ParcelSea teeb revolutsiooni kullervedude maailmas

25.02.2021
Parcelsea 3
Kaks tehnoloogia huvilist meest on asunud lahendama kullerteenuse probleeme ja seda nii tellija poolelt, kes seni pidi tellitud kaupade toojat kodus ootama kui ka kulleritele, kes olid hädas inimestega, keda ei ole kodus vastu võtmas. Lahenduseks on nutipostkast ParcelSea, mis võimaldab kasutada paki- ja toidukullervedusid kontakti- ja suhtlusvabalt. Idee sai Prototroni 2020. aasta sügisvoorus 5000 euro suuruse eripreemia Samsungilt.

Kõik sai meeste endi kogemusest ja murest, kui internetist tellitud kaupade kullerit oli vaja kodus oodata. „Probleemi kaardistades saime aru, et mure on ka kullerite poolel – inimesed ei ole tihti kulleri saabudes kodus pakki vastu võtmas. Loomulikult oli meil alguses küsimusi rohkem kui vastuseid: kust alustada, milliseid ressursse meil vaja on, milline on meie väärtuspakkumine? Saime aru, et peame alustama materjalide ja tööriistadega, mis meil olemas olid ja esimese kontsepti ehitasimegi pappkastidest, liimist, poltidest ja mutritest ja viimistlesime spreivärvidega. Esimene tulemus kasvatas kõvasti meie enesekindlust. Teine prototüüp valmis juba peenematest materjalidest ja tehnikatest ning olime tulemusega väga rahul,“ rääkis Andres Sampka, üks idee autoritest.

Pöörane areng

Edasi läks kõik pöörase kiirusega. Oktoobris 2020 andsid mehed sisse disaini patendi, novembris testiti 2 esimese prototüübiga edukalt nii elektroonikat kui ka riistvara. Esimene MVP toote valmis jõuludeks, jaanuaris paigaldati testklientidele 20 nutipostkasti Tallinnas, Viimsis ja Pärnus ja alustati nutipostkastide tootmisega.

Asutajatele Andresele ja Indrek Jürgensonile, kes katsid oskuseid IT & riistvara arendusest, strateegilisest mõtlemisest ja operatsioonide juhtimisest, on ParselSea meeskonnaga liitunud Tanel Raun, kes on ekspert logistikas ning tunneb põhjalikult kullermaailma ning tippinsener Timo Tolmusk, kelle käe all sõidab kogu tootearendusprotsess õigetes rööbastes.

Nutipostkast töötab

„Oleme nüüdseks kindlad, et nutipostkast töötab erinevates ilmastikutingimustes ning aeg on keskenduda päris kasutusjuhtudele. Alustasime beta-testijatelt ja kulleritelt tagasiside küsimist, et aprilliks toodetavad nutipostkastid juba võtaksid arvesse erinevaid olukordi, pakisuuruseid ja kõike seda, mida me täna ei oska veel ette näha. Samal ajal tutvustame oma toodet kullerteenusega tegelevatele  ettevõtetele, et 2021. aprilliks teaksid kõik, mis asi on nutipostkast ning kuidas sinna erinevaid pakke kullerdada,“ rääkis Andres ja lisas, et juba tehakse koostööd Omniva, DPD, COOP-i, Selveri, Prismai, DHLi, UPS & teistega.

Prototroni kandideerisime ootustega saada lisahoogu startupi maastiku ekspertidelt, läbi praktiliste nõuannete ja kodutööde. Samuti oli põnev näha, kuidas teised startupid, kes on enam vähem samas staadiumis, mõtlevad. Näiteks eriti hea oli Product Market Fit ja One-pager kodutööd, mis suunas meid korrastama eelnevalt tehtud analüüse turu, eesmärkide ja väärtuspakkumise osas. Programmi kogu ülesehitus oli loogiline ja näen, et sellest on väga palju kasu neile, kes pole veel tööpõllul kaua olnud. Samas, meie meeskonnas on paljud endised juhid, kuid uut startupi tehes võib pea tihti segamini minna ja tekkida eri arvamused prioriteetides. Tänu Prototronis saadud nõuannetele saime kokku piisavalt hea pitchdecki, et juba ennem finaali jõudmist teha esitlusi investoritele.

