Neli Prototroni tiimi paistsid Latitude59 pealaval!


IMG 4001

17. mail kuulutasime Latitude59 pealaval välja tänavused kevadvooru võitjad. Kokku läks neljale meeskonnale 60 000 eurot.

Suurima toetuse – 25 000 eurot sai meeskond Lumebot lumerookimisrobotite ehitamiseks. Lumeroboti teeb eriliseks see, et asub tööle siis, kui lund hakkab sadama; suudab ise laadima minna; töötab 24/7 ja hoiab näiteks parkimisplatsi kogu aja lumest puhtana.
10 000 eurot sai meeskond Futuclass, kes muudab virtuaalreaalsust kasutades õppimise mängulisemaks ja toob üliägedad teaduseksperimendid klassiruumidesse.
Meeskond Unsinkable Robotics hakkab 20 000 euroga arendama allveerobotit, mis suudab minna kohtadesse, kuhu inimene ei mahu ning näiteks sadamatel aitab oluliselt kokku hoida kaide hoolduskulusid.
kibu.energy sai toetuseks 5000 eurot ja meeskond arendab kokkuvolditavat päikesepaneeli, mida saab näiteks rõdudele, terrassidele ja aedadesse paigaldada horisontaalselt. Uudne on lahendus ka selle poolest, et sellesse on integreeritud energiasalvestussüsteem ning selle saab otse seinakontakti ühendada.

Sügisvoor on vähem kui 5 kuu pärast, seega koguge ideid ja inspiratsiooni ja pange taotlus enne 15. oktoobrit teele.

Turgu katseta Tallinnas, toode vii maailma


Tallinn business Prototron
Toomas Türk / Tallinna Ettevõtlusameti innovatsiooni juhtivspetsialist

Tallinna linn on hea koht prototüüpide katsetamiseks. Siin on olemas piisavalt palju inimesi, ettevõtteid, erineva suunitlusega asukohti kui teisi vajalikke ressursse teenuste/toodete katsetamiseks ja arendamiseks ning uute ettevõtete loomiseks. Kui turg on valideeritud, viia oma toode maailma.

Kindlasti on igal Prototroni fännil väga ägedaid mõtteid, kuidas saaks Eesti pealinna muuta paremaks läbi uute ärimudelite testimise samas alati globaalset mõõdet silmas pidades.

Olemasolevad väljakutsed ja andmed

Näiteks on üks heaks võimaluseks mõelda tänaste Tallinna linna poolt osutatavate teenuste paremaks muutmisele. Mine Tallinna veebilehele www.tallinn.ee ja vali teenuste listist oma lemmikvaldkond või sobilik märksõna – tee endale tänane olukord selgeks ja loo oma parima lahenduse prototüübi. Ära unusta vaadata ka linna avaandmete (Open data) andmekogusid. Siin on kättesaadavad reaalsed andmed, mis aitavad luua uusi ärivõimalusi või lahendada igapäevaelu väljakutseid.

Katseta turgu ettevõtluse ökosüsteemi toel

Tallinnas on igati toetav ja pidevalt arenev ettevõtluse ökosüsteem. Näiteks on Tallinna linnal koostöölepingud enamuse Eesti ülikoolidega. Kui oled üliõpilane, uuri oma õppejõududelt, juhendajalt või dekanaadist, mis projektid on hetkel käimas ning kuidas saaksid omalt poolt kaasa lüüa.
Kui lood prototüüpi või ettevõtet ning otsid abi mentori näol, siis on võta ühendust Tallinna Loomeinkubaatoriga (loomemajanduse valdkonna ettevõte puhul) või Startup Inkubaatoriga (kui tegeled pigem tehnoloogiatega). Inkubaatorite veebidel on välja toodud nende väärtuspakkumine ehk mida Sulle pakutakse, mis selle eest vastu soovitakse ja kuidas saab sinna kandideerida. Loomulikult võid alati osaleda ka erinevatel hackathoni’del ja ettevõtluskonkurssidel, mis perioodiliselt Tallinnas toimuvad.

