Silt: rahastaja

Ragmar Saksing / Rohetehnoloogia valdkonna juht, Tallinna Teaduspark Tehnopol

Rohetehnoloogia on võrdlemisi uus tööstusharu ja nagu iga uue suunaga, tekitab see inimestes mõningaid kahtlusi. Eriti umbusklikud on suurte ja vanade tööstusharude esindajad ja et neid kahtlusi hajutada, selgitan lühidalt rohetehnoloogia olemust ja kasu ettevõtlusele.

Rohetehnoloogia peamine eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju loodusele ja parandada keskkonda. See on säästev ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, kus kasutatakse maksimaalselt taastuvaid energiaallikaid ja materjale. Energiakasutus on seejuures minimaalne ja/või loodud materjalid on taaskasutatavad. Oluline on, et loodavad tooted oleksid keskkonnasõbralikud kogu elutsükli ulatuses.

Keemia vs füüsika

Tänane majandus on suuresti keemiapõhine. Sellise majanduse keskmes on maavarade ammutamine ja ümbertöötlemine. Tulevikumajandus on rohkem füüsikapõhine, kus kasutatakse ära kõik toimivad jõud ja taastuv energia. Selleks luuakse uusi ärimudeleid, mis defineerivad ümber selle, kuidas oleme seni harjunud äri tegema. Ettevõtluse seisukohast tähendab see muutuste kaudu tulu teenimist.

Nutikad ettevõtjad tervitavad muutusi, otsivad ja leiavad uusi võimalusi. Nad arendavad ettevõtteid mitmekihiliselt, laias skaalas. Nutikad ettevõtjad ei rikastu keskkonna arvelt, nemad muudavad keskkonda silmas pidades paremaks kogu ettevõtluskliimat.

Väga lihtsustatud näide selle kohta on päikeseenergia. Inimesed ei osta päikesepaneele ainult sellepärast, et nad on rohelise meelelaadiga. Päikesepaneele paigaldatakse selleks, et raha kokku hoida ja/või tulu teenida. Päikeseenergiat saab kasutada väga laialdaselt ja selle juures muutub keskkonda paremaks. Enamus päikesepaneelide kasutusaeg on 25+ aastat ja kes ei sooviks elada majas, sõita autoga või rolleriga ning teha seda jooksvalt tasuta?

Uuued võimalused traditsioonilistes valdkondades

Valdkonnad, mida rohetehnoloogia arengu osas tasub jälgida on eelkõige kesksete süsteemide detsentraliseerimine. Palju uusi võimalusi toovad energia salvestamine, hoonete energiatõhusus, alternatiivsed energia allikad ja energiakasutus, toidu tootmine, materjalide taaskasutus, transport ja logistika. Kõigis nendes valdkondades tõuseb laineharjale teaduspõhine ettevõtlus, kus teadusavastusi aitavad rahastada nutikad ettevõtjad.

Nüüdisaegne inimene kujunes umbes 200 000 aastat tagasi, esimesed tõendid põllumajanduse kohta pärinevad 23 tuhande aasta eest, tööstusrevolutsioon algas vähem kui 300 aastat tagasi. Sellel ajaskaalal ei tasu alahinnata looduse kujunemist 3,8 miljardi aasta jooksul. Inimesed on leiutanud ja leiutistelt majanduslikku kasu lõiganud omajagu. Edaspidi võiksime loodust vaadelda kui toodete kataloogi, kus kõik saavutused on saanud kasu 3,8 miljardi aasta pikkusest uurimis- ja arendusperioodist. Nüüd on meie väljakutse see nutikalt inimese jaoks tööle panna.

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

• Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
  Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
• Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
• 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
• Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
• Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Kristjan Pärn, Prototroni mentor, Swedbanki Start-up-ettevõtete ärikliendihaldur

Kui Sul on plaanis tulla oma verivärske ideega Prototroni, siis kindlasti tuleb enda jaoks läbi mõelda mõned kriitilised küsimused, sest just need aitavad tagada edu taotlusvooru erinevates etappides. Toon välja kolm peamist teemat, mis tuleks enne Prototronil osalemist läbi mõelda.

Esiteks tuleb kindlasti läbi mõelda, kes on Sinu potentsiaalne klient ja kas see klient on ka toote lõpp-tarbija. Lisaks tasub analüüsida, kui kiiresti on võimalik muuta ta n-ö maksvaks kliendiks ehk teenida tulu. Oluline on teha enda jaoks selgeks ka see, kas müügitulu on pigem projektipõhine või laekub kliendilt igakuiselt stabiilset tulu.

