Turgu katseta Tallinnas, toode vii maailma


Tallinn business Prototron
Toomas Türk / Tallinna Ettevõtlusameti innovatsiooni juhtivspetsialist

Tallinna linn on hea koht prototüüpide katsetamiseks. Siin on olemas piisavalt palju inimesi, ettevõtteid, erineva suunitlusega asukohti kui teisi vajalikke ressursse teenuste/toodete katsetamiseks ja arendamiseks ning uute ettevõtete loomiseks. Kui turg on valideeritud, viia oma toode maailma.

Kindlasti on igal Prototroni fännil väga ägedaid mõtteid, kuidas saaks Eesti pealinna muuta paremaks läbi uute ärimudelite testimise samas alati globaalset mõõdet silmas pidades.

Olemasolevad väljakutsed ja andmed

Näiteks on üks heaks võimaluseks mõelda tänaste Tallinna linna poolt osutatavate teenuste paremaks muutmisele. Mine Tallinna veebilehele www.tallinn.ee ja vali teenuste listist oma lemmikvaldkond või sobilik märksõna – tee endale tänane olukord selgeks ja loo oma parima lahenduse prototüübi. Ära unusta vaadata ka linna avaandmete (Open data) andmekogusid. Siin on kättesaadavad reaalsed andmed, mis aitavad luua uusi ärivõimalusi või lahendada igapäevaelu väljakutseid.

Katseta turgu ettevõtluse ökosüsteemi toel

Tallinnas on igati toetav ja pidevalt arenev ettevõtluse ökosüsteem. Näiteks on Tallinna linnal koostöölepingud enamuse Eesti ülikoolidega. Kui oled üliõpilane, uuri oma õppejõududelt, juhendajalt või dekanaadist, mis projektid on hetkel käimas ning kuidas saaksid omalt poolt kaasa lüüa.
Kui lood prototüüpi või ettevõtet ning otsid abi mentori näol, siis on võta ühendust Tallinna Loomeinkubaatoriga (loomemajanduse valdkonna ettevõte puhul) või Startup Inkubaatoriga (kui tegeled pigem tehnoloogiatega). Inkubaatorite veebidel on välja toodud nende väärtuspakkumine ehk mida Sulle pakutakse, mis selle eest vastu soovitakse ja kuidas saab sinna kandideerida. Loomulikult võid alati osaleda ka erinevatel hackathoni’del ja ettevõtluskonkurssidel, mis perioodiliselt Tallinnas toimuvad.

Toode vii maalmauute kontaktidega

Ühed edukad Tallinna ettevõtluse kogukonna eestvedajad on klastrid. Klaster on ettevõtete ja organisatsioonide kooslus, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad. Klastrite eestvedajad on väga heade kontaktidega inimesed, kes saavad Sind kiirelt õige kontakti või ettevõtteni juhatada nii Eestis kui välismaal. Kui Sinu edukas toode või teenus on suunatud ekspordiks, siis peale Tallinnas testimist või turustamist on võimalus järgmiseks referentsiks leida kontakte Tallinna sõpruslinnade seast.
Tallinnas toimub mitmeid suursündmusi ja konverentse, kus linn on korraldaja või toetaja rollis:

Suurima rõõmuga oleme partneriks Prototroni rahastule, kus on suur potentsiaal ideede katsetamiseks ja elluviimiseks just Tallinna linna arenguks. Tallinn on linn, kus julged ideed, kaugele ja laiemalt mõtlemine on alati väga teretulnud!

Sügisvoorus sai 5 meeskonda toetust


Prototron 2018 winners

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

  • Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
    Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
  • Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
  • 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
  • Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
  • Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Ingelinvestor ja mentor Ivo Remmelg: Kes on tõeline juht?


Ivo Remmelg Kes on toeline juht
25-aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg on äsja kaante vahele paigutanud oma mõtted ja arusaamad sellest, kes on tõeline juht.

“Alustavate ettevõtete nõustaja ja mentorina näen tihtipeale, kuidas nendest edukamad saavutavad oma toote või teenusega alguses väga kiire kasvu. Tihtipeale tekivad seisakud siis, kui kuukäive jõuab 10 000 euroni ja siis järgmine kord, kui ettevõtte poolt lisatud väärtus jõuab 100 000 euroni kuus. Need on sellised murdepunktid, kus ettevõtte juhtimisel enam vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Esimesel juhul on selles ettevõttes u 5-10 töötajat ja teisel juhul u 25-40 töötajat.
Probleem on vähemasti 400 aastat vana, niikaua kui piiratud vastutusega ettevõtted on olemas olnud ja ettevõtluskultuur arenenud. Üllatav võib olla aga see, et selles ei ole midagi uut. Kui tehnoloogia või tooted uuenevad pidevalt, siis probleemid, millepärast ettevõtmised ebaõnnestuvad on ikka tihtipeale needsamad, kordudes ikka ja jälle ettevõttest ettevõttesse nagu paha nakkushaigus.

