Buduaar kirjutab: Kui poleks Prototroni, ei saakski varajases staadiumis tiimid alustada

04.10.2022
prototron scaled 1
MISSIOONIGA MULTIETTEVÕTJA: kui teame tehnoloogiasektoris nimepidi vaid üksikuid naisi, on midagi valesti

„Selles elus ei ole midagi hullemat, kui roiskuma läinud unistused,“ ütleb Jana Budkovskaja, Prototroni kiirendi eestvedaja ja Narva loomelabori OBJEKT juht. Sellepärast on Jana missiooniks lisavõimaluste loomine.

Tegusat naist iseloomustab hästi termin multiettevõtja. Juba mainitud positsioonidele lisaks on Jana ka lastele mõeldud tehnoloogiat populariseeriva saate TECHnolik produtsent ja töökohustuste vahel toimetab aktiivselt mentorina. Südames on ta füüsik ja õpetaja. Erinevaid ettevõtmisi seob Jana jaoks soov inimesi aidata.

„Mulle on väga oluline, kui ma suudan luua inimeste jaoks võimalusi. Kui poleks Prototroni, ei saakski varajases staadiumis tiimid alustada, sest keeruline oleks prototüübi jaoks raha leida või läheks arendamine liiga pika vinnaga. Kuna mulle tundub, et Ida-Virumaal on inimeste jaoks mõnevõrra piiratud võimalused, teen ka seal asju, mis looksid lisavõimalusi.“

Mitmel rindel tegutsev Jana on hariduselt õppinud keskkonnateadust – juba siis oli Ida-Virumaa tüdrukul silme ees eesmärk muuta tehased rohelisemaks. Kuna sealses piirkonnas on keemiatööstus tugevalt kanda kinnitanud, tundus ökoloogia instituudis õppimine keskkonnateadusele loomuliku jätkuna. Samaaegselt töötas naine ka Kohtla-Järve Polütehnikumis, jagades rõõmuga teadmisi.

Tänu aktiivsele tegutsemisele kutsuti Jana kohalikku omavalitsusse, kus ambitsioonika vallavanema juhtimisel sai palju olulisi ideid ellu viidud, näiteks külade vahele kergliiklusteed rajatud. „Meil ei olnud suhtumist, et ei saa. Kui tuli idee, oli ainus küsimus, kust raha saame? Aga otsime!“.

Jana on väga tänulik, et tal on olnud võimalus ideid ellu viia. „Mul õudselt vedas, et igal pool, kus ma töötasin ja ka praegu töötan, ei sea mulle keegi piiranguid. Kui tulen järjekordse hullu ideega, siis ülemus ja partnerid juba muigavad ja noogutavad, et tore-tore, tee siis ära,“ jagab ta õhinal. „Eks ma siis lähen ja teengi, sellepärast ongi tihti mulje, nagu mul oleks tuhat asja käsil.“

Üheks Jana südameprojektiks on olnud paremate võimaluste loomine Ida-Virumaa inimestele ja selle eesmärgiga sai ellu kutsutud ka Narva loomelabor ehk OBJEKT, Ida-Virumaa innovatsiooni- ja loomekeskus.

„Olin just käinud mentorina oma tiimiga Ajujahis ja seal nägin, kui palju ägedaid start-up’e ja innovatsiooni meie ümber on. See kõik tundus nii põnev ja tahtsin seda ka Ida-Virumaale tuua. See oli ka aeg, kui piirkonnas oli suur koondamislaine ja kõik otsisid võimalusi. Mulle tundus, et on õige aeg. Ei saa ju olla, et nii suures piirkonnas tahavad kõik ainult kaevanduses tööd teha ja nii hakkasingi arendama Narva loomeinkubaatorit. Täna pesitseb ka Tehnopol seal ja teeb oma ägedaid programme osaliselt Ida-Virumaal, mille üle on mul super hea meel!“

Lisaks ettevõtluse arendamisele on Janal Ida-Virumaal ka teine väga oluline projekt vedada, see on seotud tema kirega filmikunsti vastu. Nimelt aitab Jana korraldada KinoFFi ehk Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF erifestivali, mis on keskendunud just kaasaaegsete vene filmide näitamisele. Festivali peetakse kolmel järjestikusel nädalavahetusel erinevates linnades – Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Narvas.

Tehnoloogia parandab maailma

Janal jookseb Prototroni – nutikate ja innovaatiliste ideede esmase prototüübi loomise rahastu programmi tegevjuhina seitsmes aasta. Kõige põnevam on jälgida värskete start-up’ide trende.

„Prototron on superpõnev, sest oleme varases staadiumis fond, mis tähendab, et meie juurde tulevad need tiimid, kes alles kujundavad oma ideid. Väga hästi on näha, millised trendid parasjagu maailmas aktuaalsed on. Kui tuli krüpto, tulid krüptotiimid, kui hakati rohkem rääkima finantsidest, oli tunda finantsäppide buumi.“

Jana on õnnelik, et paljud tiimid on algusest peale keskendunud lahendusele, mis aitaks ühtlasi ka maailma parandada. Tänavu kevadel oli roheline mõtteviis ka kandideerimise tingimusena kirjas, vastu võeti ainult keskkonnale mõtlevaid tiime.

