ParcelSea teeb revolutsiooni kullervedude maailmas

25.02.2021
Parcelsea 3
Kaks tehnoloogia huvilist meest on asunud lahendama kullerteenuse probleeme ja seda nii tellija poolelt, kes seni pidi tellitud kaupade toojat kodus ootama kui ka kulleritele, kes olid hädas inimestega, keda ei ole kodus vastu võtmas. Lahenduseks on nutipostkast ParcelSea, mis võimaldab kasutada paki- ja toidukullervedusid kontakti- ja suhtlusvabalt. Idee sai Prototroni 2020. aasta sügisvoorus 5000 euro suuruse eripreemia Samsungilt.

Kõik sai meeste endi kogemusest ja murest, kui internetist tellitud kaupade kullerit oli vaja kodus oodata. „Probleemi kaardistades saime aru, et mure on ka kullerite poolel – inimesed ei ole tihti kulleri saabudes kodus pakki vastu võtmas. Loomulikult oli meil alguses küsimusi rohkem kui vastuseid: kust alustada, milliseid ressursse meil vaja on, milline on meie väärtuspakkumine? Saime aru, et peame alustama materjalide ja tööriistadega, mis meil olemas olid ja esimese kontsepti ehitasimegi pappkastidest, liimist, poltidest ja mutritest ja viimistlesime spreivärvidega. Esimene tulemus kasvatas kõvasti meie enesekindlust. Teine prototüüp valmis juba peenematest materjalidest ja tehnikatest ning olime tulemusega väga rahul,“ rääkis Andres Sampka, üks idee autoritest.

Pöörane areng

Edasi läks kõik pöörase kiirusega. Oktoobris 2020 andsid mehed sisse disaini patendi, novembris testiti 2 esimese prototüübiga edukalt nii elektroonikat kui ka riistvara. Esimene MVP toote valmis jõuludeks, jaanuaris paigaldati testklientidele 20 nutipostkasti Tallinnas, Viimsis ja Pärnus ja alustati nutipostkastide tootmisega.

Asutajatele Andresele ja Indrek Jürgensonile, kes katsid oskuseid IT & riistvara arendusest, strateegilisest mõtlemisest ja operatsioonide juhtimisest, on ParselSea meeskonnaga liitunud Tanel Raun, kes on ekspert logistikas ning tunneb põhjalikult kullermaailma ning tippinsener Timo Tolmusk, kelle käe all sõidab kogu tootearendusprotsess õigetes rööbastes.

Nutipostkast töötab

„Oleme nüüdseks kindlad, et nutipostkast töötab erinevates ilmastikutingimustes ning aeg on keskenduda päris kasutusjuhtudele. Alustasime beta-testijatelt ja kulleritelt tagasiside küsimist, et aprilliks toodetavad nutipostkastid juba võtaksid arvesse erinevaid olukordi, pakisuuruseid ja kõike seda, mida me täna ei oska veel ette näha. Samal ajal tutvustame oma toodet kullerteenusega tegelevatele  ettevõtetele, et 2021. aprilliks teaksid kõik, mis asi on nutipostkast ning kuidas sinna erinevaid pakke kullerdada,“ rääkis Andres ja lisas, et juba tehakse koostööd Omniva, DPD, COOP-i, Selveri, Prismai, DHLi, UPS & teistega.

Prototroni kandideerisime ootustega saada lisahoogu startupi maastiku ekspertidelt, läbi praktiliste nõuannete ja kodutööde. Samuti oli põnev näha, kuidas teised startupid, kes on enam vähem samas staadiumis, mõtlevad. Näiteks eriti hea oli Product Market Fit ja One-pager kodutööd, mis suunas meid korrastama eelnevalt tehtud analüüse turu, eesmärkide ja väärtuspakkumise osas. Programmi kogu ülesehitus oli loogiline ja näen, et sellest on väga palju kasu neile, kes pole veel tööpõllul kaua olnud. Samas, meie meeskonnas on paljud endised juhid, kuid uut startupi tehes võib pea tihti segamini minna ja tekkida eri arvamused prioriteetides. Tänu Prototronis saadud nõuannetele saime kokku piisavalt hea pitchdecki, et juba ennem finaali jõudmist teha esitlusi investoritele.

– Andres Sampka, üks ParcelSea asutajatest

Prototron jagas kevadvoorus 70 000 eurot

01.06.2020
2B2B3093 scaled
Eesti esimese nutikate ideede rahastu Prototron tänavune esimene voor on lõppenud. Kokku läks kevadvoorus viie meeskonna vahel jagamisele 70 000 eurot. Rahastuse vääriliseks hinnati ideid uue generatsiooni häirenupust automatiseeritud joondamisroboti ja päikeseparkide analüütika lahenduseni.