– Andres Sampka, üks ParcelSea asutajatest

Prototron jagas kevadvoorus 70 000 eurot

01.06.2020
2B2B3093 scaled
Eesti esimese nutikate ideede rahastu Prototron tänavune esimene voor on lõppenud. Kokku läks kevadvoorus viie meeskonna vahel jagamisele 70 000 eurot. Rahastuse vääriliseks hinnati ideid uue generatsiooni häirenupust automatiseeritud joondamisroboti ja päikeseparkide analüütika lahenduseni.

Prototroni tegevjuhi Jana Budkovskaja sõnul on käesolevas voorus rahastuse saanud ideede oluliseks märksõnaks uuenduslikkus. „Seda just selles võtmes, et tihti ollakse olemasolevate lahendustega nii harjunud ja justkui mugavustsoonis, et ei oskagi midagi paremat tahta. Enamasti aga saab paremini, kiiremini või efektiivsemalt ja kui me enne selle peale ei mõtle, siis kindlasti teeme seda peale isiklikku kokkupuudet või vajadust,“ selgitas ta ja lisas, et Prototroni toel hakkavad meeskonnad nüüd välja arendama lahendusi, mis murravad mitmeid seniseid tegevusmustreid.

Prototroni 2020. aasta kevadvooru rahastuse saajad on:
  • Meeskond 10Lines sai 25 000 eurot ja asub välja töötama robotit, mis suudab teekatteid üheaegselt nii markeerida kui märgistada. Tänase päevani on see olulist inim- ja ajaressurssi nõudev protsess, mille robot saaks kerge vaevaga ära teha.
  • Meeskond Abbuco asub 10 000 euro suuruse rahastusega arendama päikeseparkide analüütikalahendust, mis koondab ja analüüsib erinevate tootjate poolt püstitatud parkide infot, et sellest saadav kasu oleks maksimaalne.
  • LifePatch on uue generatsiooni, NB-IoT (narrow band internet of things) põhinev häirenupp, mis saadab SOS-abikutse pilvesüsteemi. See aitab oluliselt kiiremini ja paremini merel hädasolijat leida, sest pilvesüsteemi abil on häiresignaali positsioneerimine varasemast oluliselt täpsem. Meeskond sai 10 000 suuruse rahastuse.
  • 20 000 euro suuruse rahastuse sai meeskond Magnalysis, kes on arendamas lahendust, et muuta magnetresonantsuuringud (MRT) odavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Lahendus aitab MRT-uuringute info viia pilvetehnoloogiasse, et see oleks arstidele igal pool kättesaadav ning tehisintellekt suudaks uuringute tulemusi analüüsida ja olla abiks eeldiagnoosimisel. Kokkuvõttes muudaks lahendus arstide tööd oluliselt kergemaks.
  • Meeskond Milo Appliances sai 5 000 eurot, et töötada välja magnetmootoriga nn tark köögitasapind. Selle asemel, et igas köögis on mitu eraldi seadet nagu blender, köögikombain, mikser jne., on üks nutikas töölaud ja sellega ühilduvad anumad.

Ühisrahastusplatvormil Fundwise läbiviidud kampaaniatest oli edukaim meeskond AG Vibez, kes on arendamas helikoreograafia riietust, mis aitab näiteks vaegkuuljatel tajuda muusikat helist tulenevate võngete abil. Meeskond kogus kampaaniaga 905 eurot, kokku kogus 29 meeskonda 7,423 eurot.

Prototron on Swedbanki, TalTechi, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Ülikooli rahastu, mis aitab luua tehnoloogiliste ideede prototüüpe, et maailma muutvad ideed ja tooted jõuaksid kiiremini turule. Tänaseks on Prototron rahastanud 79 nutikat ideed kokku ligi 965 000 euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud üle 28 miljoni euro. 2020. aastal laienes Prototron Lätti.

Asutajate kõrval pakuvad meeskondadele nii mentorlust kui tugiteenuseid Tallinna linn, BuildIt Latvia, Samsung, Hedman Lift, Fundwise, Veebimajutus.ee, LMT, Amazon Web Services ja BASIS ID

Prototroni tänavuse sügisvooru tähtaeg on 15.november 2020.

Neli Prototroni tiimi paistsid Latitude59 pealaval!

20.05.2019
IMG 4001

17. mail kuulutasime Latitude59 pealaval välja tänavused kevadvooru võitjad. Kokku läks neljale meeskonnale 60 000 eurot.

