Dünaamiline robot viib ämmaemandate koolitamise uuele tasemele

16.04.2021
Soft robotic cervix foto
Meeskond teadlasi on välja töötamas emakakaela avanemist kujutavat dünaamilist robotit, mis aitab ämmaemandate simulatsioonikoolituse viia uuele tasemele. Prototroni mullusest sügisvoorust sai meeskond 20 000 eurot, kuid veelgi väärtuslikumaks peavad nad mentorlust selles osas, kuidas oma ideed potentsiaalsetele investoritele atraktiivsemaks teha.

Soft robotic cervixi moodustavad teadlased, kelle siduspunkt on Tartu Ülikool ja pehmerobootika-alane teadustöö. Pehmeroobootika on robootika haru, mis tegeleb inimese ja masina erinevuste silumisega. Eesmärgiks on luua roboteid, mis käituvad nagu elusloodus, näiteks inimene või Soft robotic cervixi puhul veel konkreetsemalt – emakakael.

Robotinimene tuleb appi

Meditsiini- ja tervisehoiutöötajate koolitamisel toimib kõige paremini simulatsioonõpe. Kuna õppeprotsessi jaoks ei saa kõikide ülesannete harjutamiseks kutsuda vabatahtlike, siis tulebki appi robotinimene, mis lisaks vaatlemisele ka käituks, tunduks ja katsumisel oleks nagu päris inimene.

“Meil tekkis väga hea kontakt ämmaemanduse õppejõududega, kes kinnitasid, et Eestis on juba märkimisväärselt investeeritud simulatsioonõppesse. Meil on terved simulatsioonõppekeskused, mis kasutavad mitte vanemat kui 5 aasta tagust tehnoloogiat. Kui midagi turule tuleb, siis Eesti tervishoiuasutused selle ka ostavad. Tõepoolest on tänapäevase robootika tase selline, et teatud protsesse saab kõige paremini õppida simulatsiooni abil. Hetkel ei ole kuskil sellist robotversiooni, mis simuleeriks emakakaela avanemist ja meie jaoks ongi see hüppelaud. Alustame robotinimese sündi kõige loogilisemast kehaosast ehk emakakaelast,” rääkis Indrek Must, üks idee eestvedajatest.

Turg on muljetavaldavalt suur

Tema sõnul võiks emakakaela projektist edasi liikuda juba 2021. aasta lõppedes. “3-5 aasta perspektiivis saame liikuda teiste kehaosadeni. Kui suudame ära lahendada emakakaela, siis järgmine samm ei ole enam nii suur,” märkis Must.

Ideel on potentsiaali, sest turg on suur. Simulatsioonõppe mannekeene tootvaid firmasid on ca 100, kuid ämmaemandatele mõeldud mannekeene teeb ainult paar suurettevõtet. Näiteks sünnitusmannekeene toodavad kaks korporatsiooni.

“Üldiselt oleks iga 100 000 inimese kohta vaja 1 kaasaegset mannekeeni. Kui suudame sellest turust haarata kümnendiku, siis see on väga arvestatav suurus. Äpimaailmaga ei anna võrreldagi, mahud võivad olla üllatuslikult suuremad. Lisaks on tegu valdkonnaga, kus ainult äpiga ei olegi võimalik lõpliku lahenduseni jõuda, on vaja füüsilist mannekeeni. Mida äpiga saab lahendada, on juba lahendatud,” kirjeldab Must turuolukorda.

Pikem perspektiiv – eksoskelett

Pikemas perspektiivis, nii 5-10 aasta pärast on Soft robotic cervixi ülesandeks teha inimese eksoskelett. „Kõige esmasem valupunkt on liikumispuudega inimesed, kellele saaksime anda tagasi liikuvuse, kas siis osaliselt või täielikult. Me ei soovi ehitada karkassi inimese ümber, vaid kohe päris inimest,” võtab Must meeskonna visiooni kokku.

Teadusmahukad projektid nõuavad eriti suures koguses finantsi, seega Prototron on üks sellistest vähestest finantseerimise mehhanismidest, kus saab välja pakkuda laboriskaala tasemel ideed. Suurem osa programme eeldavad juba poolenisti toodet. Prototroni sai esitada pooliku töö. Täiesti ootuspäraselt olid kõik, kellega rääkisime, seda meelt, et tegu on väga mahuka investeeringuga ning sellest lähtuvalt saime head nõu, kuidas järgmiste investorite ette minna.