Prototroni tegevjuhi Jana Budkovskaja sõnul on käesolevas voorus rahastuse saanud ideede oluliseks märksõnaks uuenduslikkus. „Seda just selles võtmes, et tihti ollakse olemasolevate lahendustega nii harjunud ja justkui mugavustsoonis, et ei oskagi midagi paremat tahta. Enamasti aga saab paremini, kiiremini või efektiivsemalt ja kui me enne selle peale ei mõtle, siis kindlasti teeme seda peale isiklikku kokkupuudet või vajadust,“ selgitas ta ja lisas, et Prototroni toel hakkavad meeskonnad nüüd välja arendama lahendusi, mis murravad mitmeid seniseid tegevusmustreid.

Prototroni 2020. aasta kevadvooru rahastuse saajad on:
  • Meeskond 10Lines sai 25 000 eurot ja asub välja töötama robotit, mis suudab teekatteid üheaegselt nii markeerida kui märgistada. Tänase päevani on see olulist inim- ja ajaressurssi nõudev protsess, mille robot saaks kerge vaevaga ära teha.
  • Meeskond Abbuco asub 10 000 euro suuruse rahastusega arendama päikeseparkide analüütikalahendust, mis koondab ja analüüsib erinevate tootjate poolt püstitatud parkide infot, et sellest saadav kasu oleks maksimaalne.
  • LifePatch on uue generatsiooni, NB-IoT (narrow band internet of things) põhinev häirenupp, mis saadab SOS-abikutse pilvesüsteemi. See aitab oluliselt kiiremini ja paremini merel hädasolijat leida, sest pilvesüsteemi abil on häiresignaali positsioneerimine varasemast oluliselt täpsem. Meeskond sai 10 000 suuruse rahastuse.
  • 20 000 euro suuruse rahastuse sai meeskond Magnalysis, kes on arendamas lahendust, et muuta magnetresonantsuuringud (MRT) odavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Lahendus aitab MRT-uuringute info viia pilvetehnoloogiasse, et see oleks arstidele igal pool kättesaadav ning tehisintellekt suudaks uuringute tulemusi analüüsida ja olla abiks eeldiagnoosimisel. Kokkuvõttes muudaks lahendus arstide tööd oluliselt kergemaks.
  • Meeskond Milo Appliances sai 5 000 eurot, et töötada välja magnetmootoriga nn tark köögitasapind. Selle asemel, et igas köögis on mitu eraldi seadet nagu blender, köögikombain, mikser jne., on üks nutikas töölaud ja sellega ühilduvad anumad.

Ühisrahastusplatvormil Fundwise läbiviidud kampaaniatest oli edukaim meeskond AG Vibez, kes on arendamas helikoreograafia riietust, mis aitab näiteks vaegkuuljatel tajuda muusikat helist tulenevate võngete abil. Meeskond kogus kampaaniaga 905 eurot, kokku kogus 29 meeskonda 7,423 eurot.

Prototron on Swedbanki, TalTechi, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Ülikooli rahastu, mis aitab luua tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Tänaseks on Prototron rahastanud 79 nutikat ideed kokku ligi 965 000 euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud üle 28 miljoni euro. 2020. aastal laienes Prototron Lätti.

Asutajate kõrval pakuvad meeskondadele nii mentorlust kui tugiteenuseid Tallinna linn, BuildIt Latvia, Samsung, Hedman Lift, Fundwise, Veebimajutus.ee, LMT, Amazon Web Services ja BASIS ID

Prototroni tänavuse sügisvooru tähtaeg on 15.november 2020.

Turgu katseta Tallinnas, toode vii maailma

07.03.2019
Tallinn business Prototron
Toomas Türk / Tallinna Ettevõtlusameti innovatsiooni juhtivspetsialist

Tallinna linn on hea koht prototüüpide katsetamiseks. Siin on olemas piisavalt palju inimesi, ettevõtteid, erineva suunitlusega asukohti kui teisi vajalikke ressursse teenuste/toodete katsetamiseks ja arendamiseks ning uute ettevõtete loomiseks. Kui turg on valideeritud, viia oma toode maailma.

Kindlasti on igal Prototroni fännil väga ägedaid mõtteid, kuidas saaks Eesti pealinna muuta paremaks läbi uute ärimudelite testimise samas alati globaalset mõõdet silmas pidades.

Olemasolevad väljakutsed ja andmed

Näiteks on üks heaks võimaluseks mõelda tänaste Tallinna linna poolt osutatavate teenuste paremaks muutmisele. Mine Tallinna veebilehele www.tallinn.ee ja vali teenuste listist oma lemmikvaldkond või sobilik märksõna – tee endale tänane olukord selgeks ja loo oma parima lahenduse prototüübi. Ära unusta vaadata ka linna avaandmete (Open data) andmekogusid. Siin on kättesaadavad reaalsed andmed, mis aitavad luua uusi ärivõimalusi või lahendada igapäevaelu väljakutseid.

