Silt: teaduse kommertsialiseerimine

Tallinna linn on hea koht prototüüpide katsetamiseks. Siin on olemas piisavalt palju inimesi, ettevõtteid, erineva suunitlusega asukohti kui teisi vajalikke ressursse teenuste/toodete katsetamiseks ja arendamiseks ning uute ettevõtete loomiseks. Kui turg on valideeritud, viia oma toode maailma.

Kindlasti on igal Prototroni fännil väga ägedaid mõtteid, kuidas saaks Eesti pealinna muuta paremaks läbi uute ärimudelite testimise samas alati globaalset mõõdet silmas pidades.

Olemasolevad väljakutsed ja andmed

Näiteks on üks heaks võimaluseks mõelda tänaste Tallinna linna poolt osutatavate teenuste paremaks muutmisele. Mine Tallinna veebilehele www.tallinn.ee ja vali teenuste listist oma lemmikvaldkond või sobilik märksõna – tee endale tänane olukord selgeks ja loo oma parima lahenduse prototüübi. Ära unusta vaadata ka linna avaandmete (Open data) andmekogusid. Siin on kättesaadavad reaalsed andmed, mis aitavad luua uusi ärivõimalusi või lahendada igapäevaelu väljakutseid.

Katseta turgu ettevõtluse ökosüsteemi toel

Tallinnas on igati toetav ja pidevalt arenev ettevõtluse ökosüsteem. Näiteks on Tallinna linnal koostöölepingud enamuse Eesti ülikoolidega. Kui oled üliõpilane, uuri oma õppejõududelt, juhendajalt või dekanaadist, mis projektid on hetkel käimas ning kuidas saaksid omalt poolt kaasa lüüa.
Kui lood prototüüpi või ettevõtet ning otsid abi mentori näol, siis on võta ühendust Tallinna Loomeinkubaatoriga (loomemajanduse valdkonna ettevõte puhul) või Startup Inkubaatoriga (kui tegeled pigem tehnoloogiatega). Inkubaatorite veebidel on välja toodud nende väärtuspakkumine ehk mida Sulle pakutakse, mis selle eest vastu soovitakse ja kuidas saab sinna kandideerida. Loomulikult võid alati osaleda ka erinevatel hackathoni’del ja ettevõtluskonkurssidel, mis perioodiliselt Tallinnas toimuvad.

Toode vii maalmauute kontaktidega

Ühed edukad Tallinna ettevõtluse kogukonna eestvedajad on klastrid. Klaster on ettevõtete ja organisatsioonide kooslus, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad. Klastrite eestvedajad on väga heade kontaktidega inimesed, kes saavad Sind kiirelt õige kontakti või ettevõtteni juhatada nii Eestis kui välismaal. Kui Sinu edukas toode või teenus on suunatud ekspordiks, siis peale Tallinnas testimist või turustamist on võimalus järgmiseks referentsiks leida kontakte Tallinna sõpruslinnade seast.
Tallinnas toimub mitmeid suursündmusi ja konverentse, kus linn on korraldaja või toetaja rollis:

• Tallinna Innovatisoonifoorum MELT,
• suurim robootikaüritus Robotex,
• Tallinn Music Week konverents,
• Pimedete Ööde Filmifestival PÖFF,
• suurim idufirmade konverents Latitude59,
• tehisintellektile pühendatud konverents North Star AI jpt.

Suurima rõõmuga oleme partneriks Prototroni rahastule, kus on suur potentsiaal ideede katsetamiseks ja elluviimiseks just Tallinna linna arenguks. Tallinn on linn, kus julged ideed, kaugele ja laiemalt mõtlemine on alati väga teretulnud!

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

• Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
  Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
• Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
• 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
• Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
• Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Kui Sul on plaanis tulla oma verivärske ideega Prototroni, siis kindlasti tuleb enda jaoks läbi mõelda mõned kriitilised küsimused, sest just need aitavad tagada edu taotlusvooru erinevates etappides. Toon välja kolm peamist teemat, mis tuleks enne Prototronil osalemist läbi mõelda.

Esiteks tuleb kindlasti läbi mõelda, kes on Sinu potentsiaalne klient ja kas see klient on ka toote lõpp-tarbija. Lisaks tasub analüüsida, kui kiiresti on võimalik muuta ta n-ö maksvaks kliendiks ehk teenida tulu. Oluline on teha enda jaoks selgeks ka see, kas müügitulu on pigem projektipõhine või laekub kliendilt igakuiselt stabiilset tulu.

Mõtle Excelist kaugemale

Tihtipeale võib tunduda, et Prototroni tulles on kõik läbi mõeldud – potentsiaalsed kulud ja tuludki Exceli-tabelisse kantud, kuid just eelnimetatud küsimused on jäetud vastamata, sest neile ei osata tähelepanu pöörata. Siinkohal ei tohiks unustada, et igasuguseid väiteid pead olema valmis põhjendama. Samas tuleb rõhutada, et mentorid, investorid ja finantseerijad on suunanud oma tähelepanu tihti hoopis kasvunumbrite ja rahavoogude prognoosidele.
Teiseks on oluline valmis mõelda plaanid B ja C. Kui Sa ei suuda praegu kaasata raha Prototronist, kuidas Sa oma äriideega edasi liigud? Üks võimalus oleks kaasata kohe erainvestor, aga sel juhul tuleb kaaluda, kas ja kui palju oled nõus loovutama oma osalusest ettevõttes. Teine võimalus on valida finantseerijaks pank ning sel juhul tuleks mõelda, kust tekib Sinu laenu tagasimaksmise võimekus?