Oskus puhata

Uurides Janalt, kas ta kõigi nende tegemiste juures vahepeal ka väsimust tunneb, tõdeb ta, et on täiesti tavaline inimene. „Okei on olla vahepeal väsinud. Mõtlen tihti, et miks me selle ära unustame, et aju on nagu teised lihased. Kui sa treenid ühel päeval jalalihaseid liiast, siis järgmisel päeval sa ju jalatrenni ei tee. Ajuga on täpselt samamoodi. Kui teha 22-tunniseid tööpäevi, siis järgmisel päeval aju lihtsalt ei ole nii produktiivne ja see on normaalne.“

Jana ütleb, et töötab täiesti tavalises rütmis, Prototroni programmi tegevjuhi ameti juurde kuulub ka palju administratiivset tööd. „Ma ei ärka hommikuti kell viis. Vahel ärkan hoopis viis minutit enne veebikoosolekut ja saabun sinna unise näoga. Vahel on väga kiire ja vahel mitte. Mul on omad meetodid puhkamiseks.“ Ta naudib väga ka mentoriks olemist, kuid panustab sellele pigem programmide vahel ja häkatonidel.

Tehnoloogias leidub koht kõigile

Jana on ise küll tugeva füüsikataustaga, kuid julgustab ka humanitaare tehnoloogia poole vaatama. „Kuna tehnika areneb nii kiiresti, on vaja järjest rohkem humanitaartaustaga inimesi, kes oskaksid protsesse selgitada. Need ajad, kus humanitaaridele sobis tehnoloogiasektoris vaid turundus või klienditeenindustöö, on möödas. Tihti on nii, et inimesed, kellele meeldivad numbrid, ei ole inimeste inimesed ja ei armasta väga suhelda. Siis ongi hea, kui on inimesed, kes on tiimisiseselt suurepärased suhtlejad.“

Eriti julgustab Jana tehnoloogia poole vaatama naisi, ent ta teab, et tihti ei julge naised taoliste töökuulutuste peale reageerida, isegi kui soov on suur. On tehtud uuringuid, et kui naisterahvas ei vasta töökuulutusi lugedes enda arvates juba ühele nõutud tingimusele, on kandideerimine välistatud. Mehed seevastu on julgemad, usuvad endasse rohkem.

„Võib-olla teeme tüdrukute kasvatamises varajases etapis midagi valesti. On loomulik, et tüdrukud peavad olema bioloogiliselt vähem riskialtid, aga ehk me ei peaks kogu aeg ainult ettevaatlikkusele rõhuma. Võime ka öelda, et on okei sõita rulaga, kukkuda, kui midagi ka katki läheb, küll ära paraneb.“

Janal muide, on salasoov teha spetsiaalselt naistele mõeldud autoklubi, kus õpitakse oma autosid putitama ja selleks loodud tingimustes omavahel kiirendama.

„Hea näide on siinkohal Taavet Kotka, kes alustas ju spetsiaalselt tüdrukutele mõeldud tehnoloogiaringiga. Uuringud on näidanud, et kui panna poisid ja tüdrukud robootikaringides eraldi, tunnevad tüdrukud ennast kindlamalt ja suudavad riskida. Mina tahaksin naistele südamele panna, et iseennast tuleb alati võrrelda enda eilse versiooniga, et saaksid igal uuel päeval olla targem, parem ja ilusam. Mehed ei kurda kunagi, et nad pole piisavalt ilusad. Isegi, kui nad nägu ei pese, vaatavad peeglisse ja on ikka endaga rahul,“ naerab Jana.

Heade eeskujudena tehnoloogia vallas toob ta välja Kristel Kruustüki, Kaidi Ruusalepa ja Jaanika Merilo – tugevad naised, kelle nimi on kõigile teada. Ent lisab olulise nüansi: „Peame aru saama, et kui teame tehnoloogiasektoris Eestis nimepidi vaid üksikuid naisi, ei ole see reegel, vaid pigem erand ja siin on midagi valesti.“

Kui tõesti on soov proovida kätt uues valdkonnas, soovitab Jana alustada guugeldamisest ja Youtube’ist, lisaks on olemas ka miljoneid erinevaid äppe, kust saab õppida. „Proovi esialgu kõik tasuta versioonid läbi ja kui sul tärkab idee, asu kohe asja kallale!“

See on olnud ka Jana kõige tähtsam õppetund päevilt, mil ta fotograafiaga tegeles. „Mulle meeldis tabada inimeste emotsioone just tavapärastes olukordades, aga ma kartsin väga võõrastest inimestest tänaval pilti teha. Selle peale ütles mulle üks fotograaf, et palju parem on pildistada, paluda vabandust ja vajadusel foto kustutada, kui üldse mitte pildistada ja pärast seda terve elu kahetseda.“

Eks ole ju ideede ja soovidega samamoodi. „Mulle meeldib mõelda, et kõik ideed on head, kui neid kohe katsetada. Ja ka vastupidi – kõik ideed, mida kohe ei katsetata, on halvad. Oluline on aru saada, et kui peidame oma ideed ja unistused ära ja nende peale ei vaata, neid ei tuuluta, ei kasuta me oma täit potentsiaali siin elus. See on aga kõige hullem, mida enda eluga teha saame,“ jääb kõlama oluline mõte.

 

Allikas
Buduaari ajakiri

Autor
Liisbet Saue