Katseta turgu ettevõtluse ökosüsteemi toel

Tallinnas on igati toetav ja pidevalt arenev ettevõtluse ökosüsteem. Näiteks on Tallinna linnal koostöölepingud enamuse Eesti ülikoolidega. Kui oled üliõpilane, uuri oma õppejõududelt, juhendajalt või dekanaadist, mis projektid on hetkel käimas ning kuidas saaksid omalt poolt kaasa lüüa.
Kui lood prototüüpi või ettevõtet ning otsid abi mentori näol, siis on võta ühendust Tallinna Loomeinkubaatoriga (loomemajanduse valdkonna ettevõte puhul) või Startup Inkubaatoriga (kui tegeled pigem tehnoloogiatega). Inkubaatorite veebidel on välja toodud nende väärtuspakkumine ehk mida Sulle pakutakse, mis selle eest vastu soovitakse ja kuidas saab sinna kandideerida. Loomulikult võid alati osaleda ka erinevatel hackathoni’del ja ettevõtluskonkurssidel, mis perioodiliselt Tallinnas toimuvad.

Toode vii maalmauute kontaktidega

Ühed edukad Tallinna ettevõtluse kogukonna eestvedajad on klastrid. Klaster on ettevõtete ja organisatsioonide kooslus, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad. Klastrite eestvedajad on väga heade kontaktidega inimesed, kes saavad Sind kiirelt õige kontakti või ettevõtteni juhatada nii Eestis kui välismaal. Kui Sinu edukas toode või teenus on suunatud ekspordiks, siis peale Tallinnas testimist või turustamist on võimalus järgmiseks referentsiks leida kontakte Tallinna sõpruslinnade seast.
Tallinnas toimub mitmeid suursündmusi ja konverentse, kus linn on korraldaja või toetaja rollis:

Suurima rõõmuga oleme partneriks Prototroni rahastule, kus on suur potentsiaal ideede katsetamiseks ja elluviimiseks just Tallinna linna arenguks. Tallinn on linn, kus julged ideed, kaugele ja laiemalt mõtlemine on alati väga teretulnud!

Sügisvoorus sai 5 meeskonda toetust

11.12.2018
Prototron 2018 winners

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

  • Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
    Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
  • Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
  • 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
  • Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
  • Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Ühisrahastamisest intellektuaalse omandi kaitseni – get Ready!

30.11.2018
Prototron TOP40
Mõned päevad peale Prototroni sügisvooru TOP40 avalikustamist kogunesid needsamad tiimid Mektorysse, et saada uusi teadmisi ja värskendada varasemaid ühisrahastamisest, intellektuaalse omandi kaitsest, toote/teenuse katsetamisest ning kuulata, mida põnevat pakuvad Prototroni võitjatele Swedbank ja Teaduspark Tehnopol.

Sellest voorust alates annab Veebimajutus.ee kõikidele võitjatele 6-kuulise tasuta veebimajutuse. Kuidas kõik täpsemalt välja näeb, mida veebi ülesehitamisel silmas pidada ja kuidas oma veebilehte kasutajasõbralikumaks muuta, selgitas Marko Toom.

Tarkvara arendamisest

Taavet Tamm Singeltonist rääkis, kuidas digitaalseid tooteid planeerida, ehitada ja turule tuua. Nende narratiiv on lihtne – tarkvara põhiolemus on panna masinad inimeste jaoks tööle. Oluline on välja selgitada, mida ja kuidas on vaja arendada, et see vastaks äri vajadustele ja eesmärkidele. 5 peamist sammu töötava tarkvara arendamiseni on:
1) mõista oma kasutajaid
2) prototüübi ja loo kasutajakogemusi
3) eelarvesta
4) priotiseeri ja otsusta
5) ehita tarkvara valmis.

Rahastuse leidmine

Vahur Vallistu Swedbankist andis ülevaate turgudest laiemalt ja tema peamiseks sõnumisk oli see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Kasutage seda!
Jelena Žovnikova Fundwiseist andis ülevaade, kuidas ühisrahastus saab startuppide puhul kasulik olla.

Startup maastik

Teaduspark Tehnopol kogukonnajuht Triin Ilves andis inspireeriva ülevaate Eesti sartupmaastikust numbrites. 550 startupp´i, 4300 loodud töökohta, 35 miljonit eurot makstud tötöasumakse aastal 2017, enam kui 880 miljonit eurot kogutd investeeringuid jne. Tehnopoli Startup Inkubaator investeerib aastas kuni 10 000€ eest ekspertkogemusi alustavatesse ettevõtetesse, et meelitada ligi inevsteeringuid või aidata ettevõte eksportturgudele.

