Neli Prototroni tiimi paistsid Latitude59 pealaval!


IMG 4001

17. mail kuulutasime Latitude59 pealaval välja tänavused kevadvooru võitjad. Kokku läks neljale meeskonnale 60 000 eurot.

Suurima toetuse – 25 000 eurot sai meeskond Lumebot lumerookimisrobotite ehitamiseks. Lumeroboti teeb eriliseks see, et asub tööle siis, kui lund hakkab sadama; suudab ise laadima minna; töötab 24/7 ja hoiab näiteks parkimisplatsi kogu aja lumest puhtana.
10 000 eurot sai meeskond Futuclass, kes muudab virtuaalreaalsust kasutades õppimise mängulisemaks ja toob üliägedad teaduseksperimendid klassiruumidesse.
Meeskond Unsinkable Robotics hakkab 20 000 euroga arendama allveerobotit, mis suudab minna kohtadesse, kuhu inimene ei mahu ning näiteks sadamatel aitab oluliselt kokku hoida kaide hoolduskulusid.
kibu.energy sai toetuseks 5000 eurot ja meeskond arendab kokkuvolditavat päikesepaneeli, mida saab näiteks rõdudele, terrassidele ja aedadesse paigaldada horisontaalselt. Uudne on lahendus ka selle poolest, et sellesse on integreeritud energiasalvestussüsteem ning selle saab otse seinakontakti ühendada.

Sügisvoor on vähem kui 5 kuu pärast, seega koguge ideid ja inspiratsiooni ja pange taotlus enne 15. oktoobrit teele.

Turgu katseta Tallinnas, toode vii maailma


Tallinn business Prototron
Toomas Türk / Tallinna Ettevõtlusameti innovatsiooni juhtivspetsialist

Tallinna linn on hea koht prototüüpide katsetamiseks. Siin on olemas piisavalt palju inimesi, ettevõtteid, erineva suunitlusega asukohti kui teisi vajalikke ressursse teenuste/toodete katsetamiseks ja arendamiseks ning uute ettevõtete loomiseks. Kui turg on valideeritud, viia oma toode maailma.

Kindlasti on igal Prototroni fännil väga ägedaid mõtteid, kuidas saaks Eesti pealinna muuta paremaks läbi uute ärimudelite testimise samas alati globaalset mõõdet silmas pidades.

Olemasolevad väljakutsed ja andmed

Näiteks on üks heaks võimaluseks mõelda tänaste Tallinna linna poolt osutatavate teenuste paremaks muutmisele. Mine Tallinna veebilehele www.tallinn.ee ja vali teenuste listist oma lemmikvaldkond või sobilik märksõna – tee endale tänane olukord selgeks ja loo oma parima lahenduse prototüübi. Ära unusta vaadata ka linna avaandmete (Open data) andmekogusid. Siin on kättesaadavad reaalsed andmed, mis aitavad luua uusi ärivõimalusi või lahendada igapäevaelu väljakutseid.

Katseta turgu ettevõtluse ökosüsteemi toel

Tallinnas on igati toetav ja pidevalt arenev ettevõtluse ökosüsteem. Näiteks on Tallinna linnal koostöölepingud enamuse Eesti ülikoolidega. Kui oled üliõpilane, uuri oma õppejõududelt, juhendajalt või dekanaadist, mis projektid on hetkel käimas ning kuidas saaksid omalt poolt kaasa lüüa.
Kui lood prototüüpi või ettevõtet ning otsid abi mentori näol, siis on võta ühendust Tallinna Loomeinkubaatoriga (loomemajanduse valdkonna ettevõte puhul) või Startup Inkubaatoriga (kui tegeled pigem tehnoloogiatega). Inkubaatorite veebidel on välja toodud nende väärtuspakkumine ehk mida Sulle pakutakse, mis selle eest vastu soovitakse ja kuidas saab sinna kandideerida. Loomulikult võid alati osaleda ka erinevatel hackathoni’del ja ettevõtluskonkurssidel, mis perioodiliselt Tallinnas toimuvad.

Toode vii maalmauute kontaktidega

Ühed edukad Tallinna ettevõtluse kogukonna eestvedajad on klastrid. Klaster on ettevõtete ja organisatsioonide kooslus, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad. Klastrite eestvedajad on väga heade kontaktidega inimesed, kes saavad Sind kiirelt õige kontakti või ettevõtteni juhatada nii Eestis kui välismaal. Kui Sinu edukas toode või teenus on suunatud ekspordiks, siis peale Tallinnas testimist või turustamist on võimalus järgmiseks referentsiks leida kontakte Tallinna sõpruslinnade seast.
Tallinnas toimub mitmeid suursündmusi ja konverentse, kus linn on korraldaja või toetaja rollis:

Suurima rõõmuga oleme partneriks Prototroni rahastule, kus on suur potentsiaal ideede katsetamiseks ja elluviimiseks just Tallinna linna arenguks. Tallinn on linn, kus julged ideed, kaugele ja laiemalt mõtlemine on alati väga teretulnud!