Suurima toetuse – 25 000 eurot sai meeskond Lumebot lumerookimisrobotite ehitamiseks. Lumeroboti teeb eriliseks see, et asub tööle siis, kui lund hakkab sadama; suudab ise laadima minna; töötab 24/7 ja hoiab näiteks parkimisplatsi kogu aja lumest puhtana.
10 000 eurot sai meeskond Futuclass, kes muudab virtuaalreaalsust kasutades õppimise mängulisemaks ja toob üliägedad teaduseksperimendid klassiruumidesse.
Meeskond Unsinkable Robotics hakkab 20 000 euroga arendama allveerobotit, mis suudab minna kohtadesse, kuhu inimene ei mahu ning näiteks sadamatel aitab oluliselt kokku hoida kaide hoolduskulusid.
kibu.energy sai toetuseks 5000 eurot ja meeskond arendab kokkuvolditavat päikesepaneeli, mida saab näiteks rõdudele, terrassidele ja aedadesse paigaldada horisontaalselt. Uudne on lahendus ka selle poolest, et sellesse on integreeritud energiasalvestussüsteem ning selle saab otse seinakontakti ühendada.

Sügisvoor on vähem kui 5 kuu pärast, seega koguge ideid ja inspiratsiooni ja pange taotlus enne 15. oktoobrit teele.

Sügisvoorus sai 5 meeskonda toetust

11.12.2018
Prototron 2018 winners

Prototroni tänavuses teises voorus otsustas Ekspertkogu rahastada viie meeskonna ideed kogusummas 62 500 eurot, lisaks meeskondade ideid toetada läbi ühisrahastusplatvormi Fundwise.

  • Prototroni sügisvooru laekus kokku 285 ideed, kellest mitme hindamisetapi tulemusel jõudis eduka rahastuseni viis:
    Pillirookõrs on keskkonnateadlikule tarbijale juba tuttav kaubamärk. Nüüd on meeskond arendamas pilliroopõhist materjali, millest saab toota plastikunõudele alternatiivseid ühekordseid sööginõusid, toetuse suurus 20 000 eurot.
  • Meeskond Vetik aitab kosmeetikatootjatel asendada ebatervislikke värvained uue punase loodusliku värvainega, mis pärineb merevetikast ning omab nahka tervendavaid omadusi. Toetuse suuruseks samuti 20 000 eurot.
  • 7500 eurot määras Ekspertkogu meeskonnale Decomer Technology, kes on arendamas uudset, vees lahustuvat pakendimaterjali, mida saab kasutada nii toiduainetööstuses kui teistes valdkondades.
  • Meeskond Captain Corrosion töötab välja käeshoitavat seadet materjalide korrosiooni jälgimiseks. Prototron toetab meeskonda 7500 euroga.
  • Meeskond Questcity vajab raha liitreaalsuse mooduli arendustööks e-giidiga ekskursioonide ülesehitamise ja kasutamise platvormile. Prototroni toetus meeskonnale on 7500 eurot.

Lisaks rahastusele, inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, õigusabile Hedman´ilt, intensiivsele pitchikoolitustele, taotlusvooru käigus kogutud teadmistele ja kontaktidele saavad Prototroni meeskonnad 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt ning nende know-how kodulehe valmistamiseks. Teadustööde kommertsialiseerimise lihtsustamiseks pakub TalTech meeskondadele T&A konsultatsioone.
Esmakordselt said võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades ning võimaluse koguda oma ideele reaalseid toetusi Prototroni taotlusvooru lõppfaasis.

Järgmine Prototroni taotlusvoor avaneb jaanuaris, taotlusi saab esitada meie veebil kuni 15. märtsini 2019.

Ühisrahastamisest intellektuaalse omandi kaitseni – get Ready!

30.11.2018
Prototron TOP40
Mõned päevad peale Prototroni sügisvooru TOP40 avalikustamist kogunesid needsamad tiimid Mektorysse, et saada uusi teadmisi ja värskendada varasemaid ühisrahastamisest, intellektuaalse omandi kaitsest, toote/teenuse katsetamisest ning kuulata, mida põnevat pakuvad Prototroni võitjatele Swedbank ja Teaduspark Tehnopol.

