ParcelSea teeb revolutsiooni kullervedude maailmas

25.02.2021
Parcelsea 3
Kaks tehnoloogia huvilist meest on asunud lahendama kullerteenuse probleeme ja seda nii tellija poolelt, kes seni pidi tellitud kaupade toojat kodus ootama kui ka kulleritele, kes olid hädas inimestega, keda ei ole kodus vastu võtmas. Lahenduseks on nutipostkast ParcelSea, mis võimaldab kasutada paki- ja toidukullervedusid kontakti- ja suhtlusvabalt. Idee sai Prototroni 2020. aasta sügisvoorus 5000 euro suuruse eripreemia Samsungilt.

Kõik sai meeste endi kogemusest ja murest, kui internetist tellitud kaupade kullerit oli vaja kodus oodata. „Probleemi kaardistades saime aru, et mure on ka kullerite poolel – inimesed ei ole tihti kulleri saabudes kodus pakki vastu võtmas. Loomulikult oli meil alguses küsimusi rohkem kui vastuseid: kust alustada, milliseid ressursse meil vaja on, milline on meie väärtuspakkumine? Saime aru, et peame alustama materjalide ja tööriistadega, mis meil olemas olid ja esimese kontsepti ehitasimegi pappkastidest, liimist, poltidest ja mutritest ja viimistlesime spreivärvidega. Esimene tulemus kasvatas kõvasti meie enesekindlust. Teine prototüüp valmis juba peenematest materjalidest ja tehnikatest ning olime tulemusega väga rahul,“ rääkis Andres Sampka, üks idee autoritest.

Pöörane areng

Edasi läks kõik pöörase kiirusega. Oktoobris 2020 andsid mehed sisse disaini patendi, novembris testiti 2 esimese prototüübiga edukalt nii elektroonikat kui ka riistvara. Esimene MVP toote valmis jõuludeks, jaanuaris paigaldati testklientidele 20 nutipostkasti Tallinnas, Viimsis ja Pärnus ja alustati nutipostkastide tootmisega.

Asutajatele Andresele ja Indrek Jürgensonile, kes katsid oskuseid IT & riistvara arendusest, strateegilisest mõtlemisest ja operatsioonide juhtimisest, on ParselSea meeskonnaga liitunud Tanel Raun, kes on ekspert logistikas ning tunneb põhjalikult kullermaailma ning tippinsener Timo Tolmusk, kelle käe all sõidab kogu tootearendusprotsess õigetes rööbastes.

Nutipostkast töötab

„Oleme nüüdseks kindlad, et nutipostkast töötab erinevates ilmastikutingimustes ning aeg on keskenduda päris kasutusjuhtudele. Alustasime beta-testijatelt ja kulleritelt tagasiside küsimist, et aprilliks toodetavad nutipostkastid juba võtaksid arvesse erinevaid olukordi, pakisuuruseid ja kõike seda, mida me täna ei oska veel ette näha. Samal ajal tutvustame oma toodet kullerteenusega tegelevatele  ettevõtetele, et 2021. aprilliks teaksid kõik, mis asi on nutipostkast ning kuidas sinna erinevaid pakke kullerdada,“ rääkis Andres ja lisas, et juba tehakse koostööd Omniva, DPD, COOP-i, Selveri, Prismai, DHLi, UPS & teistega.

Prototroni kandideerisime ootustega saada lisahoogu startupi maastiku ekspertidelt, läbi praktiliste nõuannete ja kodutööde. Samuti oli põnev näha, kuidas teised startupid, kes on enam vähem samas staadiumis, mõtlevad. Näiteks eriti hea oli Product Market Fit ja One-pager kodutööd, mis suunas meid korrastama eelnevalt tehtud analüüse turu, eesmärkide ja väärtuspakkumise osas. Programmi kogu ülesehitus oli loogiline ja näen, et sellest on väga palju kasu neile, kes pole veel tööpõllul kaua olnud. Samas, meie meeskonnas on paljud endised juhid, kuid uut startupi tehes võib pea tihti segamini minna ja tekkida eri arvamused prioriteetides. Tänu Prototronis saadud nõuannetele saime kokku piisavalt hea pitchdecki, et juba ennem finaali jõudmist teha esitlusi investoritele.

