Silt: bussiness idea

Eesti suurim tehnoloogiliste äriideede rahastu Prototron on rahastanud erinevaid nutikaid äriideid. Vaata, millised on kõige põnevamad!

1) Lingvist
Lingvist on uuenduslik keeleõppe platvorm, mis alates 2015.aasta juunist õpetab inimestele inglise ja prantsuse keelt. Selle ettevõtte taga on füüsikadoktor Mait Müntel, kes tundis Šveitsis CERNi laboris tööd tehes, et on vaja uuemat sorti õppemeetodit, mis aitaks tal prantsuse keele ära õppida. Ta otsustas läheneda oma vajadusele matemaatiliselt ning töötas välja keeleõppe tarkvara prototüübi, millega ta sai prantsuse keele selgeks 200 tunniga.
Lingvisti platvorm kaardistab iga õppija teadmisi ja oskusi ning kohandab vastavalt saadud infole reaalajas õppijale näidatavat keelematerjali, muutes seeläbi iga inimese õppekogemuse just tema jaoks unikaalselt meeldivaks ja proovilepanevaks.
Tänaseks päevaks on Lingvisti investeeritud peaaegu 10 miljonit eurot. Lingvisti on investeerinud Rakuten, Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap, Soome riskikapitalifond Inventure ning Skype’i asutajad Jaan Tallinn ja Geoffrey Prentice.

2) SprayPrinter
SprayPrinter kogus kuulsust, kui võitis Ajujahi konkurssi. SprayPrinter on juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist vabalt valitud tasapinnale. Selle jaoks on vaja telefoni äppi, sobivat kujutist ja SprayPrinteri kinnitamist aerosoolvärvile. Niimoodi saab iga inimene joonista spreivärviga vabalt valitud pildi seinale, särgile või hoopis auto peale. Eelnevad oskused pole vajalikud.
SprayPrinteri meeskonda on kutsutud oma toodet tutvustama suurtele tehnoloogiaüritustele, näiteks San Franciscos, Londonis, Varssavis ja Riias. SprayPrinteri vastu on huvi tundnud paljud suured rahvusvahelised ettevõtted ja aerosoolvärvi tootjad, näiteks Montana.

3) HackMotion
HackMotion arendab nutikaid riide spordi õppimiseks. HackMotion salvestab kandja riietusi treeningutel ning hiljem juhendab kandjat parema tulemuse saavutamisel ja võimaldab täpsemini korrata oma liigutusi. See on eriti tähtis mitmete spordialade harjutamisel, nagu näiteks golf, tennis või täpsuslaskmine.
Nutitelefoni äpp analüüsib tehtud liigutusi ning annab väga detailset ja täpset tagasisidet läbi kõrvaklappide või otse ekraanil. Inimene saab nende soovituste järgi oma liigutusi parandada.
Alates 2016.aasta oktoobrist on HackMotioni ettevõtet toetatud 80 000 euroga erinevatest toetusprogrammidest nii Eestis kui ka Lätis.

4) Themo
Themo on nutikas termostaat, tänu millele vähenevad majapidamise küttekulud. Nimelt arvestab Themo kodu kütimisel reaalajas elektri börsihinda. Selle jaoks kasutab Themo tuhandeid andmepunkte, et teha õigeid otsuseid, millal elektrit tarbida. Selleks võetakse arvesse majapidamise unikaalset tarbimisprofiili, määratud küttegraafikut, välisilma ja ka hetke elektri turuhinda. Keskmiselt vähendab Themo kütte arvet 8€/m2 aastas.

5) Foxcademy arendab keskkooli õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastele saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks.
Platvormi teeb eriliseks digitaalne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütilised tööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga.
2015. aasta augustis anti välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldati kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea.

Prototron on 2012. loodud rahastu, mille eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi. Prototroni asutajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tehnopol ja Swedbank.
Kevadvoor on avatud! Esita oma idee 15. märtsini veebi kaudu või boti juhendamisel.

Prototron alustab kuuendat tegutsemisaastat kogutoetusega 130 000 eurot, mis jaguneb kevad- ja sügisvooru vahel. Lisaks on kandideerimine paidlikum, aasta esimesse vooru saab nutikaid tooteideid esitada 15. märtsini.