Alternatiivsed variandid

Kui ideel läheb hästi ja saad Prototronilt toetust, siis kahjuks ei jätku ka sellest igaveseks. Seetõttu on mõistlik koostada esialgne prognoos ehk läbi mõelda, kui kaua suudad Prototroni toetusega n-ö vee peal püsida ja teadvustada, millal vajad juba uut rahastust või kui kaua saad hakkama pärast investorite raha kaasamist?
Neile küsimustele vastuseid teades on Sul konkurentide ees eelis, sest oled mõelnud välja varuplaanid ja oskad näha laiemat pilti. See tõestab erinevatele vastaspooltele, et Sa tõesti usud oma idee õnnestumisse. Lisaks saab ekspertkogu kinnitust, et pärast esimest ebaõnnestumist ei visata ideed kohe tagasi lauasahtlisse, vaid suudetakse võtta kasutusele mõni varuplaan ja liigutakse ikkagi edasi.

Ole paindlik

Kolmandaks tasub pidada meeles, et Prototroni taotlusvooru etappides kohtud väga erinevate inimestega – võid saada nii asjalikku tagasisidet kui ka tõsist kriitikat. Liigne enesekindlus võib saada saatuslikuks ka kõige paremale ideele. Oskus ideed müüa on ühe eduka kasvuettevõtte alustala, samas võib liigne enesekindlus tekitada komisjonis tunde, et Sa ei suuda näha enda raamidest välja ega teha oma äriplaanis jooksvalt vajalikke muudatusi.
Kokkuvõttes – ole valmis analüüsima iga detaili, kui sellele tähelepanu pööratakse, ning vajadusel kohane muutustega.

Eelhindajad on oma raske töö lõpetanud ja Prototroni 2018 sügisvooru TOP40 on teie ees:

99math
AIRBOARD
Alpha AR
Animize
AUG-TEX
Bercman technologies
Bikeep
BLACwind
Bookmap
Cake Print
Captain Corrosion
CarCamped
License
DC Planner
Decomer
Electric drums
FCQ Trans
Fonopod
Gerbarcher
GReat
GreenFuel
Breathe and move
Inception Labs
Konviscan
Krattworks
Masaki Ihar
MindSweeper
Miniature Estonia
PLASTTEED
Questcity
Ruumab
SecureBadger
SHORTWALK
SmartTrigg
smetrics.io
Sonant Technologies
Strafos
SupplyFind
Univerals photovoltaic-to-grid interface
WalkInsu
Sown
VROB (Virtual Reality Outside Broadcasting)

6. novembril said TOP40 tiimid kokku seminaril, kus räägiti nii intellektuaalse omandi kaitsest, oma idee valideerimisest kui rahastuse leidmise võimalustest.

Järgmine oluline kuupäev on 20. November, mil toimub mentorpäev TOP20 meeskondadele, sama päeva õhtul leiab aset The Pitch – kus saavad võimaluse oma ideed esitleda ca 10 meeskonda.
Võitjad kuulutame välja 6. detsembril Mektorys.

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

• Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
  postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
• 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
• Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
• Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
• Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

• Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
• Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
  viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
• Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
  toimib.
• Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
• Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Käimasolevas sügisvoorus on meil võitjatele üle anda varasemast veelgi suurem tugiteenuste pakett. Mida uut on lisaks kuni 35 000 euro suurusele rahastusele, 6-kuulisele inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, T&A konsultatsioonile TalTECHilt, õigusabile Heldman´ilt, itntensiivsetele pitchi- ja meediasuhtluse koolitustele, programmi käigus kogutud teadmistele ja investorkontaktidele.

Nüüd saavad Prototroni võidumeeskonnad ka 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt, lisaks nende parim know-how kodulehe valmistamiseks. Esmakordselt saavad võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades.

Kokku panustasid Swedbank Eesti, TalTECH, Tallina Teaduspark Tehnopol ja Tallinna linn – Prototroni 2018. aasta sügisvooru 62 500€. Eritoetusi kuni 10 000€ võivad teha Elering energeetika valdkonna suurandmete ideele ja Utilitas keskkonnatehnoloogia valdkonna lahendusele. Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health on aga otsustanud välja panna Prototroni eriauhinna, mis annab meeskonnale üheks aastaks klastri täisliikmelisuse ja koos sellega võimaluse oma ideed ellu viia ja ettevõtet kasvatada.

Pane oma suurepärane idee teele prototron.ee, sest voor läheb lukku 15. oktoobril.

Vastab TalTech Mektory Tehnoloogiasiirde talitus intellektuaalomandi spetsialist Kersti Peekma.

