Silt: startup

Kaks tehnoloogia huvilist meest on asunud lahendama kullerteenuse probleeme ja seda nii tellija poolelt, kes seni pidi tellitud kaupade toojat kodus ootama kui ka kulleritele, kes olid hädas inimestega, keda ei ole kodus vastu võtmas. Lahenduseks on nutipostkast ParcelSea, mis võimaldab kasutada paki- ja toidukullervedusid kontakti- ja suhtlusvabalt. Idee sai Prototroni 2020. aasta sügisvoorus 5000 euro suuruse eripreemia Samsungilt.

Kõik sai meeste endi kogemusest ja murest, kui internetist tellitud kaupade kullerit oli vaja kodus oodata. „Probleemi kaardistades saime aru, et mure on ka kullerite poolel – inimesed ei ole tihti kulleri saabudes kodus pakki vastu võtmas. Loomulikult oli meil alguses küsimusi rohkem kui vastuseid: kust alustada, milliseid ressursse meil vaja on, milline on meie väärtuspakkumine? Saime aru, et peame alustama materjalide ja tööriistadega, mis meil olemas olid ja esimese kontsepti ehitasimegi pappkastidest, liimist, poltidest ja mutritest ja viimistlesime spreivärvidega. Esimene tulemus kasvatas kõvasti meie enesekindlust. Teine prototüüp valmis juba peenematest materjalidest ja tehnikatest ning olime tulemusega väga rahul,“ rääkis Andres Sampka, üks idee autoritest.

Pöörane areng

Edasi läks kõik pöörase kiirusega. Oktoobris 2020 andsid mehed sisse disaini patendi, novembris testiti 2 esimese prototüübiga edukalt nii elektroonikat kui ka riistvara. Esimene MVP toote valmis jõuludeks, jaanuaris paigaldati testklientidele 20 nutipostkasti Tallinnas, Viimsis ja Pärnus ja alustati nutipostkastide tootmisega.

Asutajatele Andresele ja Indrek Jürgensonile, kes katsid oskuseid IT & riistvara arendusest, strateegilisest mõtlemisest ja operatsioonide juhtimisest, on ParselSea meeskonnaga liitunud Tanel Raun, kes on ekspert logistikas ning tunneb põhjalikult kullermaailma ning tippinsener Timo Tolmusk, kelle käe all sõidab kogu tootearendusprotsess õigetes rööbastes.

Nutipostkast töötab

„Oleme nüüdseks kindlad, et nutipostkast töötab erinevates ilmastikutingimustes ning aeg on keskenduda päris kasutusjuhtudele. Alustasime beta-testijatelt ja kulleritelt tagasiside küsimist, et aprilliks toodetavad nutipostkastid juba võtaksid arvesse erinevaid olukordi, pakisuuruseid ja kõike seda, mida me täna ei oska veel ette näha. Samal ajal tutvustame oma toodet kullerteenusega tegelevatele  ettevõtetele, et 2021. aprilliks teaksid kõik, mis asi on nutipostkast ning kuidas sinna erinevaid pakke kullerdada,“ rääkis Andres ja lisas, et juba tehakse koostööd Omniva, DPD, COOP-i, Selveri, Prismai, DHLi, UPS & teistega.

Prototroni kandideerisime ootustega saada lisahoogu startupi maastiku ekspertidelt, läbi praktiliste nõuannete ja kodutööde. Samuti oli põnev näha, kuidas teised startupid, kes on enam vähem samas staadiumis, mõtlevad. Näiteks eriti hea oli Product Market Fit ja One-pager kodutööd, mis suunas meid korrastama eelnevalt tehtud analüüse turu, eesmärkide ja väärtuspakkumise osas. Programmi kogu ülesehitus oli loogiline ja näen, et sellest on väga palju kasu neile, kes pole veel tööpõllul kaua olnud. Samas, meie meeskonnas on paljud endised juhid, kuid uut startupi tehes võib pea tihti segamini minna ja tekkida eri arvamused prioriteetides. Tänu Prototronis saadud nõuannetele saime kokku piisavalt hea pitchdecki, et juba ennem finaali jõudmist teha esitlusi investoritele.

– Andres Sampka, üks ParcelSea asutajatest

Eesti esimese prototüüpimist toetava rahastu Prototron rahastajatega liitus tehnoloogiahiid Samsung. Igas Prototroni taotlusvoorus paneb Samsung tehnoloogilistele ideedele välja 10 000 eurot ning aitab otsida nii toodete testimisvõimalusi, kliente kui investoreid.