Teen nii nagu tavaliselt

Iga suur ettevõte on kord olnud väike. Firma kasvamisel asutamisest viie- viieteistkümne, viiekümne või sajaviiekümne töötajani peab ettevõte oma juhtimist pidevalt muutma. Need reeglid, mis kehtivad viieliikmelise meeskonna juhtimiseks ei tööta enam viieteistkümnega ja ammugi enam viiekümne või 150-ga. Juhid, kes oma väikest ettevõtet hakkavad suuremaks paisutama mõtlevad aga nii, et senimaani tehtud otsused on olnud õiged, sest oleme saavutanud kiire edu. Ja nõnda ta usub, et ka muutunud keskkonnas saavutab samade otsustega edu, kuid tegelikult see pole enam nii.
Samade võtetega, millega juhitakse väikest aerupaati ei saa juhtida mootorjahti, ega ammugi mitte suurt tankerit.
Raamatus “Kes on tõeline juht” selgub, et tihtipeale on kõrvaltvaatajatele kummalisena tunduva juhtide või töötajate käitumise taga väga inimlikud põhjused, mille põhjuseid tuleb otsida sellest ajast, kui me koopaseintele joonistusi tegime.”

Ivo soovitused Prototroni meeskondadele
  1. Kui oled solo-founder, siis leia endale keegi, kellega koos teed kõik strateegilised otsused. Koos tähendab konsensusega otsust.
  2. Kui töötajaid on kokku juba üle 5, siis jaga vastutusvaldkonnad nö juhtgrupile ja lase juhtgrupi liikmetel oma töös särada. Anna neile vabadus ja luba eksida.
  3. Räägi oma tiimiliikmetega üks-ühele vähemalt kord üle nädala. Kolm tähtsamat teemat mõlemale poolele, millele enne vestlust mõelda:
    • Kuidas ennast tunned?
    • Analüüsi oma tööd ettevõtte strateegiast lähtuvalt: mida tegid viimasel 2 nädalal ja mis plaanis teha? Kas see on kõige olulisem? Millise strateegiliselt tähtsa asja said tehtud?
    • Mis sind/ettevõtet takistab tegelemast kõige olulisemaga – lahenda see probleem järgmiseks korraks!

Ivo raamatut saab ette tellida Rahva Raamatust. Aga mentorlust saab osaledes Prototronis.

Sinu ettevõtte sotsiaalmeedia 5+5: mida teha ja mida mitte?


Prototron Social Media DoesDonts
Autor: Kirke Metsa, Swedbanki sotsiaalmeediatiimist

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

  • Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
    postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
  • 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
  • Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
  • Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
  • Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

  • Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
  • Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
    viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
  • Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
    toimib.
  • Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
  • Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Prototroni toetussumma on kasvanud 130 000 euroni


24837235 1646259698770966 5159664024081791794 o

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.

TTÜ: tahame Prototroni taotlejate seas näha rohkem ülikooli liikmeid


Renno Veinthal
Meil on suur rõõm teada anda, et alates maikuust on Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal (pildil) ülikooli esindaja Prototroni nõukogus.

„Üldiselt on viimasel ajal kasvanud avalikkuse ootus, et teadusasutused pakuksid erinevatele probleemidele käegakatsutavaid lahendusi. TTÜ oluline tugevus on inseneriteadus, mis peaks samuti tootma uusi tooteid/teenuseid ja ülikooli juhtkonna tasemel püüame luua selleks parimaid võimalusi. Peame oma teaduspotentsiaalile otsima ja leidma senisest enam rakendust nii Eestis kui üleilmselt,“ selgitas Veinthal oma esmaseid ülesandeid uue nõukogu liikmena.

TTÜ tugevus on iseneriteadus, teadusuuringud on kallid

Prototron on tema sõnul üks võimalikke viise, kuidas teadusest sündinud idee või lahenduse saab välja arendada tooteks/teenuseks. Peamiseks murekohaks on see, et teadusel põhineva prototüübi loomise eelarve võib olla, ja enamasti ongi, võrdlemisi suur. „Seni oleme väga jäigalt olnud selle küljes, et Prototroni TTÜ vooru pääsevad ainult need töörühmad, kes töötavad ülikooli patenteeritud leiutistega. Ehk on siin see koht, kus tuleks asjad ümber vaadata, et anda rohkem hoogu ülikooli liikmeskonnale ja ülikooli leiutiste vahel tekiks tihedam konkurents. Nii kasvataksime TTÜ voorus taotlejate arvu ja senisest enam jõuaks teadusel põhinevaid lahendusi ka igapäevaellu,“ avaldas Veinthal lootust. Ta lisas, et TTÜ on vastu võtnud põhimõttelise otsuse seda koostööd suurendada ja teadusasutuste sidusust ettevõtetega kasvatada.

10 uurimisgrupile 264 000 eurot

Hetkel on käimas viies TTÜ teadlastele mõeldud Prototroni taotlusvoor. Varasemates voorudes on TTÜ uurimisgrupid esitanud kokku 22 taotlust, millest Prototroni ekspertkogu ettepanekul on toetuse saanud kümme uurimisgruppi kogumahus 264 110 eurot.
Sel aastal läheb Prototroni TTÜ voorus jagamisele 50 000 eurot, taotluste esitamise tähtaeg on 31. august.