Sellest voorust alates annab Veebimajutus.ee kõikidele võitjatele 6-kuulise tasuta veebimajutuse. Kuidas kõik täpsemalt välja näeb, mida veebi ülesehitamisel silmas pidada ja kuidas oma veebilehte kasutajasõbralikumaks muuta, selgitas Marko Toom.

Tarkvara arendamisest

Taavet Tamm Singeltonist rääkis, kuidas digitaalseid tooteid planeerida, ehitada ja turule tuua. Nende narratiiv on lihtne – tarkvara põhiolemus on panna masinad inimeste jaoks tööle. Oluline on välja selgitada, mida ja kuidas on vaja arendada, et see vastaks äri vajadustele ja eesmärkidele. 5 peamist sammu töötava tarkvara arendamiseni on:
1) mõista oma kasutajaid
2) prototüübi ja loo kasutajakogemusi
3) eelarvesta
4) priotiseeri ja otsusta
5) ehita tarkvara valmis.

Rahastuse leidmine

Vahur Vallistu Swedbankist andis ülevaate turgudest laiemalt ja tema peamiseks sõnumisk oli see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Kasutage seda!
Jelena Žovnikova Fundwiseist andis ülevaade, kuidas ühisrahastus saab startuppide puhul kasulik olla.

Startup maastik

Teaduspark Tehnopol kogukonnajuht Triin Ilves andis inspireeriva ülevaate Eesti sartupmaastikust numbrites. 550 startupp´i, 4300 loodud töökohta, 35 miljonit eurot makstud tötöasumakse aastal 2017, enam kui 880 miljonit eurot kogutd investeeringuid jne. Tehnopoli Startup Inkubaator investeerib aastas kuni 10 000€ eest ekspertkogemusi alustavatesse ettevõtetesse, et meelitada ligi inevsteeringuid või aidata ettevõte eksportturgudele.

IO küsimused

Intellektuaalse omandi kaitse, investeeringute lepingud ja muud õigusalased teemad on Toomas Seppeli tööpõld Hedman Liftis. Ta rääkis sellest, mis üldse on intellektuaalne omand startuppide kontekstis. See on kaubamärk, tööstusdisain, leiutised (patendid ja kasulikud mudelid), aga ka ärisaladused. Toomas selgitas, kuidas oma ideid ja tööd juba varajases faasis kaitsta.

Aitäh vahur Vallistu Swedbankist, Marko Toom Veebimajutus.ee-st, Taavet Tamm Singletonist, Toomas Seppel Hedman Partnersist, Yelena Žovnikova Fundwiseist ja Triin Ilves Tehnopolist!

Ingelinvestor ja mentor Ivo Remmelg: Kes on tõeline juht?

06.11.2018
Ivo Remmelg Kes on toeline juht
25-aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg on äsja kaante vahele paigutanud oma mõtted ja arusaamad sellest, kes on tõeline juht.

“Alustavate ettevõtete nõustaja ja mentorina näen tihtipeale, kuidas nendest edukamad saavutavad oma toote või teenusega alguses väga kiire kasvu. Tihtipeale tekivad seisakud siis, kui kuukäive jõuab 10 000 euroni ja siis järgmine kord, kui ettevõtte poolt lisatud väärtus jõuab 100 000 euroni kuus. Need on sellised murdepunktid, kus ettevõtte juhtimisel enam vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Esimesel juhul on selles ettevõttes u 5-10 töötajat ja teisel juhul u 25-40 töötajat.
Probleem on vähemasti 400 aastat vana, niikaua kui piiratud vastutusega ettevõtted on olemas olnud ja ettevõtluskultuur arenenud. Üllatav võib olla aga see, et selles ei ole midagi uut. Kui tehnoloogia või tooted uuenevad pidevalt, siis probleemid, millepärast ettevõtmised ebaõnnestuvad on ikka tihtipeale needsamad, kordudes ikka ja jälle ettevõttest ettevõttesse nagu paha nakkushaigus.