TTÜ ettepanekul on kandideerimisnõuded prototüüpide rahastamiseks muudetud paindlikumaks. Kui siiani oli ülikool keskendunud oma Prototronis osalevatele teadusarendusprojektidele, siis nüüd on TTÜ riskirahastaja rollis – valmis toetama kõigi taotlusvoorudes osalejate äriideid. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthali sõnul muudab senisest avatum teaduspõhiste äriideede toetamine tootearenduse ja turule sisenemise kättesaadavamaks nii TTÜ liikmeskonnale kui teistele taotlejatele.
Prototroni nõukogu on suurendanud toetuse summat, mida on võimalik ühele tiimile eraldada. Rahastu tegevjuht Jana Pavlenkova sõnul on selle eelduseks, et kõnealune idee on teistest peajagu üle. „Meeskondade vajadus suurema algtoetuse järele on kasvanud, sest tootearendustöö maksumus on samuti oluliselt tõusnud,“ põhjendab Pavlenkova. Ka mainitud 130 000 eurone toetussumma pole veel lõplik, sest erasektori suurenenud investeerimis- ja mentorlushuvi tulemusel võib rahastu toetusumma aasta lõpuks veelgi kasvada. Prototron peab pidevalt läbirääkimisi uute rahastajate kaasamiseks. Kaasasutajatele lisaks panustavad tänavu Tallinna linn ja Elering.
Ideid saab esitada kuni 15. märtsini www.prototron.ee. Kevadvooru võitjaid kuulutatakse välja @Latitude59 konverentsil 25. mail.

KÄIMAS ON TULEVIKULAHENDUSTE KONKURSS – tehnoloogiad, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja ideed, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust. Esita kuni 29.10.2017 siin !

Tallinn-Helsingi vahelise transpordiühenduse konkurss

Tallinn-Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu projekt FinEst Link ja Prototron kuulutasid välja lahealuse tunneli uute tehnoloogiate väljakutse. Konkursile oodatakse kahte tüüpi tulevikulahendusi: tehnoloogiaid, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele raudteetunnelile ja värskeid ideid, mis parandaksid tänast Tallinn – Helsingi vahelist transporditeenust.

Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusuuringu FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen avaldas, et FinEst Link projekti tulemused valmivad lähiajal ning sellega seoses avati ka uute tehnoloogiate konkurss. Tema sõnul võimaldab tunnel linnadevahelist igapäevast töölkäimist ja laiendab oluliselt tööareaali.

Teostatava tasuvusuuringu kontseptsiooni kohaselt on tegemist samalaadse tunneliga nagu täna on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Reisijate- ja kaubavedu toimub kahes paralleelselt kulgevas tunnelis. Eeldatavalt kasutavad tunnelit peamiselt kolme tüüpi rongid: reisijateveo kiirrongid, sõiduautosid, veokeid ning busse vedavad spetsiaalsed kiired veorongid (nn shuttle-rongid) ja kaubarongid.

Uute tehnoloogiate konkursil osalejad saavad juurdepääsu kõikidele projekti FinEst Link uuringutele ja osavõtjatelt oodatakse alternatiivse kontseptsiooni loomist traditsioonilisele raudteetunnelile. 

Tallinna Transpordiameti projektijuhi Liivar Lutsu sõnul korraldatakse uute tehnoloogiate ideekonkurss Helsingi ja Tallinna partnerite koostöös. Uute tehnoloogiate all mõeldakse näiteks Hyperloopi, Maglevit, ujuvtunnelit ja teisi innovaatilisi transpordilahendusi aga samuti teistsuguseid ärikontseptsioone nagu Peter Vesterbacka poolt ellu kutsutud Talsinki Bay Area idee.

Pakkuda võib näiteks nutikaid lahendusi või äppe, mis aitaksid reisijatel kiiremini sadamasse jõuda või sealt soovitud suunas välja liikuda, olemasolevat infrastruktuuri ärakasutavaid lahendusi Tallinn – Helsingi vaheliseks pakiveoks, või teisi lahendusi linnadevahelise liikuvuse teenuse parandamiseks. 

Ideede esitamise tähtaeg on 29. oktoober 2017.a ja žüriisse kuuluvad Prototroni ekspertkogule lisaks FinEst Link projekti nõukogu.

Alternatiivsete lahenduste pakkujatel on võimalik tutvuda vastavate uuringute ja dokumentidega saates päringu kas finest.prototron.ee või finestlink.fi veebilehekülgedel.

Parimad lahendused ja ideed avalikustatakse projekti FinEst Link lõpukonverentsil 7. veebruaril 2018.a.

Oktoobrikuust on Prototroni ekspertkogus uus liige – Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

“Eesti on väike ja me ei saa riskida sellega, et mõni andekas idee jääks teostamata üksnes rahaliste vahendite puudumise tõttu. Prototron on suurepärane lahendus kindlustamaks, et iga ettevõtlusgeeniga inimene saaks võimaluse panna oma idee proovile ning näha, kuidas heast ideest paberil sünnib käegakatsutav toode,” räägib Liisi.

Tema sõnul on digitaalne ajastu ümber kujundamas tervet majandussüsteemi – infotehnoloogia ei ole enam pelgalt üks paljudest majandussektoritest, vaid sellest on saamas Eesti majanduse selgroog. “Muidugi on mul ülimalt hea meel, kui mõni järjekordne Eestis asutatud kõrgtehnoloogiline start-up on kaasanud piisavalt investoreid, et murda globaalsele turule. Samas on minu suureks sooviks leida ka võimalus, kuidas tuua digitaalsesse ajastusse kaasa traditsiooniliste valdkondadega tegelevad ettevõtted – olgu selleks nurgapealne pagaritöökoda, naabrimehe ehitusettevõte või kunagise klassiõe õmblusfirma. Õnneks pakub IT lugematul arvul võimalusi, kuidas ka traditsiooniliste ettevõtete tegevust efektiivsemaks, mastaapsemaks ja kasumlikumaks muuta – tarvis on üksnes piisavalt tahet ja head ideed, ning klientuur meie väikeettevõtete näol oleks juba olemas,” lisab ta.

