Silt: rahastus

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Meil on suur rõõm teada anda, et alates maikuust on Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal (pildil) ülikooli esindaja Prototroni nõukogus.

„Üldiselt on viimasel ajal kasvanud avalikkuse ootus, et teadusasutused pakuksid erinevatele probleemidele käegakatsutavaid lahendusi. TTÜ oluline tugevus on inseneriteadus, mis peaks samuti tootma uusi tooteid/teenuseid ja ülikooli juhtkonna tasemel püüame luua selleks parimaid võimalusi. Peame oma teaduspotentsiaalile otsima ja leidma senisest enam rakendust nii Eestis kui üleilmselt,“ selgitas Veinthal oma esmaseid ülesandeid uue nõukogu liikmena.

TTÜ tugevus on iseneriteadus, teadusuuringud on kallid

Prototron on tema sõnul üks võimalikke viise, kuidas teadusest sündinud idee või lahenduse saab välja arendada tooteks/teenuseks. Peamiseks murekohaks on see, et teadusel põhineva prototüübi loomise eelarve võib olla, ja enamasti ongi, võrdlemisi suur. „Seni oleme väga jäigalt olnud selle küljes, et Prototroni TTÜ vooru pääsevad ainult need töörühmad, kes töötavad ülikooli patenteeritud leiutistega. Ehk on siin see koht, kus tuleks asjad ümber vaadata, et anda rohkem hoogu ülikooli liikmeskonnale ja ülikooli leiutiste vahel tekiks tihedam konkurents. Nii kasvataksime TTÜ voorus taotlejate arvu ja senisest enam jõuaks teadusel põhinevaid lahendusi ka igapäevaellu,“ avaldas Veinthal lootust. Ta lisas, et TTÜ on vastu võtnud põhimõttelise otsuse seda koostööd suurendada ja teadusasutuste sidusust ettevõtetega kasvatada.

10 uurimisgrupile 264 000 eurot

Hetkel on käimas viies TTÜ teadlastele mõeldud Prototroni taotlusvoor. Varasemates voorudes on TTÜ uurimisgrupid esitanud kokku 22 taotlust, millest Prototroni ekspertkogu ettepanekul on toetuse saanud kümme uurimisgruppi kogumahus 264 110 eurot.
Sel aastal läheb Prototroni TTÜ voorus jagamisele 50 000 eurot, taotluste esitamise tähtaeg on 31. august.