Mõtle Excelist kaugemale

Tihtipeale võib tunduda, et Prototroni tulles on kõik läbi mõeldud – potentsiaalsed kulud ja tuludki Exceli-tabelisse kantud, kuid just eelnimetatud küsimused on jäetud vastamata, sest neile ei osata tähelepanu pöörata. Siinkohal ei tohiks unustada, et igasuguseid väiteid pead olema valmis põhjendama. Samas tuleb rõhutada, et mentorid, investorid ja finantseerijad on suunanud oma tähelepanu tihti hoopis kasvunumbrite ja rahavoogude prognoosidele.
Teiseks on oluline valmis mõelda plaanid B ja C. Kui Sa ei suuda praegu kaasata raha Prototronist, kuidas Sa oma äriideega edasi liigud? Üks võimalus oleks kaasata kohe erainvestor, aga sel juhul tuleb kaaluda, kas ja kui palju oled nõus loovutama oma osalusest ettevõttes. Teine võimalus on valida finantseerijaks pank ning sel juhul tuleks mõelda, kust tekib Sinu laenu tagasimaksmise võimekus?

Alternatiivsed variandid

Kui ideel läheb hästi ja saad Prototronilt toetust, siis kahjuks ei jätku ka sellest igaveseks. Seetõttu on mõistlik koostada esialgne prognoos ehk läbi mõelda, kui kaua suudad Prototroni toetusega n-ö vee peal püsida ja teadvustada, millal vajad juba uut rahastust või kui kaua saad hakkama pärast investorite raha kaasamist?
Neile küsimustele vastuseid teades on Sul konkurentide ees eelis, sest oled mõelnud välja varuplaanid ja oskad näha laiemat pilti. See tõestab erinevatele vastaspooltele, et Sa tõesti usud oma idee õnnestumisse. Lisaks saab ekspertkogu kinnitust, et pärast esimest ebaõnnestumist ei visata ideed kohe tagasi lauasahtlisse, vaid suudetakse võtta kasutusele mõni varuplaan ja liigutakse ikkagi edasi.

Ole paindlik

Kolmandaks tasub pidada meeles, et Prototroni taotlusvooru etappides kohtud väga erinevate inimestega – võid saada nii asjalikku tagasisidet kui ka tõsist kriitikat. Liigne enesekindlus võib saada saatuslikuks ka kõige paremale ideele. Oskus ideed müüa on ühe eduka kasvuettevõtte alustala, samas võib liigne enesekindlus tekitada komisjonis tunde, et Sa ei suuda näha enda raamidest välja ega teha oma äriplaanis jooksvalt vajalikke muudatusi.
Kokkuvõttes – ole valmis analüüsima iga detaili, kui sellele tähelepanu pööratakse, ning vajadusel kohane muutustega.

Mõned päevad peale Prototroni sügisvooru TOP40 avalikustamist kogunesid needsamad tiimid Mektorysse, et saada uusi teadmisi ja värskendada varasemaid ühisrahastamisest, intellektuaalse omandi kaitsest, toote/teenuse katsetamisest ning kuulata, mida põnevat pakuvad Prototroni võitjatele Swedbank ja Teaduspark Tehnopol.

Sellest voorust alates annab Veebimajutus.ee kõikidele võitjatele 6-kuulise tasuta veebimajutuse. Kuidas kõik täpsemalt välja näeb, mida veebi ülesehitamisel silmas pidada ja kuidas oma veebilehte kasutajasõbralikumaks muuta, selgitas Marko Toom.

Tarkvara arendamisest

Taavet Tamm Singeltonist rääkis, kuidas digitaalseid tooteid planeerida, ehitada ja turule tuua. Nende narratiiv on lihtne – tarkvara põhiolemus on panna masinad inimeste jaoks tööle. Oluline on välja selgitada, mida ja kuidas on vaja arendada, et see vastaks äri vajadustele ja eesmärkidele. 5 peamist sammu töötava tarkvara arendamiseni on:
1) mõista oma kasutajaid
2) prototüübi ja loo kasutajakogemusi
3) eelarvesta
4) priotiseeri ja otsusta
5) ehita tarkvara valmis.

Rahastuse leidmine

Vahur Vallistu Swedbankist andis ülevaate turgudest laiemalt ja tema peamiseks sõnumisk oli see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Kasutage seda!
Jelena Žovnikova Fundwiseist andis ülevaade, kuidas ühisrahastus saab startuppide puhul kasulik olla.