Sügisvoorus sai 5 meeskonda toetust


Prototron 2018 winners

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

  • Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
    Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
  • Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
  • 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
  • Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
  • Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Kas Sul plaan B on olemas?


Prototron mentor Kristjan Parn
Kristjan Pärn, Prototroni mentor, Swedbanki Start-up-ettevõtete ärikliendihaldur

Kui Sul on plaanis tulla oma verivärske ideega Prototroni, siis kindlasti tuleb enda jaoks läbi mõelda mõned kriitilised küsimused, sest just need aitavad tagada edu taotlusvooru erinevates etappides. Toon välja kolm peamist teemat, mis tuleks enne Prototronil osalemist läbi mõelda.

Esiteks tuleb kindlasti läbi mõelda, kes on Sinu potentsiaalne klient ja kas see klient on ka toote lõpp-tarbija. Lisaks tasub analüüsida, kui kiiresti on võimalik muuta ta n-ö maksvaks kliendiks ehk teenida tulu. Oluline on teha enda jaoks selgeks ka see, kas müügitulu on pigem projektipõhine või laekub kliendilt igakuiselt stabiilset tulu.

Mõtle Excelist kaugemale

Tihtipeale võib tunduda, et Prototroni tulles on kõik läbi mõeldud – potentsiaalsed kulud ja tuludki Exceli-tabelisse kantud, kuid just eelnimetatud küsimused on jäetud vastamata, sest neile ei osata tähelepanu pöörata. Siinkohal ei tohiks unustada, et igasuguseid väiteid pead olema valmis põhjendama. Samas tuleb rõhutada, et mentorid, investorid ja finantseerijad on suunanud oma tähelepanu tihti hoopis kasvunumbrite ja rahavoogude prognoosidele.
Teiseks on oluline valmis mõelda plaanid B ja C. Kui Sa ei suuda praegu kaasata raha Prototronist, kuidas Sa oma äriideega edasi liigud? Üks võimalus oleks kaasata kohe erainvestor, aga sel juhul tuleb kaaluda, kas ja kui palju oled nõus loovutama oma osalusest ettevõttes. Teine võimalus on valida finantseerijaks pank ning sel juhul tuleks mõelda, kust tekib Sinu laenu tagasimaksmise võimekus?

Alternatiivsed variandid

Kui ideel läheb hästi ja saad Prototronilt toetust, siis kahjuks ei jätku ka sellest igaveseks. Seetõttu on mõistlik koostada esialgne prognoos ehk läbi mõelda, kui kaua suudad Prototroni toetusega n-ö vee peal püsida ja teadvustada, millal vajad juba uut rahastust või kui kaua saad hakkama pärast investorite raha kaasamist?
Neile küsimustele vastuseid teades on Sul konkurentide ees eelis, sest oled mõelnud välja varuplaanid ja oskad näha laiemat pilti. See tõestab erinevatele vastaspooltele, et Sa tõesti usud oma idee õnnestumisse. Lisaks saab ekspertkogu kinnitust, et pärast esimest ebaõnnestumist ei visata ideed kohe tagasi lauasahtlisse, vaid suudetakse võtta kasutusele mõni varuplaan ja liigutakse ikkagi edasi.

Ole paindlik

Kolmandaks tasub pidada meeles, et Prototroni taotlusvooru etappides kohtud väga erinevate inimestega – võid saada nii asjalikku tagasisidet kui ka tõsist kriitikat. Liigne enesekindlus võib saada saatuslikuks ka kõige paremale ideele. Oskus ideed müüa on ühe eduka kasvuettevõtte alustala, samas võib liigne enesekindlus tekitada komisjonis tunde, et Sa ei suuda näha enda raamidest välja ega teha oma äriplaanis jooksvalt vajalikke muudatusi.
Kokkuvõttes – ole valmis analüüsima iga detaili, kui sellele tähelepanu pööratakse, ning vajadusel kohane muutustega.

Ühisrahastamisest intellektuaalse omandi kaitseni – get Ready!


Prototron TOP40
Mõned päevad peale Prototroni sügisvooru TOP40 avalikustamist kogunesid needsamad tiimid Mektorysse, et saada uusi teadmisi ja värskendada varasemaid ühisrahastamisest, intellektuaalse omandi kaitsest, toote/teenuse katsetamisest ning kuulata, mida põnevat pakuvad Prototroni võitjatele Swedbank ja Teaduspark Tehnopol.

