Silt: equity free prototype support

Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht

Prototroni sügisvoor on käimas, mistõttu on paslik heita pilk Eesti start-up maastikul toimuvale.

Esmalt põgusast statistikast – EstBAN Eesti äriingleid koondava organisatsioonina tegi 2017 aastal investeeringuid kokku 11,3 miljoni euro eest, mida on ligi 30% rohkem kui varasemal aastal. Investeeriti 108 ettevõttesse. EstVCA, Eesti era- ja riskikapitali koondav organisatsioon, mille liikmed investeerivad enamasti küll juba kasvufaasis ettevõtetesse, investeeris 2017. aastal kokku 40 ettevõttesse, varade maht ilma kinnisvarata küündib ligi miljardi euro tasemele. Swedbanki 2018 aasta näitab, et huvi alustavate ettevõtete vastu püsib kõrge ning seda sisuliselt kõikjal maailmas. Vastavalt Funderbeami maailmaturu raportile on globaalselt kasvanud start-upide rahastamine sel aastal ligi 30%, sealhulgas Euroopas 36%.

Raha jagub

Lühikokkuvõte eelnevast on see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Lisaks riskikapitalile ja ingelinvesteeringutele on rahastust võimalik leida läbi ühisrahastusplatvormide (Funderbeam, Fundwise) ning mingis mahus laenuraha ka väiksematelt ja suurematelt krediidiasutustelt. Swedbank pakub samuti alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning väikelaene, septembri lõpus alustas juba teise ringiga StartUp Wise Guys ja Swedbank koostööna loodud finantstehnoloogiaettevõtete kiirendi.

Eesti (ja ka Euroopa turule laiemalt) on aga iseloomulik, et hoolimata start-upide tohutust populaarsusest ning rahastusallikate kasvust ei jõua innovaatilised ideed sageli nii-öelda traditsioonilisse majandusse. Eestis oli 2017. aasta lõpu seisuga 127 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet ning kuigi suur enamus neist on väikeettevõtted, on enam kui 10 töötajaga ettevõtteid ligi 8000. Viimastel aastatel on palju räägitud neljandast tööstusrevolutsioonist, kus siis lisandväärtust ja efektiivsust luuakse läbi automatiseerimise ning digitaliseerimise. See on üheaegselt väljakutse senistele ettevõtetele kui ka üleskutse kõikidele alustavatele ettevõtetele. Enamike kodumaiste start-upide esmaseks test-turuks on siiski kohalik turg – kuidagi tuleb ideed valideerida ning esimeste maksvate klientide olemasolu on sageli ka mis tahes vormi raha kaasamise eeltingimuseks. Innovaatilise toote või teenuse integreerimine seniste ettevõtete tegevusse aitab kaasa nii esmase rahavoo tekitamisele kui ka hilisemale laienemisele välisturgudele.

Uued tehnoloogiad, uued nõuded

Viimastel aastatel kõige enam raha kaasanud sektoreid vaadates nähtub samuti, et just uudse tehnoloogia kasutuselevõtmises senistes ettevõtetes nähakse väga suurt potentsiaali. 2018. aastal on globaalselt kõige enam finantseeritud logistika, finantsteenuste, suurandmete, tehisintellekti ja kommunikatsioonivaldkonna start-up ettevõtteid.

Rääkimata ei saa jätta ka avatud pangandusest. 2019. aastal rakendub üleeuroopaline makseteenuste direktiiv, mis lihtsustatult tähendab seda, et pangad peavad klientide nõusolekul jagama nende andmeid teiste ettevõtetega, kes soovivad klientidele pakkuda uusi ja põnevaid teenuseid. Esmajärjekorras mõjutab see loomulikult finantstehnoloogia ettevõtteid, kes seni sageli kliendiandmete puudumise tõttu ei saanud soovitud kiirusega teenust pakkuda, näiteks järelmaksu pakkuja peaks siiski teadma, kas soovijale on mõistlik krediiti pakkuda. Võimalused on aga kahtlemata laiemad – vähe sellest, et ilmselt paari aasta perspektiivis erineb praegusest märgatavalt kohalik finantssektor, loob seadusemuudatus uusi võimalusi ka teistes valdkondades. Kliendi makseajalugu võib olla kasulik näiteks toidu- või rõivapoodidel kliendile personaliseeritud pakkumiste tegemises, igapäevases äritegevuses koostööpartneri hindamisel, renditurul üürnikku valides.