Suur potentsiaal

“Samsungi liitumine Prototroni kodumaiste toetajate ringiga näitab, et Eesti tehnoloogiatalentides nähakse suurt potentsiaali. Ma väga loodan, et kui mõni idee saab Samsungi poolt ära märgitud, siis see iseenesest on kvaliteedimärk.” – rääkis Prototroni juht Jana Pavlenkova.

„Startup Partnerluse programm loodi Samsungi Venemaa arendusüksuse poolt, et leida koostöövõimalusi tehnoloogia startuppide ja Samsung Electronicsi vahel. Meil on hea meel hakata partneriks väga edukale fondile ja toetada paljulubavaid Eesti startup ideid. Laiendades Samsung Startup Partnerluse programmi geograafilisi piire anname omapoolse panuse rahvusvahelise digitaalse majanduse arengusse,“ ütles Samsung Electronics´i asepresident ja Samsungi Venemaa arendusüksuse juht Jin Wook Lee.

Meeskondadele eriauhinnad

Samsung paneb välja oma eriauhinna ning aitab meeskondadel otsida nii kliente kui investoreid. Hetkel on käimas Prototroni sügisene taotlusvoor, kus jagamisele läheb kuni 70 000 eurot. Taotlusi saab esitada kuni 15. oktoobrini www.prototron.ee. Rahastuse saajad selguvad 1. detsembril Robotex festivali raames.

Swedbanki, TalTechi ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös 2012. aastal loodud Prototron on rahastanud 68 nutikat ideed kokku ligi 833 000 euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud üle 20 miljoni euro ulatuses.

17. mail kuulutasime Latitude59 pealaval välja tänavused kevadvooru võitjad. Kokku läks neljale meeskonnale 60 000 eurot.

Suurima toetuse – 25 000 eurot sai meeskond Lumebot lumerookimisrobotite ehitamiseks. Lumeroboti teeb eriliseks see, et asub tööle siis, kui lund hakkab sadama; suudab ise laadima minna; töötab 24/7 ja hoiab näiteks parkimisplatsi kogu aja lumest puhtana.
10 000 eurot sai meeskond Futuclass, kes muudab virtuaalreaalsust kasutades õppimise mängulisemaks ja toob üliägedad teaduseksperimendid klassiruumidesse.
Meeskond Unsinkable Robotics hakkab 20 000 euroga arendama allveerobotit, mis suudab minna kohtadesse, kuhu inimene ei mahu ning näiteks sadamatel aitab oluliselt kokku hoida kaide hoolduskulusid.
kibu.energy sai toetuseks 5000 eurot ja meeskond arendab kokkuvolditavat päikesepaneeli, mida saab näiteks rõdudele, terrassidele ja aedadesse paigaldada horisontaalselt. Uudne on lahendus ka selle poolest, et sellesse on integreeritud energiasalvestussüsteem ning selle saab otse seinakontakti ühendada.

Sügisvoor on vähem kui 5 kuu pärast, seega koguge ideid ja inspiratsiooni ja pange taotlus enne 15. oktoobrit teele.

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

• Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
  Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
• Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
• 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
• Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
• Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Kristjan Pärn, Prototroni mentor, Swedbanki Start-up-ettevõtete ärikliendihaldur

Kui Sul on plaanis tulla oma verivärske ideega Prototroni, siis kindlasti tuleb enda jaoks läbi mõelda mõned kriitilised küsimused, sest just need aitavad tagada edu taotlusvooru erinevates etappides. Toon välja kolm peamist teemat, mis tuleks enne Prototronil osalemist läbi mõelda.

Esiteks tuleb kindlasti läbi mõelda, kes on Sinu potentsiaalne klient ja kas see klient on ka toote lõpp-tarbija. Lisaks tasub analüüsida, kui kiiresti on võimalik muuta ta n-ö maksvaks kliendiks ehk teenida tulu. Oluline on teha enda jaoks selgeks ka see, kas müügitulu on pigem projektipõhine või laekub kliendilt igakuiselt stabiilset tulu.

Mõtle Excelist kaugemale

Tihtipeale võib tunduda, et Prototroni tulles on kõik läbi mõeldud – potentsiaalsed kulud ja tuludki Exceli-tabelisse kantud, kuid just eelnimetatud küsimused on jäetud vastamata, sest neile ei osata tähelepanu pöörata. Siinkohal ei tohiks unustada, et igasuguseid väiteid pead olema valmis põhjendama. Samas tuleb rõhutada, et mentorid, investorid ja finantseerijad on suunanud oma tähelepanu tihti hoopis kasvunumbrite ja rahavoogude prognoosidele.
Teiseks on oluline valmis mõelda plaanid B ja C. Kui Sa ei suuda praegu kaasata raha Prototronist, kuidas Sa oma äriideega edasi liigud? Üks võimalus oleks kaasata kohe erainvestor, aga sel juhul tuleb kaaluda, kas ja kui palju oled nõus loovutama oma osalusest ettevõttes. Teine võimalus on valida finantseerijaks pank ning sel juhul tuleks mõelda, kust tekib Sinu laenu tagasimaksmise võimekus?