Teen nii nagu tavaliselt

Iga suur ettevõte on kord olnud väike. Firma kasvamisel asutamisest viie- viieteistkümne, viiekümne või sajaviiekümne töötajani peab ettevõte oma juhtimist pidevalt muutma. Need reeglid, mis kehtivad viieliikmelise meeskonna juhtimiseks ei tööta enam viieteistkümnega ja ammugi enam viiekümne või 150-ga. Juhid, kes oma väikest ettevõtet hakkavad suuremaks paisutama mõtlevad aga nii, et senimaani tehtud otsused on olnud õiged, sest oleme saavutanud kiire edu. Ja nõnda ta usub, et ka muutunud keskkonnas saavutab samade otsustega edu, kuid tegelikult see pole enam nii.
Samade võtetega, millega juhitakse väikest aerupaati ei saa juhtida mootorjahti, ega ammugi mitte suurt tankerit.
Raamatus “Kes on tõeline juht” selgub, et tihtipeale on kõrvaltvaatajatele kummalisena tunduva juhtide või töötajate käitumise taga väga inimlikud põhjused, mille põhjuseid tuleb otsida sellest ajast, kui me koopaseintele joonistusi tegime.”

Ivo soovitused Prototroni meeskondadele
  1. Kui oled solo-founder, siis leia endale keegi, kellega koos teed kõik strateegilised otsused. Koos tähendab konsensusega otsust.
  2. Kui töötajaid on kokku juba üle 5, siis jaga vastutusvaldkonnad nö juhtgrupile ja lase juhtgrupi liikmetel oma töös särada. Anna neile vabadus ja luba eksida.
  3. Räägi oma tiimiliikmetega üks-ühele vähemalt kord üle nädala. Kolm tähtsamat teemat mõlemale poolele, millele enne vestlust mõelda:
    • Kuidas ennast tunned?
    • Analüüsi oma tööd ettevõtte strateegiast lähtuvalt: mida tegid viimasel 2 nädalal ja mis plaanis teha? Kas see on kõige olulisem? Millise strateegiliselt tähtsa asja said tehtud?
    • Mis sind/ettevõtet takistab tegelemast kõige olulisemaga – lahenda see probleem järgmiseks korraks!

Ivo raamatut saab ette tellida Rahva Raamatust. Aga mentorlust saab osaledes Prototronis.

Prototroni võitjatele veelgi rohkem tugiteenuseid

10.10.2018
facebook post pic

Käimasolevas sügisvoorus on meil võitjatele üle anda varasemast veelgi suurem tugiteenuste pakett. Mida uut on lisaks kuni 35 000 euro suurusele rahastusele, 6-kuulisele inkubatsioonile Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaatoris, T&A konsultatsioonile TalTECHilt, õigusabile Heldman´ilt, itntensiivsetele pitchi- ja meediasuhtluse koolitustele, programmi käigus kogutud teadmistele ja investorkontaktidele.

 

Nüüd saavad Prototroni võidumeeskonnad ka 6 kuud tasuta veebimajutuse ja e-posti teenust Veebimajutuselt, lisaks nende parim know-how kodulehe valmistamiseks. Esmakordselt saavad võitjad nõustamist ühisrahastusplatvormi Fundwise meeskonnalt – kuidas, millal ja mille jaoks võiks oma ideele raha kaasata just ühisrahastust kasutades.

Kokku panustasid Swedbank Eesti, TalTECH, Tallina Teaduspark Tehnopol ja Tallinna linn – Prototroni 2018. aasta sügisvooru 62 500€. Eritoetusi kuni 10 000€ võivad teha Elering energeetika valdkonna suurandmete ideele ja Utilitas keskkonnatehnoloogia valdkonna lahendusele. Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health on aga otsustanud välja panna Prototroni eriauhinna, mis annab meeskonnale üheks aastaks klastri täisliikmelisuse ja koos sellega võimaluse oma ideed ellu viia ja ettevõtet kasvatada.

 

Pane oma suurepärane idee teele prototron.ee, sest voor läheb lukku 15. oktoobril.

Rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iial olnud lihtsam

08.10.2018
Vahur Prototron
Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht

Prototroni sügisvoor on käimas, mistõttu on paslik heita pilk Eesti start-up maastikul toimuvale.

Esmalt põgusast statistikast – EstBAN Eesti äriingleid koondava organisatsioonina tegi 2017 aastal investeeringuid kokku 11,3 miljoni euro eest, mida on ligi 30% rohkem kui varasemal aastal. Investeeriti 108 ettevõttesse. EstVCA, Eesti era- ja riskikapitali koondav organisatsioon, mille liikmed investeerivad enamasti küll juba kasvufaasis ettevõtetesse, investeeris 2017. aastal kokku 40 ettevõttesse, varade maht ilma kinnisvarata küündib ligi miljardi euro tasemele. Swedbanki 2018 aasta näitab, et huvi alustavate ettevõtete vastu püsib kõrge ning seda sisuliselt kõikjal maailmas. Vastavalt Funderbeami maailmaturu raportile on globaalselt kasvanud start-upide rahastamine sel aastal ligi 30%, sealhulgas Euroopas 36%.