Toode vii maalmauute kontaktidega

Ühed edukad Tallinna ettevõtluse kogukonna eestvedajad on klastrid. Klaster on ettevõtete ja organisatsioonide kooslus, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad. Klastrite eestvedajad on väga heade kontaktidega inimesed, kes saavad Sind kiirelt õige kontakti või ettevõtteni juhatada nii Eestis kui välismaal. Kui Sinu edukas toode või teenus on suunatud ekspordiks, siis peale Tallinnas testimist või turustamist on võimalus järgmiseks referentsiks leida kontakte Tallinna sõpruslinnade seast.
Tallinnas toimub mitmeid suursündmusi ja konverentse, kus linn on korraldaja või toetaja rollis:

Suurima rõõmuga oleme partneriks Prototroni rahastule, kus on suur potentsiaal ideede katsetamiseks ja elluviimiseks just Tallinna linna arenguks. Tallinn on linn, kus julged ideed, kaugele ja laiemalt mõtlemine on alati väga teretulnud!

Ühisrahastamisest intellektuaalse omandi kaitseni – get Ready!


Prototron TOP40
Mõned päevad peale Prototroni sügisvooru TOP40 avalikustamist kogunesid needsamad tiimid Mektorysse, et saada uusi teadmisi ja värskendada varasemaid ühisrahastamisest, intellektuaalse omandi kaitsest, toote/teenuse katsetamisest ning kuulata, mida põnevat pakuvad Prototroni võitjatele Swedbank ja Teaduspark Tehnopol.

Sellest voorust alates annab Veebimajutus.ee kõikidele võitjatele 6-kuulise tasuta veebimajutuse. Kuidas kõik täpsemalt välja näeb, mida veebi ülesehitamisel silmas pidada ja kuidas oma veebilehte kasutajasõbralikumaks muuta, selgitas Marko Toom.

Tarkvara arendamisest

Taavet Tamm Singeltonist rääkis, kuidas digitaalseid tooteid planeerida, ehitada ja turule tuua. Nende narratiiv on lihtne – tarkvara põhiolemus on panna masinad inimeste jaoks tööle. Oluline on välja selgitada, mida ja kuidas on vaja arendada, et see vastaks äri vajadustele ja eesmärkidele. 5 peamist sammu töötava tarkvara arendamiseni on:
1) mõista oma kasutajaid
2) prototüübi ja loo kasutajakogemusi
3) eelarvesta
4) priotiseeri ja otsusta
5) ehita tarkvara valmis.

Rahastuse leidmine

Vahur Vallistu Swedbankist andis ülevaate turgudest laiemalt ja tema peamiseks sõnumisk oli see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Kasutage seda!
Jelena Žovnikova Fundwiseist andis ülevaade, kuidas ühisrahastus saab startuppide puhul kasulik olla.

Startup maastik

Teaduspark Tehnopol kogukonnajuht Triin Ilves andis inspireeriva ülevaate Eesti sartupmaastikust numbrites. 550 startupp´i, 4300 loodud töökohta, 35 miljonit eurot makstud tötöasumakse aastal 2017, enam kui 880 miljonit eurot kogutd investeeringuid jne. Tehnopoli Startup Inkubaator investeerib aastas kuni 10 000€ eest ekspertkogemusi alustavatesse ettevõtetesse, et meelitada ligi inevsteeringuid või aidata ettevõte eksportturgudele.

IO küsimused

Intellektuaalse omandi kaitse, investeeringute lepingud ja muud õigusalased teemad on Toomas Seppeli tööpõld Hedman Liftis. Ta rääkis sellest, mis üldse on intellektuaalne omand startuppide kontekstis. See on kaubamärk, tööstusdisain, leiutised (patendid ja kasulikud mudelid), aga ka ärisaladused. Toomas selgitas, kuidas oma ideid ja tööd juba varajases faasis kaitsta.