Alternatiivsed variandid

Kui ideel läheb hästi ja saad Prototronilt toetust, siis kahjuks ei jätku ka sellest igaveseks. Seetõttu on mõistlik koostada esialgne prognoos ehk läbi mõelda, kui kaua suudad Prototroni toetusega n-ö vee peal püsida ja teadvustada, millal vajad juba uut rahastust või kui kaua saad hakkama pärast investorite raha kaasamist?
Neile küsimustele vastuseid teades on Sul konkurentide ees eelis, sest oled mõelnud välja varuplaanid ja oskad näha laiemat pilti. See tõestab erinevatele vastaspooltele, et Sa tõesti usud oma idee õnnestumisse. Lisaks saab ekspertkogu kinnitust, et pärast esimest ebaõnnestumist ei visata ideed kohe tagasi lauasahtlisse, vaid suudetakse võtta kasutusele mõni varuplaan ja liigutakse ikkagi edasi.

Ole paindlik

Kolmandaks tasub pidada meeles, et Prototroni taotlusvooru etappides kohtud väga erinevate inimestega – võid saada nii asjalikku tagasisidet kui ka tõsist kriitikat. Liigne enesekindlus võib saada saatuslikuks ka kõige paremale ideele. Oskus ideed müüa on ühe eduka kasvuettevõtte alustala, samas võib liigne enesekindlus tekitada komisjonis tunde, et Sa ei suuda näha enda raamidest välja ega teha oma äriplaanis jooksvalt vajalikke muudatusi.
Kokkuvõttes – ole valmis analüüsima iga detaili, kui sellele tähelepanu pööratakse, ning vajadusel kohane muutustega.

Alles lõppes Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni taotluste vastuvõtt kevadvooru, kokku esitati 230 ideed Eestist, naaberriikidest ja ka kaugemalt. Valdkondadena tõusid seekord enim esile transport ja meditsiin ning lahendused, mis aitavad inimest igapäevases elus.

Selles voorus oli mitmeid tugevad teadspõhised ideed. Projektid, mis põhinevad uurimustel ja doktoritöödel, mis näitab, et Eesti teadlaskond on jõudsalt astumas samme, et oma teadustööd reaalselt turule viia. See teeb ainult rõõmu ja näitab, et Prototroni uuenduskuur TTÜ inteelektuaalomandil baseeruvate ideede finantseerimise osas, oli vajalik.
Palju oli sel korral autodega, eelkõige mootoritega ja erinevate vidinate ideid. Moderniseeritud energiaallikad, lastele ja lapseootel emadele mõeldud lahendused, droonide edasiarendused, erinevad rakendusliidesed ja plokiahelat kasutavat ideed, idsegi inimeste teleportatsioon – need on ainult mõned ideede teemad.

Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös loodud Prototron tähistab tänavu kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol ja tasuta õigusabi Hedman Partnersilt.
Seni on Prototronist läbi käinud enam kui 2900 idee, mille hulgast on oma tehnoloogiale prototüübi ehitamiseks rahalist tuge saanud 58 meeskonda kogusummas 670 000 eurot. Prototroni toetusel on edukalt turule toonud 24 uut toodet.

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Suvevooru võitja

Neljapäeval, 7. septembril kuulutati välja Prototroni rahastu järjekordse võitjad. Üks nendest on hINF meeskond kes loob platvormi, mis võimaldab patsientidel suhelda oma raviarstiga digivisiidi vahendusel.

hINFi asutajaliige Paula Kink rääkis, et idee luua selline platvorm, mis muudaks patsientide pikaajalise jälgimise efektiivsemaks ja mugavamaks, sai alguse HIVdigital’ist, mis oli Connected Health klastri korraldatud aastane programm. „200 kroonilise haigusega patsiendi hulgas läbi viidud küsitluses selgus, et 86% haigetest on ebamugav korduvalt kliinikus käia – keskmiselt kulub kliinikus visiidil käimiseks üle 3 tunni, digivisiit kestab aga maksimaalselt 10-15 minutit. Nii saigi rakendus loodud arstide ja patsientide vajadustest lähtuvalt,“ selgitas Kink ja lisas, et Prototronilt saadud raha abil arendab meeskond esmase versiooni iOS platvormist.

