamisel asutamisest viie- viieteistkümne, viiekümne või sajaviiekümne töötajani peab ettevõte oma juhtimist pidevalt muutma. Need reeglid, mis kehtivad viieliikmelise meeskonna juhtimiseks ei tööta enam viieteistkümnega ja ammugi enam viiekümne või 150-ga. Juhid, kes oma väikest ettevõtet hakkavad suuremaks paisutama mõtlevad aga nii, et senimaani tehtud otsused on olnud õiged, sest oleme saavutanud kiire edu. Ja nõnda ta usub, et ka muutunud keskkonnas saavutab samade otsustega edu, kuid tegelikult see pole enam nii.
Samade võtetega, millega juhitakse väikest aerupaati ei saa juhtida mootorjahti, ega ammugi mitte suurt tankerit.
Raamatus “Kes on tõeline juht” selgub, et tihtipeale on kõrvaltvaatajatele kummalisena tunduva juhtide või töötajate käitumise taga väga inimlikud põhjused, mille põhjuseid tuleb otsida sellest ajast, kui me koopaseintele joonistusi tegime.”

Ivo soovitused Prototroni meeskondadele

1. Kui oled solo-founder, siis leia endale keegi, kellega koos teed kõik strateegilised otsused. Koos tähendab konsensusega otsust.
2. Kui töötajaid on kokku juba üle 5, siis jaga vastutusvaldkonnad nö juhtgrupile ja lase juhtgrupi liikmetel oma töös särada. Anna neile vabadus ja luba eksida.
3. Räägi oma tiimiliikmetega üks-ühele vähemalt kord üle nädala. Kolm tähtsamat teemat mõlemale poolele, millele enne vestlust mõelda:
   • Kuidas ennast tunned?
   • Analüüsi oma tööd ettevõtte strateegiast lähtuvalt: mida tegid viimasel 2 nädalal ja mis plaanis teha? Kas see on kõige olulisem? Millise strateegiliselt tähtsa asja said tehtud?
   • Mis sind/ettevõtet takistab tegelemast kõige olulisemaga – lahenda see probleem järgmiseks korraks!

Ivo raamatut saab ette tellida Rahva Raamatust. Aga mentorlust saab osaledes Prototronis.

Eesti suurim tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototron on rahastanud erinevaid nutikaid äriideid. Vaata, millised on kõige põnevamad!

1) Lingvist
Lingvist on uuenduslik keeleõppe platvorm, mis alates 2015.aasta juunist õpetab inimestele inglise ja prantsuse keelt. Selle ettevõtte taga on füüsikadoktor Mait Müntel, kes tundis Šveitsis CERNi laboris tööd tehes, et on vaja uuemat sorti õppemeetodit, mis aitaks tal prantsuse keele ära õppida. Ta otsustas läheneda oma vajadusele matemaatiliselt ning töötas välja keeleõppe tarkvara prototüübi, millega ta sai prantsuse keele selgeks 200 tunniga.
Lingvisti platvorm kaardistab iga õppija teadmisi ja oskusi ning kohandab vastavalt saadud infole reaalajas õppijale näidatavat keelematerjali, muutes seeläbi iga inimese õppekogemuse just tema jaoks unikaalselt meeldivaks ja proovilepanevaks.
Tänaseks päevaks on Lingvisti investeeritud peaaegu 10 miljonit eurot. Lingvisti on investeerinud Rakuten, Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, Soome riskikapitalifond Inventure ning Skype’i asutajad Jaan Tallinn ja Geoffrey Prentice.

2) SprayPrinter
SprayPrinter kogus kuulsust, kui võitis Ajujahi konkurssi. SprayPrinter on juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist vabalt valitud tasapinnale. Selle jaoks on vaja telefoni äppi, sobivat kujutist ja SprayPrinteri kinnitamist aerosoolvärvile. Niimoodi saab iga inimene joonista spreivärviga vabalt valitud pildi seinale, särgile või hoopis auto peale. Eelnevad oskused pole vajalikud.
SprayPrinteri meeskonda on kutsutud oma toodet tutvustama suurtele tehnoloogiaüritustele, näiteks San Franciscos, Londonis, Varssavis ja Riias. SprayPrinteri vastu on huvi tundnud paljud suured rahvusvahelised ettevõtted ja aerosoolvärvi tootjad, näiteks Montana.