– Andres Sampka, üks ParcelSea asutajatest

Sügisvoorus sai 5 meeskonda toetust

11.12.2018
Prototron 2018 winners

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

  • Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
    Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
  • Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
  • 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
  • Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
  • Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Prototroni võitjatele veelgi rohkem tugiteenuseid

10.10.2018
facebook post pic

Käimasolevas sügisvoorus on meil võitjatele üle anda varasemast veelgi suurem tugiteenuste pakett. Mida uut on lisaks kuni 35 000 euro suurusele rahastusele, 6-kuulisele inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, T&A konsultatsioonile TalTECHilt, õigusabile Heldman´ilt, itntensiivsetele pitchi- ja meediasuhtluse koolitustele, programmi käigus kogutud teadmistele ja investorkontaktidele.

 

Nüüd saavad Prototroni võidumeeskonnad ka 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt, lisaks nende parim know-how kodulehe valmistamiseks. Esmakordselt saavad võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades.

Kokku panustasid Swedbank Eesti, TalTECH, Tallina Teaduspark Tehnopol ja Tallinna linn – Prototroni 2018. aasta sügisvooru 62 500€. Eritoetusi kuni 10 000€ võivad teha Elering energeetika valdkonna suurandmete ideele ja Utilitas keskkonnatehnoloogia valdkonna lahendusele. Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health on aga otsustanud välja panna Prototroni eriauhinna, mis annab meeskonnale üheks aastaks klastri täisliikmelisuse ja koos sellega võimaluse oma ideed ellu viia ja ettevõtet kasvatada.

 

Pane oma suurepärane idee teele prototron.ee, sest voor läheb lukku 15. oktoobril.

6 soovitust, mida teha enne teadustöö äriks muutmist


Prototron research commercialisation

Vastab TalTech Mektory Tehnoloogiasiirde talitus intellektuaalomandi spetsialist Kersti Peekma.

1. Kui on tegemist uue seadme, aine, meetodiga (nt tarkvaralised leiutised), siis tasub kaaluda patendi või kasuliku mudeli taotluse esitamist.
2. Konsulteeri taotluse esitamise asjus kindlasti patendivolinikuga!
3. Detailset infot oma leiutise kohta ei tohi avaldada avalikes kanalites, sh sotsiaalmeedias – see rikub leiutise uudsust.
4. Selgita välja, kas leiutisega identne või lähedane lahendus on juba olemas, selleks tee patendiotsing andmebaasis espacenet (LINK: https://ee.espacenet.com/).
5. Küsi kaubamärgi volinikult nõu ka kaubamärgi kaitsmise asjus.
6. Mõtle varakult ärinimele ja domeeninimele.

TalTech Mektory ettevõtluskoostöö koordinaator Allan Lahi soovitused, millele mõelda enne, kui asuda teaduse tulemit kommertsialiseerima:

1. Tee enne alustamist teadusartiklite ja patendiotsingu baasil tehnoloogiauuring.
2. Põhjenda, miks ei ole olemasolevad lahendused piisavalt head.
3. Patent on eeskätt turundusvahend. Suur hulk Sinu lahendusele sarnaseid patente näitab suurt turupotentsiaali.
4. Kas keegi suurfirmadest võiks Sinu lahenduse vastu juba praegu huvi tunda?
5. Kas Sinu pakutavat tehnoloogiat võiks kasutada ka mõnes muus valdkonnas?
6. Kas mõnes muus valdkonnas kasutatav tehnoloogia võiks olla kasutatav ka Sinu lahenduse puhul?