Aitäh vahur Vallistu Swedbankist, Marko Toom Veebimajutus.ee-st, Taavet Tamm Singletonist, Toomas Seppel Hedman Partnersist, Yelena Žovnikova Fundwiseist ja Triin Ilves Tehnopolist!

Prototron 2018 Sügisvooru TOP40


Welcome to Prototron Jana Pavlenkova
Eelhindajad on oma raske töö lõpetanud ja Prototroni 2018 sügisvooru TOP40 on teie ees:

99math
AIRBOARD
Alpha AR
Animize
AUG-TEX
Bercman technologies
Bikeep
BLACwind
Bookmap
Cake Print
Captain Corrosion
CarCamped
License
DC Planner
Decomer
Electric drums
FCQ Trans
Fonopod
Gerbarcher
GReat
GreenFuel
Breathe and move
Inception Labs
Konviscan
Krattworks
Masaki Ihar
MindSweeper
Miniature Estonia
PLASTTEED
Questcity
Ruumab
SecureBadger
SHORTWALK
SmartTrigg
smetrics.io
Sonant Technologies
Strafos
SupplyFind
Univerals photovoltaic-to-grid interface
WalkInsu
Sown
VROB (Virtual Reality Outside Broadcasting)

6. novembril said TOP40 tiimid kokku seminaril, kus räägiti nii intellektuaalse omandi kaitsest, oma idee valideerimisest kui rahastuse leidmise võimalustest.

Järgmine oluline kuupäev on 20. November, mil toimub mentorpäev TOP20 meeskondadele, sama päeva õhtul leiab aset The Pitch – kus saavad võimaluse oma ideed esitleda ca 10 meeskonda.
Võitjad kuulutame välja 6. detsembril Mektorys.

Sinu ettevõtte sotsiaalmeedia 5+5: mida teha ja mida mitte?


Prototron Social Media DoesDonts
Autor: Kirke Metsa, Swedbanki sotsiaalmeediatiimist

Sotsiaalmeedia puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas? Tervelt 55% Eesti rahvastikust ehk ligikaudu 720 000 inimest kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat ning ettevõttel on lihtsam saada kliente sealt, kus nad parasjagu on. Kuidas seda aga edukalt teha?

Allpool leiad sotsiaalmeedia kuldreeglid, mis aitavad neis vetes orienteeruda nii alustavatel ettevõtetel kui ka vanadel kaladel.

5 Do’s

  • Näita oma ettevõtte isiksust – Ära karda eristuda konkurentidest ning teha originaalseid
    postitusi koos julgete visuaalidega. Kui ettevõttel on sotsiaalmeedias oma nägu ja keel, siis on ta paremini eristatav ning atraktiivsem jälgijaskonnale. Mõned head kodumaised näited on La Muu, Starship Technologies ja Work in Estonia.
  • 80/20 reegel – Sotsiaalmeedias võiks kehtida reegel, kus 80% postitustest on meelelahutuslikud või informeerivad ning 20% postitusest võiks olla otseselt seotud ettevõtte toodete või teenustega ehk müük. Oluline on tunda oma kliente ning pakkuda neile sotsiaalmeedias seda, mis neile meeldib. Kindlasti aitab sellele kaasa statistika jälgimine, aga ka inimestelt otse küsimine. Sotsiaalmeedias lähevad inimestele poll’id hästi peale, aga kindlasti on kliente, kes on valmis panustama ka küsitluste täitmisse.
  • Paku klienditeenindust – Kuna sotsiaalmeedia ei ole lihtsalt koht, kus informatsiooni jagada, vaid ka kanal klientidega suhtlemiseks, siis on hea klienditeenindus üks tähtis osa vundamendist. Kliendid tahavad aina enam kiirelt ja lihtsalt oma küsimustele vastuseid saada ning sotsiaalmeedia on hea koht selle teostamiseks.
  • Jälgi numbreid – Sotsiaalmeediakanalid pakuvad ettevõtete kontodele võimalust jälgida statistikat ning saada aru enda jälgijate käitumismustritest. Nii saab teada, kes on täpsemalt sinu jälgijad erinevates kanalites, mis aegadel on kõige kasulikum sotsiaalmeediasse postitusi teha ning mis sinu kanalil toimib ja mis mitte. Kui on vajadust saada veel täpsemaid andmeid, siis saab kasutada ka erinevaid rakendusi nagu näiteks Tailwind, Mintel või Sprout Social.
  • Jälgi kvaliteeti – Vaata alati hoolikalt üle oma postituste tekstid ja visuaalid. Esiteks on oluline jälgida, et postitused ei sisaldaks kirjavigu, liigset suurte tähtede kasutamist ja ka visuaalid oleksid korrektsed. Teiseks on oluline, et ettevõte järgib visuaalide ja postitustega oma brändireegleid – see jällegi aitab hoida ettevõttel kindlat nägu, mis on inimestele tuttav. Kolmandaks on oluline mõista, et oluline ei ole teha palju postitusi, vaid selliseid, milles on ka sisu ehk kvaliteet tuleb alati enne kvantiteeti.

