Rahvusvaheline tehnoloogiahiid asus Prototroni toetama

10.10.2019
1360x500Banner
Eesti esimese prototüüpimist toetava rahastu Prototron rahastajatega liitus tehnoloogiahiid Samsung. Igas Prototroni taotlusvoorus paneb Samsung tehnoloogilistele ideedele välja 10 000 eurot ning aitab otsida nii toodete testimisvõimalusi, kliente kui investoreid.

Suur potentsiaal

“Samsungi liitumine Prototroni kodumaiste toetajate ringiga näitab, et Eesti tehnoloogiatalentides nähakse suurt potentsiaali. Ma väga loodan, et kui mõni idee saab Samsungi poolt ära märgitud, siis see iseenesest on kvaliteedimärk.” – rääkis Prototroni juht Jana Pavlenkova.

Startup Partnerluse programm loodi Samsungi Venemaa arendusüksuse poolt, et leida koostöövõimalusi tehnoloogia startuppide ja Samsung Electronicsi vahel. Meil on hea meel hakata partneriks väga edukale fondile ja toetada paljulubavaid Eesti startup ideid. Laiendades Samsung Startup Partnerluse programmi geograafilisi piire anname omapoolse panuse rahvusvahelise digitaalse majanduse arengusse,“ ütles Samsung Electronics´i asepresident ja Samsungi Venemaa arendusüksuse juht Jin Wook Lee.

Meeskondadele eriauhinnad

Samsung paneb välja oma eriauhinna ning aitab meeskondadel otsida nii kliente kui investoreid. Hetkel on käimas Prototroni sügisene taotlusvoor, kus jagamisele läheb kuni 70 000 eurot. Taotlusi saab esitada kuni 15. oktoobrini www.prototron.ee. Rahastuse saajad selguvad 1. detsembril Robotex festivali raames.

Swedbanki, TalTechi ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös 2012. aastal loodud Prototron on rahastanud 68 nutikat ideed kokku ligi 833 000 euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud üle 20 miljoni euro ulatuses.

Rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iial olnud lihtsam

08.10.2018
Vahur Prototron
Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht

Prototroni sügisvoor on käimas, mistõttu on paslik heita pilk Eesti start-up maastikul toimuvale.

Esmalt põgusast statistikast – EstBAN Eesti äriingleid koondava organisatsioonina tegi 2017 aastal investeeringuid kokku 11,3 miljoni euro eest, mida on ligi 30% rohkem kui varasemal aastal. Investeeriti 108 ettevõttesse. EstVCA, Eesti era- ja riskikapitali koondav organisatsioon, mille liikmed investeerivad enamasti küll juba kasvufaasis ettevõtetesse, investeeris 2017. aastal kokku 40 ettevõttesse, varade maht ilma kinnisvarata küündib ligi miljardi euro tasemele. Swedbanki 2018 aasta näitab, et huvi alustavate ettevõtete vastu püsib kõrge ning seda sisuliselt kõikjal maailmas. Vastavalt Funderbeami maailmaturu raportile on globaalselt kasvanud start-upide rahastamine sel aastal ligi 30%, sealhulgas Euroopas 36%.

Raha jagub

Lühikokkuvõte eelnevast on see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Lisaks riskikapitalile ja ingelinvesteeringutele on rahastust võimalik leida läbi ühisrahastusplatvormide (Funderbeam, Fundwise) ning mingis mahus laenuraha ka väiksematelt ja suurematelt krediidiasutustelt. Swedbank pakub samuti alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning väikelaene, septembri lõpus alustas juba teise ringiga StartUp Wise Guys ja Swedbank koostööna loodud finantstehnoloogiaettevõtete kiirendi.

Eesti (ja ka Euroopa turule laiemalt) on aga iseloomulik, et hoolimata start-upide tohutust populaarsusest ning rahastusallikate kasvust ei jõua innovaatilised ideed sageli nii-öelda traditsioonilisse majandusse. Eestis oli 2017. aasta lõpu seisuga 127 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet ning kuigi suur enamus neist on väikeettevõtted, on enam kui 10 töötajaga ettevõtteid ligi 8000. Viimastel aastatel on palju räägitud neljandast tööstusrevolutsioonist, kus siis lisandväärtust ja efektiivsust luuakse läbi automatiseerimise ning digitaliseerimise. See on üheaegselt väljakutse senistele ettevõtetele kui ka üleskutse kõikidele alustavatele ettevõtetele. Enamike kodumaiste start-upide esmaseks test-turuks on siiski kohalik turg – kuidagi tuleb ideed valideerida ning esimeste maksvate klientide olemasolu on sageli ka mis tahes vormi raha kaasamise eeltingimuseks. Innovaatilise toote või teenuse integreerimine seniste ettevõtete tegevusse aitab kaasa nii esmase rahavoo tekitamisele kui ka hilisemale laienemisele välisturgudele.

Uued tehnoloogiad, uued nõuded

Viimastel aastatel kõige enam raha kaasanud sektoreid vaadates nähtub samuti, et just uudse tehnoloogia kasutuselevõtmises senistes ettevõtetes nähakse väga suurt potentsiaali. 2018. aastal on globaalselt kõige enam finantseeritud logistika, finantsteenuste, suurandmete, tehisintellekti ja kommunikatsioonivaldkonna start-up ettevõtteid.

Rääkimata ei saa jätta ka avatud pangandusest. 2019. aastal rakendub üleeuroopaline makseteenuste direktiiv, mis lihtsustatult tähendab seda, et pangad peavad klientide nõusolekul jagama nende andmeid teiste ettevõtetega, kes soovivad klientidele pakkuda uusi ja põnevaid teenuseid. Esmajärjekorras mõjutab see loomulikult finantstehnoloogia ettevõtteid, kes seni sageli kliendiandmete puudumise tõttu ei saanud soovitud kiirusega teenust pakkuda, näiteks järelmaksu pakkuja peaks siiski teadma, kas soovijale on mõistlik krediiti pakkuda. Võimalused on aga kahtlemata laiemad – vähe sellest, et ilmselt paari aasta perspektiivis erineb praegusest märgatavalt kohalik finantssektor, loob seadusemuudatus uusi võimalusi ka teistes valdkondades. Kliendi makseajalugu võib olla kasulik näiteks toidu- või rõivapoodidel kliendile personaliseeritud pakkumiste tegemises, igapäevases äritegevuses koostööpartneri hindamisel, renditurul üürnikku valides.

Võib öelda, et tingimused start-up maastikul pole Eestis iial varem olnud soodsamad. Majandusel tervikuna läheb hetkel hästi, kuid ettevõtetel on ruumi tegevuse efektiivistamiseks läbi uute innovaatiliste lahenduste. Finantsandmed muutuvad kättesaadavamaks ning rahastamisallikaid on rohkelt.

Kui Sul on hea idee, tasub kindlasti kandideerida Prototroni. Saada taotlus prototron.ee enne 15. oktoobrit.