“Hiiglama hea meel on näha, et kliinilise vajaduse baasil loodud lahendus on jõudnud esimeste klientideni ning seda veab tegus meeskond, kellel on rahvusvaheline ambitsioon. Prototroni toetus võimaldab neil teha lahenduse kättesaadavaks ka iPhone’i kasutajatele, keda on Eestis HIV positiivsete seas vägagi arvestatav hulk. Võimekas meeskond, sealhulgas arst, tegevjuht ja IT juht, kes on suutnud ennast tõestada arendades välja reaalsel vajadusel põhineva toote, on juba tekitanud tõsist huvi ka Eesti investorites,” ütles Tehopoli äriarenduse osakonna ja tervisetehnoloogia valdkonna juht Külle Tärnov.

Ambitsioonikad eesmärgid

hINF digilahenduse eesmärk on asendada pooled krooniliste patsientide tavavisiidid digivisiitidega. „Digivisiidid on suur samm edasi, et muuta krooniliste patsientide ravi võimalikult efektiivseks. Sisuliselt on digivisiidid broneeritud visiidiajad, mil osapooltel on võimalik kirjalikult suhelda. Digivisiidi käigus saab edastada ka analüüside tulemusi ja väljastada ravimite retsepte,“ ütles Kink ja lisas, et digivisiidil jagatud informatsioonist koostab hINF konkreetse ja lihtsasti jälgitava ülevaate patsiendi tervisest.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova märkis, et tänu Terviseklastri tegevustele on oluliselt kasvanud nii tervisetehnoloogiaga seonduvate ideede hulk kui kvaliteet rahastu taotlusvoorudes. „Järjest enam jõuavad Prototroni läbimõeldud ja komplekssed lahendused. Minu jaoks on oluline, et need ideed lahendavad ühiskonna teravamaid probleeme ja seeläbi saame panustada inimeste suuremasse heaolusse. Ideede kapitaliseerimise mõistes on praegu ka hea aeg – telemeditsiin ka riskikapitali investeerimisvaldkonnaks väga populaarne.“

Prototronilt saadud 10 150 eur abil arendab meeskond lahenduse iOS platvormi jaoks esmase versiooni. Prototronis osaleda plaanivatele meeskondadele ütleb Paula:”Uskuge oma tootesse ja tõestage selle vajalikkust ka teistele!”

Järgmise vooru tähtaeg on 15. oktoober. Esita taotlus www.prototron.ee, sest 10 000 € ootab.

Meil on suur rõõm teada anda, et alates maikuust on Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal (pildil) ülikooli esindaja Prototroni nõukogus.

„Üldiselt on viimasel ajal kasvanud avalikkuse ootus, et teadusasutused pakuksid erinevatele probleemidele käegakatsutavaid lahendusi. TTÜ oluline tugevus on inseneriteadus, mis peaks samuti tootma uusi tooteid/teenuseid ja ülikooli juhtkonna tasemel püüame luua selleks parimaid võimalusi. Peame oma teaduspotentsiaalile otsima ja leidma senisest enam rakendust nii Eestis kui üleilmselt,“ selgitas Veinthal oma esmaseid ülesandeid uue nõukogu liikmena.

TTÜ tugevus on iseneriteadus, teadusuuringud on kallid

Prototron on tema sõnul üks võimalikke viise, kuidas teadusest sündinud idee või lahenduse saab välja arendada tooteks/teenuseks. Peamiseks murekohaks on see, et teadusel põhineva prototüübi loomise eelarve võib olla, ja enamasti ongi, võrdlemisi suur. „Seni oleme väga jäigalt olnud selle küljes, et Prototroni TTÜ vooru pääsevad ainult need töörühmad, kes töötavad ülikooli patenteeritud leiutistega. Ehk on siin see koht, kus tuleks asjad ümber vaadata, et anda rohkem hoogu ülikooli liikmeskonnale ja ülikooli leiutiste vahel tekiks tihedam konkurents. Nii kasvataksime TTÜ voorus taotlejate arvu ja senisest enam jõuaks teadusel põhinevaid lahendusi ka igapäevaellu,“ avaldas Veinthal lootust. Ta lisas, et TTÜ on vastu võtnud põhimõttelise otsuse seda koostööd suurendada ja teadusasutuste sidusust ettevõtetega kasvatada.

10 uurimisgrupile 264 000 eurot

Hetkel on käimas viies TTÜ teadlastele mõeldud Prototroni taotlusvoor. Varasemates voorudes on TTÜ uurimisgrupid esitanud kokku 22 taotlust, millest Prototroni ekspertkogu ettepanekul on toetuse saanud kümme uurimisgruppi kogumahus 264 110 eurot.
Sel aastal läheb Prototroni TTÜ voorus jagamisele 50 000 eurot, taotluste esitamise tähtaeg on 31. august.