Sellest voorust alates annab Veebimajutus.ee kõikidele võitjatele 6-kuulise tasuta veebimajutuse. Kuidas kõik täpsemalt välja näeb, mida veebi ülesehitamisel silmas pidada ja kuidas oma veebilehte kasutajasõbralikumaks muuta, selgitas Marko Toom.

Tarkvara arendamisest

Taavet Tamm Singeltonist rääkis, kuidas digitaalseid tooteid planeerida, ehitada ja turule tuua. Nende narratiiv on lihtne – tarkvara põhiolemus on panna masinad inimeste jaoks tööle. Oluline on välja selgitada, mida ja kuidas on vaja arendada, et see vastaks äri vajadustele ja eesmärkidele. 5 peamist sammu töötava tarkvara arendamiseni on:
1) mõista oma kasutajaid
2) prototüübi ja loo kasutajakogemusi
3) eelarvesta
4) priotiseeri ja otsusta
5) ehita tarkvara valmis.

Rahastuse leidmine

Vahur Vallistu Swedbankist andis ülevaate turgudest laiemalt ja tema peamiseks sõnumisk oli see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Kasutage seda!
Jelena Žovnikova Fundwiseist andis ülevaade, kuidas ühisrahastus saab startuppide puhul kasulik olla.

Startup maastik

Teaduspark Tehnopol kogukonnajuht Triin Ilves andis inspireeriva ülevaate Eesti sartupmaastikust numbrites. 550 startupp´i, 4300 loodud töökohta, 35 miljonit eurot makstud tötöasumakse aastal 2017, enam kui 880 miljonit eurot kogutd investeeringuid jne. Tehnopoli Startup Inkubaator investeerib aastas kuni 10 000€ eest ekspertkogemusi alustavatesse ettevõtetesse, et meelitada ligi inevsteeringuid või aidata ettevõte eksportturgudele.

IO küsimused

Intellektuaalse omandi kaitse, investeeringute lepingud ja muud õigusalased teemad on Toomas Seppeli tööpõld Hedman Liftis. Ta rääkis sellest, mis üldse on intellektuaalne omand startuppide kontekstis. See on kaubamärk, tööstusdisain, leiutised (patendid ja kasulikud mudelid), aga ka ärisaladused. Toomas selgitas, kuidas oma ideid ja tööd juba varajases faasis kaitsta.

Aitäh vahur Vallistu Swedbankist, Marko Toom Veebimajutus.ee-st, Taavet Tamm Singletonist, Toomas Seppel Hedman Partnersist, Yelena Žovnikova Fundwiseist ja Triin Ilves Tehnopolist!

Sinu ettevõtte sotsiaalmeedia 5+5: mida teha ja mida mitte?


Prototron Social Media DoesDonts
Autor: Kirke Metsa, Swedbanki sotsiaalmeediatiimist

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

  • Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
    postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
  • 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
  • Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
  • Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
  • Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

  • Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
  • Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
    viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
  • Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
    toimib.
  • Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
  • Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iial olnud lihtsam


Vahur Prototron
Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht

Prototroni sügisvoor on käimas, mistõttu on paslik heita pilk Eesti start-up maastikul toimuvale.

Esmalt põgusast statistikast – EstBAN Eesti äriingleid koondava organisatsioonina tegi 2017 aastal investeeringuid kokku 11,3 miljoni euro eest, mida on ligi 30% rohkem kui varasemal aastal. Investeeriti 108 ettevõttesse. EstVCA, Eesti era- ja riskikapitali koondav organisatsioon, mille liikmed investeerivad enamasti küll juba kasvufaasis ettevõtetesse, investeeris 2017. aastal kokku 40 ettevõttesse, varade maht ilma kinnisvarata küündib ligi miljardi euro tasemele. Swedbanki 2018 aasta näitab, et huvi alustavate ettevõtete vastu püsib kõrge ning seda sisuliselt kõikjal maailmas. Vastavalt Funderbeami maailmaturu raportile on globaalselt kasvanud start-upide rahastamine sel aastal ligi 30%, sealhulgas Euroopas 36%.

Raha jagub

Lühikokkuvõte eelnevast on see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Lisaks riskikapitalile ja ingelinvesteeringutele on rahastust võimalik leida läbi ühisrahastusplatvormide (Funderbeam, Fundwise) ning mingis mahus laenuraha ka väiksematelt ja suurematelt krediidiasutustelt. Swedbank pakub samuti alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning väikelaene, septembri lõpus alustas juba teise ringiga StartUp Wise Guys ja Swedbank koostööna loodud finantstehnoloogiaettevõtete kiirendi.