Startup maastik

Teaduspark Tehnopol kogukonnajuht Triin Ilves andis inspireeriva ülevaate Eesti sartupmaastikust numbrites. 550 startupp´i, 4300 loodud töökohta, 35 miljonit eurot makstud tötöasumakse aastal 2017, enam kui 880 miljonit eurot kogutd investeeringuid jne. Tehnopoli Startup Inkubaator investeerib aastas kuni 10 000€ eest ekspertkogemusi alustavatesse ettevõtetesse, et meelitada ligi inevsteeringuid või aidata ettevõte eksportturgudele.

IO küsimused

Intellektuaalse omandi kaitse, investeeringute lepingud ja muud õigusalased teemad on Toomas Seppeli tööpõld Hedman Liftis. Ta rääkis sellest, mis üldse on intellektuaalne omand startuppide kontekstis. See on kaubamärk, tööstusdisain, leiutised (patendid ja kasulikud mudelid), aga ka ärisaladused. Toomas selgitas, kuidas oma ideid ja tööd juba varajases faasis kaitsta.

Aitäh vahur Vallistu Swedbankist, Marko Toom Veebimajutus.ee-st, Taavet Tamm Singletonist, Toomas Seppel Hedman Partnersist, Yelena Žovnikova Fundwiseist ja Triin Ilves Tehnopolist!

Autor: Kirke Metsa, Swedbanki sotsiaalmeediatiimist

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

• Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
  postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
• 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
• Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
• Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
• Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

• Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
• Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
  viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
• Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
  toimib.
• Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
• Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Alles lõppes Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni taotluste vastuvõtt kevadvooru, kokku esitati 230 ideed Eestist, naaberriikidest ja ka kaugemalt. Valdkondadena tõusid seekord enim esile transport ja meditsiin ning lahendused, mis aitavad inimest igapäevases elus.

Selles voorus oli mitmeid tugevad teadspõhised ideed. Projektid, mis põhinevad uurimustel ja doktoritöödel, mis näitab, et Eesti teadlaskond on jõudsalt astumas samme, et oma teadustööd reaalselt turule viia. See teeb ainult rõõmu ja näitab, et Prototroni uuenduskuur TTÜ inteelektuaalomandil baseeruvate ideede finantseerimise osas, oli vajalik.
Palju oli sel korral autodega, eelkõige mootoritega ja erinevate vidinate ideid. Moderniseeritud energiaallikad, lastele ja lapseootel emadele mõeldud lahendused, droonide edasiarendused, erinevad rakendusliidesed ja plokiahelat kasutavat ideed, idsegi inimeste teleportatsioon – need on ainult mõned ideede teemad.

Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös loodud Prototron tähistab tänavu kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol ja tasuta õigusabi Hedman Partnersilt.
Seni on Prototronist läbi käinud enam kui 2900 idee, mille hulgast on oma tehnoloogiale prototüübi ehitamiseks rahalist tuge saanud 58 meeskonda kogusummas 670 000 eurot. Prototroni toetusel on edukalt turule toonud 24 uut toodet.

Eesti suurim tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototron on rahastanud erinevaid nutikaid äriideid. Vaata, millised on kõige põnevamad!

1) Lingvist
Lingvist on uuenduslik keeleõppe platvorm, mis alates 2015.aasta juunist õpetab inimestele inglise ja prantsuse keelt. Selle ettevõtte taga on füüsikadoktor Mait Müntel, kes tundis Šveitsis CERNi laboris tööd tehes, et on vaja uuemat sorti õppemeetodit, mis aitaks tal prantsuse keele ära õppida. Ta otsustas läheneda oma vajadusele matemaatiliselt ning töötas välja keeleõppe tarkvara prototüübi, millega ta sai prantsuse keele selgeks 200 tunniga.
Lingvisti platvorm kaardistab iga õppija teadmisi ja oskusi ning kohandab vastavalt saadud infole reaalajas õppijale näidatavat keelematerjali, muutes seeläbi iga inimese õppekogemuse just tema jaoks unikaalselt meeldivaks ja proovilepanevaks.
Tänaseks päevaks on Lingvisti investeeritud peaaegu 10 miljonit eurot. Lingvisti on investeerinud Rakuten, Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, Soome riskikapitalifond Inventure ning Skype’i asutajad Jaan Tallinn ja Geoffrey Prentice.