3) HackMotion
HackMotion arendab nutikaid riide spordi õppimiseks. HackMotion salvestab kandja riietusi treeningutel ning hiljem juhendab kandjat parema tulemuse saavutamisel ja võimaldab täpsemini korrata oma liigutusi. See on eriti tähtis mitmete spordialade harjutamisel, nagu näiteks golf, tennis või täpsuslaskmine.
Nutitelefoni äpp analüüsib tehtud liigutusi ning annab väga detailset ja täpset tagasisidet läbi kõrvaklappide või otse ekraanil. Inimene saab nende soovituste järgi oma liigutusi parandada.
Alates 2016.aasta oktoobrist on HackMotioni ettevõtet toetatud 80 000 euroga erinevatest toetusprogrammidest nii Eestis kui ka Lätis.

4) Themo
Themo on nutikas termostaat, tänu millele vähenevad majapidamise küttekulud. Nimelt arvestab Themo kodu kütimisel reaalajas elektri börsihinda. Selle jaoks kasutab Themo tuhandeid andmepunkte, et teha õigeid otsuseid, millal elektrit tarbida. Selleks võetakse arvesse majapidamise unikaalset tarbimisprofiili, määratud küttegraafikut, välisilma ja ka hetke elektri turuhinda. Keskmiselt vähendab Themo kütte arvet 8€/m2 aastas.

5) Foxcademy arendab keskkooli õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastele saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks.
Platvormi teeb eriliseks digitaalne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütilised tööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga.
2015. aasta augustis anti välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldati kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea.

Prototron on 2012. loodud rahastu, mille eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi. Prototroni asutajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tehnopol ja Swedbank.
Kevadvoor on avatud! Esita oma idee 15. märtsini veebi kaudu või boti juhendamisel.

Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Nüüd on Prototroni kompetents andmevahetuse ja energiasektori BigData valdkonnas märkimisväärselt suurem, sest meiega liitus Eesti energiasüsteemihaldur Elering.

„Tarkvõrk ja sellega seotud andmeallikate ja turuosaliste vahelise andmete vahetuse arendamine pakub ettevõtetele uusi ärivõimalusi. Prototroni meeskondadele pakume energiaandmete vahetamise platvormi Estfeed, kus saab uusi ja nutikaid lahendusi arendada ja testida,“ selgitas Eleringi Estfeedi projektijuht Kaija Valdmaa. Ta lisas, et alustavatele ettevõtetele on Eleringi võrgustikus olemine ja Estfeedi platvormiga liitumine väga heaks lähtekohaks oma toote testimisel ja valideerimisel ning esimeste klinetideni jõudmisel.

„BigData on hetkel oluline teema, seda kasutatakse erinevatel tasanditel, väikeettevõtetest riigi taristuni. Seetõttu on meie meeskondade jaoks parim, et Elering ei anna neile ainult raha, vaid ka platvormi, kus saab oma ideed arendada ja testida ning hiljem ka e-eleringi app store´is klientideni viia,” ütles Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova, kelle sõnul peitub Eleringi liitumise väärtus just energeetikat ja andmevahetust puudutavas know-how´s.

„Prototroni toetusfondiga liitumisel hakkab Elering lisaks välja valitud meeskondade mentordamisele senisest rohkem panustama ideede hindamisse. Meie inimestel on hea ülevaade energiasektori vajadustest, arendatavatest rakendustest ja ka olemasolevatest energiateenuse pakkujatest. Seeläbi on võimalik kompetentse kokku viia, tunda ära suurema potentsiaaliga ideed ning aidata kaasa nende arengule,“ märkis Valdmaa.

Veel jõuad esitada oma idee suvisesse vooru, saada taotlus 1. juuni sees  www.prototron.ee.