Raha jagub

Lühikokkuvõte eelnevast on see, et rahastuse leidmine alustavale ettevõttele pole iialgi olnud lihtsam kui praegu. Lisaks riskikapitalile ja ingelinvesteeringutele on rahastust võimalik leida läbi ühisrahastusplatvormide (Funderbeam, Fundwise) ning mingis mahus laenuraha ka väiksematelt ja suurematelt krediidiasutustelt. Swedbank pakub samuti alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning väikelaene, septembri lõpus alustas juba teise ringiga StartUp Wise Guys ja Swedbank koostööna loodud finantstehnoloogiaettevõtete kiirendi.

Eesti (ja ka Euroopa turule laiemalt) on aga iseloomulik, et hoolimata start-upide tohutust populaarsusest ning rahastusallikate kasvust ei jõua innovaatilised ideed sageli nii-öelda traditsioonilisse majandusse. Eestis oli 2017. aasta lõpu seisuga 127 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet ning kuigi suur enamus neist on väikeettevõtted, on enam kui 10 töötajaga ettevõtteid ligi 8000. Viimastel aastatel on palju räägitud neljandast tööstusrevolutsioonist, kus siis lisandväärtust ja efektiivsust luuakse läbi automatiseerimise ning digitaliseerimise. See on üheaegselt väljakutse senistele ettevõtetele kui ka üleskutse kõikidele alustavatele ettevõtetele. Enamike kodumaiste start-upide esmaseks test-turuks on siiski kohalik turg – kuidagi tuleb ideed valideerida ning esimeste maksvate klientide olemasolu on sageli ka mis tahes vormi raha kaasamise eeltingimuseks. Innovaatilise toote või teenuse integreerimine seniste ettevõtete tegevusse aitab kaasa nii esmase rahavoo tekitamisele kui ka hilisemale laienemisele välisturgudele.

Uued tehnoloogiad, uued nõuded

Viimastel aastatel kõige enam raha kaasanud sektoreid vaadates nähtub samuti, et just uudse tehnoloogia kasutuselevõtmises senistes ettevõtetes nähakse väga suurt potentsiaali. 2018. aastal on globaalselt kõige enam finantseeritud logistika, finantsteenuste, suurandmete, tehisintellekti ja kommunikatsioonivaldkonna start-up ettevõtteid.

Rääkimata ei saa jätta ka avatud pangandusest. 2019. aastal rakendub üleeuroopaline makseteenuste direktiiv, mis lihtsustatult tähendab seda, et pangad peavad klientide nõusolekul jagama nende andmeid teiste ettevõtetega, kes soovivad klientidele pakkuda uusi ja põnevaid teenuseid. Esmajärjekorras mõjutab see loomulikult finantstehnoloogia ettevõtteid, kes seni sageli kliendiandmete puudumise tõttu ei saanud soovitud kiirusega teenust pakkuda, näiteks järelmaksu pakkuja peaks siiski teadma, kas soovijale on mõistlik krediiti pakkuda. Võimalused on aga kahtlemata laiemad – vähe sellest, et ilmselt paari aasta perspektiivis erineb praegusest märgatavalt kohalik finantssektor, loob seadusemuudatus uusi võimalusi ka teistes valdkondades. Kliendi makseajalugu võib olla kasulik näiteks toidu- või rõivapoodidel kliendile personaliseeritud pakkumiste tegemises, igapäevases äritegevuses koostööpartneri hindamisel, renditurul üürnikku valides.

Võib öelda, et tingimused start-up maastikul pole Eestis iial varem olnud soodsamad. Majandusel tervikuna läheb hetkel hästi, kuid ettevõtetel on ruumi tegevuse efektiivistamiseks läbi uute innovaatiliste lahenduste. Finantsandmed muutuvad kättesaadavamaks ning rahastamisallikaid on rohkelt.

Kui Sul on hea idee, tasub kindlasti kandideerida Prototroni. Saada taotlus prototron.ee enne 15. oktoobrit.