1. Kui on tegemist uue seadme, aine, meetodiga (nt tarkvaralised leiutised), siis tasub kaaluda patendi või kasuliku mudeli taotluse esitamist.
2. Konsulteeri taotluse esitamise asjus kindlasti patendivolinikuga!
3. Detailset infot oma leiutise kohta ei tohi avaldada avalikes kanalites, sh sotsiaalmeedias – see rikub leiutise uudsust.
4. Selgita välja, kas leiutisega identne või lähedane lahendus on juba olemas, selleks tee patendiotsing andmebaasis espacenet (LINK: https://ee.espacenet.com/).
5. Küsi kaubamärgi volinikult nõu ka kaubamärgi kaitsmise asjus.
6. Mõtle varakult ärinimele ja domeeninimele.

TalTech Mektory ettevõtluskoostöö koordinaator Allan Lahi soovitused, millele mõelda enne, kui asuda teaduse tulemit kommertsialiseerima:

1. Tee enne alustamist teadusartiklite ja patendiotsingu baasil tehnoloogiauuring.
2. Põhjenda, miks ei ole olemasolevad lahendused piisavalt head.
3. Patent on eeskätt turundusvahend. Suur hulk Sinu lahendusele sarnaseid patente näitab suurt turupotentsiaali.
4. Kas keegi suurfirmadest võiks Sinu lahenduse vastu juba praegu huvi tunda?
5. Kas Sinu pakutavat tehnoloogiat võiks kasutada ka mõnes muus valdkonnas?
6. Kas mõnes muus valdkonnas kasutatav tehnoloogia võiks olla kasutatav ka Sinu lahenduse puhul?

Swedbankis toimus prototüüpide rahastu Prototroni korraldatud arutelu teemal, milline võiks olla tuleviku koostöö avaliku- ja erasektori vahel.

Teiste seas olid kohal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester, kelle sõnul on Eesti riigis olnud üldine poliitiline suundumus jõuda teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmises ühe protsendini SKP-st. Sel aastal on Eesti näitaja 0,81 protsenti, järgmisel aastal 0,84 protsenti SKP-st. „Vaadates Euroopa keskmist, ei ole meil midagi häbeneda,“ tõdes Sester.

Kuigi olukorda hinnatakse heaks, siis on tihedas konkurentsis teiste riikidega siiski veel palju teha. Sven Sesteri sõnul peaks suund olema täiendava raha suunamine teadusrahastusse, mis omakorda tähendab koostööd avalik-õiguslike teadusuuringute keskuste ja ettevõtete endi vahel. „On väga tervitatav, et on olemas ka organisatsioonid nagu Prototron, kes aitavad leida üles neid erinevaid ettevõtteid, kellel võiks olla vajadus võimalikuks rahastuseks,” leidis ta.

Prototron, mis asutati viie aasta eest Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja teaduspargi Tehnopoli poolt, on rahastanud 59 ideed ja kokku panustanud 730 000 väärtuses. Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul on alustavad ettevõtted ja start-up’id olulised majanduse innovatsiooni ja uuendusmeelsust toetamiseks. Ta lisas, et see on peamiseks põhjuseks, miks Swedbank on Prototroni asutanud ja miks nad sellesse panustada soovivad.

Erasektori panus on oluline

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul peame rohkem rääkima erasektori panuse olulisusest. Kuivõrd konkurents tööjõuhindade pideva kallinemise tõttu kahaneb, tuleb Urvo Palo sõnul ettevõtetel pöörata tähelepanu automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Riik peaks selles osas rohkem teadlikkust tõstma ja turundust tegema, lisas ta. „Kui erasektor ei panusta arendustegevusse, siis ei ole nad konkurentsis,“ tõdeb Palo.

Prototroni võti peitub Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul selles, et see võimaldab erinevad osapooled kokku tuua ning tihendada näiteks traditsiooniliste ettevõtete ning start-up’ide vahelist koostööd valdkondlike probleemide lahendamisel. Nii toimus 2017. aasta lõpus Prototroni eestvedamisel cross-pitch üritus, mis tõi kokku Põhamaade kaevanduste esindajaid ja startupid, et leida lahendusi mäetööstuse väljakutsetele.

Osapooltevaheline suhtlus kõige alus

Prototroni rahastu tegevjuhi Jana Pavlenkova jaoks on Prototroni edutegur samuti see, et nad viivad omavahel kokku start-up-i kogukonna, riigi, ülikoolid ja ettevõtjad. Pavlenkova sõnul aitab teadust paremini ettevõtlusesse tuua just see, kui teadlased mõistavad, mis toimub ettevõtetes ja kui erasektor oskab näha teaduse poolt pakutavaid võimalusi. Lisaks peab ta oluliseks, et teadustööd suunates mõistetaks turu nõudlust ja seda, kuidas turg ettevõtjaid pressida võib.

Jana Pavlenkova hinnangul on vahendid ja infrastruktuur ettevõtetes tegelikult olemas, samuti inimressurss ülikoolides. „Kui me nad üksteist paremini mõistma suudame panna, siis leitakse ka vahendid, millega innovatsiooni edendada,“ ütles Prototroni tegevjuht Pavlenkova.