2) SprayPrinter
SprayPrinter kogus kuulsust, kui võitis Ajujahi konkurssi. SprayPrinter on juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist vabalt valitud tasapinnale. Selle jaoks on vaja telefoni äppi, sobivat kujutist ja SprayPrinteri kinnitamist aerosoolvärvile. Niimoodi saab iga inimene joonista spreivärviga vabalt valitud pildi seinale, särgile või hoopis auto peale. Eelnevad oskused pole vajalikud.
SprayPrinteri meeskonda on kutsutud oma toodet tutvustama suurtele tehnoloogiaüritustele, näiteks San Franciscos, Londonis, Varssavis ja Riias. SprayPrinteri vastu on huvi tundnud paljud suured rahvusvahelised ettevõtted ja aerosoolvärvi tootjad, näiteks Montana.

3) HackMotion
HackMotion arendab nutikaid riide spordi õppimiseks. HackMotion salvestab kandja riietusi treeningutel ning hiljem juhendab kandjat parema tulemuse saavutamisel ja võimaldab täpsemini korrata oma liigutusi. See on eriti tähtis mitmete spordialade harjutamisel, nagu näiteks golf, tennis või täpsuslaskmine.
Nutitelefoni äpp analüüsib tehtud liigutusi ning annab väga detailset ja täpset tagasisidet läbi kõrvaklappide või otse ekraanil. Inimene saab nende soovituste järgi oma liigutusi parandada.
Alates 2016.aasta oktoobrist on HackMotioni ettevõtet toetatud 80 000 euroga erinevatest toetusprogrammidest nii Eestis kui ka Lätis.

4) Themo
Themo on nutikas termostaat, tänu millele vähenevad majapidamise küttekulud. Nimelt arvestab Themo kodu kütimisel reaalajas elektri börsihinda. Selle jaoks kasutab Themo tuhandeid andmepunkte, et teha õigeid otsuseid, millal elektrit tarbida. Selleks võetakse arvesse majapidamise unikaalset tarbimisprofiili, määratud küttegraafikut, välisilma ja ka hetke elektri turuhinda. Keskmiselt vähendab Themo kütte arvet 8€/m2 aastas.

5) Foxcademy arendab keskkooli õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastele saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks.
Platvormi teeb eriliseks digitaalne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütilised tööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga.
2015. aasta augustis anti välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldati kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea.

Prototron on 2012. loodud rahastu, mille eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi. Prototroni asutajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tehnopol ja Swedbank.
Kevadvoor on avatud! Esita oma idee 15. märtsini veebi kaudu või boti juhendamisel.

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.

Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Nüüd on Prototroni kompetents andmevahetuse ja energiasektori BigData valdkonnas märkimisväärselt suurem, sest meiega liitus Eesti energiasüsteemihaldur Elering.

„Tarkvõrk ja sellega seotud andmeallikate ja turuosaliste vahelise andmete vahetuse arendamine pakub ettevõtetele uusi ärivõimalusi. Prototroni meeskondadele pakume energiaandmete vahetamise platvormi Estfeed, kus saab uusi ja nutikaid lahendusi arendada ja testida,“ selgitas Eleringi Estfeedi projektijuht Kaija Valdmaa. Ta lisas, et alustavatele ettevõtetele on Eleringi võrgustikus olemine ja Estfeedi platvormiga liitumine väga heaks lähtekohaks oma toote testimisel ja valideerimisel ning esimeste klinetideni jõudmisel.

„BigData on hetkel oluline teema, seda kasutatakse erinevatel tasanditel, väikeettevõtetest riigi taristuni. Seetõttu on meie meeskondade jaoks parim, et Elering ei anna neile ainult raha, vaid ka platvormi, kus saab oma ideed arendada ja testida ning hiljem ka e-eleringi app store´is klientideni viia,” ütles Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova, kelle sõnul peitub Eleringi liitumise väärtus just energeetikat ja andmevahetust puudutavas know-how´s.

„Prototroni toetusfondiga liitumisel hakkab Elering lisaks välja valitud meeskondade mentordamisele senisest rohkem panustama ideede hindamisse. Meie inimestel on hea ülevaade energiasektori vajadustest, arendatavatest rakendustest ja ka olemasolevatest energiateenuse pakkujatest. Seeläbi on võimalik kompetentse kokku viia, tunda ära suurema potentsiaaliga ideed ning aidata kaasa nende arengule,“ märkis Valdmaa.

Veel jõuad esitada oma idee suvisesse vooru, saada taotlus 1. juuni sees  www.prototron.ee.