Võib öelda, et tingimused start-up maastikul pole Eestis iial varem olnud soodsamad. Majandusel tervikuna läheb hetkel hästi, kuid ettevõtetel on ruumi tegevuse efektiivistamiseks läbi uute innovaatiliste lahenduste. Finantsandmed muutuvad kättesaadavamaks ning rahastamisallikaid on rohkelt.

Kui Sul on hea idee, tasub kindlasti kandideerida Prototroni. Saada taotlus prototron.ee enne 15. oktoobrit.

Eesti suurimal start-up konverentsil Latitude59 jagasime välja kevadtaotlusvooru rahastused – neljale meeskonnale andsime ideede elluviimiseks kokku 58 300 eurot. Suurima, 30 000 euro suuruse rahastuse saab Triumf Health platvorm, mis toetab kroonilise haigusega laste raviprotsessi läbi mängu.

“Kohe algusest oli selge, et selles voorus on ülitugev konkurents. Ideed olid läbimõeldud, meeskonnad motiveeritud ja taotlused põhjendatud. Teistest rohkem hakkas silma tervishoiuga seotud ideede rohkus, mitmed neist jõudsid ka 10 parema sekka,” rääkis Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova.
Meeskond Timey toetuseks on 5500 eurot ja nemad arendavad nutikat “parim enne”-indikaatorit toodetele, et kliendid saaksid kauplusest alati just sellises värskusastmes toote, nagu nad soovivad. Pavlenkova sõnul saame seda lahendust loodetavasti peagi kaubanduses näha, meeskond viis Latitude59 kaasa veel nii mõnegi auhinna.
Õmblustööstuse viib järgmisele tasandile meeskond Beampat, kes kaotab paberlõiked, sest nüüdsest kuvatakse lõiked kangale väikese laserprojektoriga. Prototroni toetus 15 000 eurot.
“Kahe viimatimainitud meeskonna osas on selgelt näha tugev seos inseneriteaduse ja nutika lahenduse vahel, mille järele on turul suur vajadus,” märkis Pavlenkova.
7800 eurot sai aga meeskond, kes on välja töötanud haaratsi ratastooli kasutajatele. “I can grab” on haarats, millega saab võtta esemeid näiteks laualt või põrandalt ning mis aitab suurendada piiratud liikumisvõimega inimeste iseseisvust. Pavlenkova:”Nagu meeskond oma ideed tutvustades ütles, on liikumispuudega inimeste kõige suurem unistus suurem iseseisvus ja see seade aitab seda teha.”

Prototroni kevadvoorus esitati kokku 230 ideed, lisaks Eestile oli taotlejaid Venemaalt, Leedust, Lätist, Soomest, Valgevenest, Iraanist, Hispaaniast, Poolast, Gruusiast, aga ka Indiast, Tuneesiast ja Egiptusest.
Tänavust kuuendat tegutsemisaastat tähistab Prototron kogutoetusega 130 000 eurot. Rahalise toetuse kõrval on lisaväärtuseks Prototroni mentorite kogemuste ning kontaktvõrgustiku jagamine edukamate taotlejatega. Näiteks kaasneb rahastusega kuuekuuline start-up inkubatsioon Tallinna Teaduspargis Tehnopol, tasuta õigusabi Hedman Partnersilt ja võimalus kasutada TTÜ Mektory laborid ning ruumid.