Eesti (ja ka Euroopa turule laiemalt) on aga iseloomulik, et hoolimata start-upide tohutust populaarsusest ning rahastusallikate kasvust ei jõua innovaatilised ideed sageli nii-öelda traditsioonilisse majandusse. Eestis oli 2017. aasta lõpu seisuga 127 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet ning kuigi suur enamus neist on väikeettevõtted, on enam kui 10 töötajaga ettevõtteid ligi 8000. Viimastel aastatel on palju räägitud neljandast tööstusrevolutsioonist, kus siis lisandväärtust ja efektiivsust luuakse läbi automatiseerimise ning digitaliseerimise. See on üheaegselt väljakutse senistele ettevõtetele kui ka üleskutse kõikidele alustavatele ettevõtetele. Enamike kodumaiste start-upide esmaseks test-turuks on siiski kohalik turg – kuidagi tuleb ideed valideerida ning esimeste maksvate klientide olemasolu on sageli ka mis tahes vormi raha kaasamise eeltingimuseks. Innovaatilise toote või teenuse integreerimine seniste ettevõtete tegevusse aitab kaasa nii esmase rahavoo tekitamisele kui ka hilisemale laienemisele välisturgudele.

Uued tehnoloogiad, uued nõuded

Viimastel aastatel kõige enam raha kaasanud sektoreid vaadates nähtub samuti, et just uudse tehnoloogia kasutuselevõtmises senistes ettevõtetes nähakse väga suurt potentsiaali. 2018. aastal on globaalselt kõige enam finantseeritud logistika, finantsteenuste, suurandmete, tehisintellekti ja kommunikatsioonivaldkonna start-up ettevõtteid.

Rääkimata ei saa jätta ka avatud pangandusest. 2019. aastal rakendub üleeuroopaline makseteenuste direktiiv, mis lihtsustatult tähendab seda, et pangad peavad klientide nõusolekul jagama nende andmeid teiste ettevõtetega, kes soovivad klientidele pakkuda uusi ja põnevaid teenuseid. Esmajärjekorras mõjutab see loomulikult finantstehnoloogia ettevõtteid, kes seni sageli kliendiandmete puudumise tõttu ei saanud soovitud kiirusega teenust pakkuda, näiteks järelmaksu pakkuja peaks siiski teadma, kas soovijale on mõistlik krediiti pakkuda. Võimalused on aga kahtlemata laiemad – vähe sellest, et ilmselt paari aasta perspektiivis erineb praegusest märgatavalt kohalik finantssektor, loob seadusemuudatus uusi võimalusi ka teistes valdkondades. Kliendi makseajalugu võib olla kasulik näiteks toidu- või rõivapoodidel kliendile personaliseeritud pakkumiste tegemises, igapäevases äritegevuses koostööpartneri hindamisel, renditurul üürnikku valides.

Võib öelda, et tingimused start-up maastikul pole Eestis iial varem olnud soodsamad. Majandusel tervikuna läheb hetkel hästi, kuid ettevõtetel on ruumi tegevuse efektiivistamiseks läbi uute innovaatiliste lahenduste. Finantsandmed muutuvad kättesaadavamaks ning rahastamisallikaid on rohkelt.

Kui Sul on hea idee, tasub kindlasti kandideerida Prototroni. Saada taotlus prototron.ee enne 15. oktoobrit.

Prototroni kevadvooru esitati 230 ideed teleportatsioonist krüptorahadeni


IMG 6156 7c
Alles lõppes Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni taotluste vastuvõtt kevadvooru, kokku esitati 230 ideed Eestist, naaberriikidest ja ka kaugemalt. Valdkondadena tõusid seekord enim esile transport ja meditsiin ning lahendused, mis aitavad inimest igapäevases elus.

Selles voorus oli mitmeid tugevad teadspõhised ideed. Projektid, mis põhinevad uurimustel ja doktoritöödel, mis näitab, et Eesti teadlaskond on jõudsalt astumas samme, et oma teadustööd reaalselt turule viia. See teeb ainult rõõmu ja näitab, et Prototroni uuenduskuur TTÜ inteelektuaalomandil baseeruvate ideede finantseerimise osas, oli vajalik.
Palju oli sel korral autodega, eelkõige mootoritega ja erinevate vidinate ideid. Moderniseeritud energiaallikad, lastele ja lapseootel emadele mõeldud lahendused, droonide edasiarendused, erinevad rakendusliidesed ja plokiahelat kasutavat ideed, idsegi inimeste teleportatsioon – need on ainult mõned ideede teemad.

Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös loodud Prototron tähistab tänavu kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol ja tasuta õigusabi Hedman Partnersilt.
Seni on Prototronist läbi käinud enam kui 2900 idee, mille hulgast on oma tehnoloogiale prototüübi ehitamiseks rahalist tuge saanud 58 meeskonda kogusummas 670 000 eurot. Prototroni toetusel on edukalt turule toonud 24 uut toodet.

5 põnevat Prototroni rahastatud leiutist


pilt 1
Eesti suurim tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototron on rahastanud erinevaid nutikaid äriideid. Vaata, millised on kõige põnevamad!

1) Lingvist
Lingvist on uuenduslik keeleõppe platvorm, mis alates 2015.aasta juunist õpetab inimestele inglise ja prantsuse keelt. Selle ettevõtte taga on füüsikadoktor Mait Müntel, kes tundis Šveitsis CERNi laboris tööd tehes, et on vaja uuemat sorti õppemeetodit, mis aitaks tal prantsuse keele ära õppida. Ta otsustas läheneda oma vajadusele matemaatiliselt ning töötas välja keeleõppe tarkvara prototüübi, millega ta sai prantsuse keele selgeks 200 tunniga.
Lingvisti platvorm kaardistab iga õppija teadmisi ja oskusi ning kohandab vastavalt saadud infole reaalajas õppijale näidatavat keelematerjali, muutes seeläbi iga inimese õppekogemuse just tema jaoks unikaalselt meeldivaks ja proovilepanevaks.
Tänaseks päevaks on Lingvisti investeeritud peaaegu 10 miljonit eurot. Lingvisti on investeerinud Rakuten, Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, Soome riskikapitalifond Inventure ning Skype’i asutajad Jaan Tallinn ja Geoffrey Prentice.

2) SprayPrinter
SprayPrinter kogus kuulsust, kui võitis Ajujahi konkurssi. SprayPrinter on juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist vabalt valitud tasapinnale. Selle jaoks on vaja telefoni äppi, sobivat kujutist ja SprayPrinteri kinnitamist aerosoolvärvile. Niimoodi saab iga inimene joonista spreivärviga vabalt valitud pildi seinale, särgile või hoopis auto peale. Eelnevad oskused pole vajalikud.
SprayPrinteri meeskonda on kutsutud oma toodet tutvustama suurtele tehnoloogiaüritustele, näiteks San Franciscos, Londonis, Varssavis ja Riias. SprayPrinteri vastu on huvi tundnud paljud suured rahvusvahelised ettevõtted ja aerosoolvärvi tootjad, näiteks Montana.

3) HackMotion
HackMotion arendab nutikaid riide spordi õppimiseks. HackMotion salvestab kandja riietusi treeningutel ning hiljem juhendab kandjat parema tulemuse saavutamisel ja võimaldab täpsemini korrata oma liigutusi. See on eriti tähtis mitmete spordialade harjutamisel, nagu näiteks golf, tennis või täpsuslaskmine.
Nutitelefoni äpp analüüsib tehtud liigutusi ning annab väga detailset ja täpset tagasisidet läbi kõrvaklappide või otse ekraanil. Inimene saab nende soovituste järgi oma liigutusi parandada.
Alates 2016.aasta oktoobrist on HackMotioni ettevõtet toetatud 80 000 euroga erinevatest toetusprogrammidest nii Eestis kui ka Lätis.

4) Themo
Themo on nutikas termostaat, tänu millele vähenevad majapidamise küttekulud. Nimelt arvestab Themo kodu kütimisel reaalajas elektri börsihinda. Selle jaoks kasutab Themo tuhandeid andmepunkte, et teha õigeid otsuseid, millal elektrit tarbida. Selleks võetakse arvesse majapidamise unikaalset tarbimisprofiili, määratud küttegraafikut, välisilma ja ka hetke elektri turuhinda. Keskmiselt vähendab Themo kütte arvet 8€/m2 aastas.

5) Foxcademy arendab keskkooli õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastele saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks.
Platvormi teeb eriliseks digitaalne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütilised tööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga.
2015. aasta augustis anti välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldati kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea.

Prototron on 2012. loodud rahastu, mille eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi. Prototroni asutajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tehnopol ja Swedbank.
Kevadvoor on avatud! Esita oma idee 15. märtsini veebi kaudu või boti juhendamisel.

Prototroni toetussumma on kasvanud 130 000 euroni


24837235 1646259698770966 5159664024081791794 o

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.