Kuidas rohkem teadust ja nutikaid ideid majandusse tuua?

30.06.2018
1120x550px urve sester palo
Eesti suurimaks väljakutseks on kujunemas start-up’ide enda juurde meelitamine ja nende siin hoidmine, nenditi nutikate ideede rahastu Prototroni korratud arutelul.

Swedbankis toimus prototüüpide rahastu Prototroni korraldatud arutelu teemal, milline võiks olla tuleviku koostöö avaliku- ja erasektori vahel.

Teiste seas olid kohal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester, kelle sõnul on Eesti riigis olnud üldine poliitiline suundumus jõuda teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmises ühe protsendini SKP-st. Sel aastal on Eesti näitaja 0,81 protsenti, järgmisel aastal 0,84 protsenti SKP-st. „Vaadates Euroopa keskmist, ei ole meil midagi häbeneda,“ tõdes Sester.

Kuigi olukorda hinnatakse heaks, siis on tihedas konkurentsis teiste riikidega siiski veel palju teha. Sven Sesteri sõnul peaks suund olema täiendava raha suunamine teadusrahastusse, mis omakorda tähendab koostööd avalik-õiguslike teadusuuringute keskuste ja ettevõtete endi vahel. „On väga tervitatav, et on olemas ka organisatsioonid nagu Prototron, kes aitavad leida üles neid erinevaid ettevõtteid, kellel võiks olla vajadus võimalikuks rahastuseks,” leidis ta.

Prototron, mis asutati viie aasta eest Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja teaduspargi Tehnopoli poolt, on rahastanud 59 ideed ja kokku panustanud 730 000 väärtuses. Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul on alustavad ettevõtted ja start-up’id olulised majanduse innovatsiooni ja uuendusmeelsust toetamiseks. Ta lisas, et see on peamiseks põhjuseks, miks Swedbank on Prototroni asutanud ja miks nad sellesse panustada soovivad.

Erasektori panus on oluline

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul peame rohkem rääkima erasektori panuse olulisusest. Kuivõrd konkurents tööjõuhindade pideva kallinemise tõttu kahaneb, tuleb Urvo Palo sõnul ettevõtetel pöörata tähelepanu automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Riik peaks selles osas rohkem teadlikkust tõstma ja turundust tegema, lisas ta. „Kui erasektor ei panusta arendustegevusse, siis ei ole nad konkurentsis,“ tõdeb Palo.

Prototroni võti peitub Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul selles, et see võimaldab erinevad osapooled kokku tuua ning tihendada näiteks traditsiooniliste ettevõtete ning start-up’ide vahelist koostööd valdkondlike probleemide lahendamisel. Nii toimus 2017. aasta lõpus Prototroni eestvedamisel cross-pitch üritus, mis tõi kokku Põhamaade kaevanduste esindajaid ja startupid, et leida lahendusi mäetööstuse väljakutsetele.

Osapooltevaheline suhtlus kõige alus

Prototroni rahastu tegevjuhi Jana Pavlenkova jaoks on Prototroni edutegur samuti see, et nad viivad omavahel kokku start-up-i kogukonna, riigi, ülikoolid ja ettevõtjad. Pavlenkova sõnul aitab teadust paremini ettevõtlusesse tuua just see, kui teadlased mõistavad, mis toimub ettevõtetes ja kui erasektor oskab näha teaduse poolt pakutavaid võimalusi. Lisaks peab ta oluliseks, et teadustööd suunates mõistetaks turu nõudlust ja seda, kuidas turg ettevõtjaid pressida võib.

Jana Pavlenkova hinnangul on vahendid ja infrastruktuur ettevõtetes tegelikult olemas, samuti inimressurss ülikoolides. „Kui me nad üksteist paremini mõistma suudame panna, siis leitakse ka vahendid, millega innovatsiooni edendada,“ ütles Prototroni tegevjuht Pavlenkova.