5 Don’ts

  • Ära spämmi – Aktiivsus on väga oluline, aga postitades liialt palju või jagades kõike, mis endale huvitav tundub, muudab su kanali tüütuks. Kõige parem oleks teha ette sotsiaalmeedia postituste plaane kõikidele kanalitele. Nii saad silma peal hoida, et sa ühel päeval ei postita kolm korda ja siis järgmisel ei tee midagi. Ideaalis võiks postitada näiteks Facebooki kord päevas. Ka Instagrami feedi ei oleks hea panna üle ühe postituse, aga seal saab kasutada ka story’sid või IGTV-d, kus võib huvitava sisu puhul julgem olla.
  • Ära ignoreeri kommentaare – Kommentaarides on hea suhelda oma klientide ja jälgijatega ning jätta mõnus inimlik touch oma kanalile. Paraku tuleb ka negatiivseid kommentaare, mida kindlasti ei tohiks kustutada! Parem on negatiivse kogemuse saanud inimesega otse ühendust võtta ja proovida probleem lahendada. Kui ta on lahendusega rahul, siis võib
    viisakalt paluda kommentaari kustutamist ta enda poolt. Kui on tegu lihtsalt ebasündsa kommentaariga näiteks Facebookis, siis saab selle kommentaari nii ära peita, et sellest ei saa teada ei kommenteerija ega tema tuttavad.
  • Ära jaga sama sisu igas kanalis – Paljud ettevõtted arvavad, et Facebook, Instagram, Twitter on üks ja seesama, kuna tegu on sotsiaalmeediaga. Tegelikult on igas kanalis erinev sihtgrupp ja seega ka sisu, mis kanalis toimib, on erinev. Seetõttu on oluline jälgida oma postituste statistikat, et mõista, mis erinevates kanalites kõige paremini
    toimib.
  • Ära unusta turvalisust – Ettevõtete sotsiaalmeediakanalid on magus võimalus pahatahtlikele inimestele ning seepärast on turvalisuse eest hoolitsemine väga oluline. Selleks tuleks valida kindlad paroolid ning mitte neid kergekäeliselt jagada, valida kõige rangemad turvasätted ja vaadata üle kõik privaatsusseaded.
  • Ära alahinda reeglit less is more – Sotsiaalmeedia postitustes ei ole vaja iga sõnumit pikalt ja laialt lahti seletada. Pigem tuleks väljendada ennast konkreetselt ning huvitavalt. Kui on vaja jälgijatele anda palju informatsiooni, siis on parem, kui postitus on see, mis tähelepanu püüab ja suunab edasi mõnele leheküljele, kust juba täpsema informatsiooni kätte saab.

Prototroni kevadvooru esitati 230 ideed teleportatsioonist krüptorahadeni


IMG 6156 7c
Alles lõppes Eesti suurima tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototroni taotluste vastuvõtt kevadvooru, kokku esitati 230 ideed Eestist, naaberriikidest ja ka kaugemalt. Valdkondadena tõusid seekord enim esile transport ja meditsiin ning lahendused, mis aitavad inimest igapäevases elus.