IO küsimused

Intellektuaalse omandi kaitse, investeeringute lepingud ja muud õigusalased teemad on Toomas Seppeli tööpõld Hedman Liftis. Ta rääkis sellest, mis üldse on intellektuaalne omand startuppide kontekstis. See on kaubamärk, tööstusdisain, leiutised (patendid ja kasulikud mudelid), aga ka ärisaladused. Toomas selgitas, kuidas oma ideid ja tööd juba varajases faasis kaitsta.

Aitäh vahur Vallistu Swedbankist, Marko Toom Veebimajutus.ee-st, Taavet Tamm Singletonist, Toomas Seppel Hedman Partnersist, Yelena Žovnikova Fundwiseist ja Triin Ilves Tehnopolist!

Sinu ettevõtte sotsiaalmeedia 5+5: mida teha ja mida mitte?

11.10.2018
Prototron Social Media DoesDonts
Autor: Kirke Metsa, Swedbanki sotsiaalmeediatiimist

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

  • Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
    postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
  • 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
  • Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
  • Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
  • Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

  • Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
  • Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
    viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
  • Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
    toimib.
  • Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
  • Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Prototroni toetussumma on kasvanud 130 000 euroni

12.02.2018
24837235 1646259698770966 5159664024081791794 o

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.

Tööstusettevõtted ja Prototron startupid loovad koos tulevikku

16.10.2017
image001
Esmakordselt toimub Cross-Pitch event “BalticPlus” Tallinnas, 23.novembril 2017.a.

Tööstus on Eesti majanduse alustala. Samuti on Eesti IT arenduste suunanäitaja maailmas.
Tulevikus on tööstuse väljakutse nutikas tootmine ja digitaliseerimine, mille mõju on väga suur – tänu robotiseerimisele suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus. Kõikide protsesside järgimine ja optimiseerimine viib ka ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning keskkonnasäästlikuks tootmiseks. Uutsete lahenduste nagu IoT, suur andmed, tehisintellekt jne sisseviimist tööstuses nimetatakse tööstuse neljandaks revolutsiooniks ehk Tööstus 4.0 generatsiooni sündimist.

Tööstuse kõige kriitilisem tegur on juurdepääs väliste innovaatorite kasutamata potentsiaalile, samas kui viimastel on vähe teadmisi tööstuse ees seisvatest tegelikest probleemidest.

Startupid saavad aidata innovatsiooni tõhustada tööstusettevõtetes: personali haldamise tarkvara, ohutuse tõhustamine, keskkonna nõuetele vastavaks viimine ehk green-tech. Paljud tööstusmasinad juba täna toodavad suure hulgal andmeid,aga kuidas neid hallata ja maksimaalset kasumit teenida? Eesti startupidel on tööstusele juba pakkuda sobivaid lahendusi, aga paljud ideed on veel töös.

Cross-pitch üritus on loodud rahvusvahelise koostööplatvormina, kus tööstusettevõtted saavad kokku startupidega, et arutada olemasolevaid lahendusi ning nende rakendatavust tööstuses. Otsitakse peamiselt toormaterjalide protsesside digitaliseerimise ja robotiseerimise lahendusi; ohutuse ja keskkonnameetmete seire tõhustamiseks; kaevanduste ja toorme protsesside visualiseerimise ja kommunikeerimise tavainimestele.

Kuidas osaleda cross-pitch üritusel?

EIT RawMaterials ja Prototron korraldavad Cross-Pitch üritust “BalticPlus”, et kokku viia tööstused, startupid ja ideetajad, insenerid, kes sooviksid lahendusi pakkuda toormaterjalide töösturitele.
Osalemiseks saavad idee-omanikud – startupid, insenerid, leiutajad, IT-firmad – täita avaldus Prototroni kodulehe kaudu kuni 20.oktoober 2017.a. Edasipääsejad valitakse 3.novembriks 2017.a, kellele suunatakse vastav kutse Cross-pitch üritusele. Enne üritust saavad valitud meeskonnad saavad ärisektori ja tööstusala ekspertidelt juhendamist, mentorlust ning pitchimise treeningut.

Lahendusi pakkuvaid tiime ootavad auhinnad

Üritus kulmineerub ideede pitchimise konkursiga, kus žürii valib parima lahenduse. Žüriis on tööstuse ja äri eksperdid.
Auhinnad:

  • Parim Tööstuse 4.0 lahenduse pitch saab 5000 eurot ja otsepääsu EIT RawMaterials kiirendisse;
  • Protoron annab TOP20 otsepääsu ja võimalust võita 10 000 eurot prototüübi jaoks;
  • Geological Survey of Finland (GTK) pakub sobivale meeskonnale piloodi elluviimist mineraalide töötlemistehases ja selleks kuni 50 000 euro suurust rahastust koostöös EIT RawMaterialsiga.

Lisainfo ja programm.