Selles voorus oli mitmeid tugevad teadspõhised ideed. Projektid, mis põhinevad uurimustel ja doktoritöödel, mis näitab, et Eesti teadlaskond on jõudsalt astumas samme, et oma teadustööd reaalselt turule viia. See teeb ainult rõõmu ja näitab, et Prototroni uuenduskuur TTÜ inteelektuaalomandil baseeruvate ideede finantseerimise osas, oli vajalik.
Palju oli sel korral autodega, eelkõige mootoritega ja erinevate vidinate ideid. Moderniseeritud energiaallikad, lastele ja lapseootel emadele mõeldud lahendused, droonide edasiarendused, erinevad rakendusliidesed ja plokiahelat kasutavat ideed, idsegi inimeste teleportatsioon – need on ainult mõned ideede teemad.

Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös loodud Prototron tähistab tänavu kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol ja tasuta õigusabi Hedman Partnersilt.
Seni on Prototronist läbi käinud enam kui 2900 idee, mille hulgast on oma tehnoloogiale prototüübi ehitamiseks rahalist tuge saanud 58 meeskonda kogusummas 670 000 eurot. Prototroni toetusel on edukalt turule toonud 24 uut toodet.

Otsingul on Tallinn-Helsinki vahelise transportimise ideid!


feature envision 2050 transportation main

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Prototroni ekspertkogu uus liige on Liisi Himma


Liisi Himma foto
Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Prototroni alumni SprayPrinter tutvustas idavirulastele oma edulugu


DSC04624
Keset suurt Eestimaa suve, 20. juulil korraldasid Narva Loomeinkubaator OBJEKT ja Ida-Viru loomemajanduskeskus järjekordse teeõhtu, et tutvustada sügisel piirkonnas alguse saavat startuppide tugiprogrammi.

Teeõhtu peaesinejajaks kujunes aga Prototroni rahastu alumni SprayPrinter, kes rääkis oma eduloo ehk sellest, kuhu üks idee Prototroni ja teiste toetajate abil jõuda võib.
Tänavu sügisest alustavad Tehnopol startup inkubaator, Digix inkubaator ja prototüüpimise rahastu Prototron startuppide tugiprogrammiga nii Ida-Virumaal kui lähipiirkondades. „Loomulikult tähendab uues piirkonnas tegutsemine kõikidele osapooltele teineteise tundma õppimist ning ühtse keele leidmist,“ märkis Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ja lisas, et seetõttu oli oluline näidata idavirulastele kedagi, kes reaalselt ongi oma eduteel.
SprayPrinteri kommunikatsioonispetsialist Aet Rebane rääkis huvilistele, kuidas peagi Silicon Valleysse jõudev ettevõte alguse sai, kes mängisid ettevõtte eduloos märkimisväärset rolli, millised on olnud senised peamised õppetunnid ja kuidas nad järjest suuremaks on kasvanud.
Aet ei näe probleemi selles, kui alustada oma idee arendamist väljaspool Tallinna:“Kui Sul on kindel soov ja selge eesmärk, kuhu tahad jõuda, siis ükskõik, kus Sa füüsiliselt asud, ikka saavutad edu!” ütles Aet. Samas, Silicon Valleyl on Eestiga võrreldes üks suurepärane omadus, mille Aet välja tõi – raha ei ole seal mingi takistus – ainuke küsimus headele ideedele on:“Kui palju teil juurde on vaja on?”.
Järgmine sarnane teeõhtu toimub Toila Sadamasalongis 24. augustil, mil osalejatele tutvustatakse võimalusi oma ideedele rahastuse leidmiseks. Siis räägime startupi arengu teekonnast ehk sellest, kuidas Tehnopol startup inkubaator, Prototron ja Digix näevad ideede arengut, millises etapis ja mil viisil saavad nad kõige rohkem aidata.

Teeõhtute toimumist toetab LoovEesti ESF projekti raames LoovEesti+Maa.