“Olles töötanud 12 aastat pangas ettevõtete finantseerimise valdkonnas ja näinud lugematul arvul erinevaid ärimudeleid – nii töötavaid kui mittetöötavaid – loodan ma väga, et suudan Ekspertkogus aidata välja sõeluda just need kõige suurema potentsiaaliga ideed. Ühtlasi, omades vilunud silma rahavoogude ja eelarvestamise maailmas, juhiksin tähelepanu ka nõrkadele ning tugevatele kohtadele äriplaanis. Minu senine kogemus on ilmekalt näidanud, et ettevõtmised, mis töötavad paberil või Excelis, et pruugi küll päris elus toimida, kuid vastupidi mitte kunagi – need, mis juba paberil või Excelis kokku ei jookse, ei tule reaalse elu konkurentsikeskkonnas kohe kindlasti toime!”

Liisi soovib tulevastele taotlejatele julget pealehakkamist ja elutervet jonnakust – suurim ebaõnnestumine on üldse mitte proovimine ja suurim kaotus käest lastud võimalus! “Kas teadsite, et näiteks Angry Birds loojad tegid enne suurt läbimurret valmis tervenisti 51 mängu ning oleksid seejuures peaaegu pankrotti läinud, kuid otsustasid siiski veel ühe korra proovida?”

Eelmisel nädalal sai läbi koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds. Peale viiekuulist koolitusprogrammi esitas oma idee 52 meeskonda, kellest 20 paremat seisid silmitsi žüriiga. Paljudel meeskondadel soovitas žürii toode kohe patenteerida, ka meie, Prototroni poolt, nägime noortes suurt potentsiaali.

BrightMinds 2017 koolinoorte äriideede konkurssi parimad

Parimaks tunnistati meeskond Bracket, kes on leiutanud magnetil töötava, lihtsa ja võluva disainiga riidepuu, mis hoiab kapis ruumi kokku.
Eestlane on ikka tervisespordirahvas ja nii pälvis teise koha ConnectItFit. See on veebirakendus, mis aitab trenni teha soovivad inimesed üksteisega kokku viia.
Kolmandale kohale jõudis termos HeatUP, mis reguleerib joogi temperatuuri vastavalt vajadusele – soe jook püsib soojana või külm jahedana. Ärge laske nimest ennast eksitada, tegu on alles prototüübiga ja järgmised mudelid suudavad nii vett soojendada kui jahutada.
Ühe eriauhinna viisid koju kolmanda klassi hakkajad tüdrukud, kes on loonud lindistava kaelakee, kuhu saab salvestada meeldetuletusi endale või vabandusi ja tervitusi, mida öelda sõpradele.
Teise auhinnaga läks koju Hans Anniste, kes koolitusprogrammis ei osalenud ja tuli Bright Mindsi otse “Eesti otsib leiutajat!” konkursilt. Hans on loonud signaalpoi kalameeste abistamiseks ja tema tahab saada autoinseneriks!
Publiku poolehoiu võitis aga Tamsalu meeskond Lacos, kes toodab Eestis ainulaadset süsijäätist. See on laktoosivaba, see on must ja see on maitsev!
Kui koolinoored suudavad nii tugevaid ja suure äripotentsiaaliga ideid genereerida, on Prototroni uks neile alati lahti!

Innovatsioonipäeval andis Prototron välja järjekordsed rahastused.

Kevadvooru tulemusena said kogusummas 20 000 euro suuruse toetuse täispuhutav lahas, elektrikitarri efektipedaal ning lahendus, mis aitaks ära hoida paljud südameseiskumisest tingitud äkksurmad.

Suurima, 10 000 euro suuruse rahastuse sai meeskond Transformative. Tiim on suutnud tehisintellekti ja CERNis kasutatava analüüsitehnoloogia koos tööle panna nii, et saab kindlaks teha südameseiskumise kuni 4 minutit varem, kui see tegelikkuses juhtub.

5000 euro suuruse toetuse sai Airsplint. Meeskond on välja töötanud täispuhutava lahase, mis aitab välimeedikul fikseerida traumakannatanu luu- ja sidekoe vigastusi päästeoperatsiooni käigus.

Meeskond FusionPedal sai samuti toetuseks 5000 eurot. Nemad on loonud kvaliteetse heliga kaasaegsed elektrikitarri efektipedaalid, mida on võimalik juhtida äpist.

Kokku esitati Prototroni kevadises taotlusvoorus rekordilised 298 taotlust! Paljud ideed olid seotud toitumise, sportimise ja meelelahutusega ehk inimese igapäevaelu mugavamaks muutmisega.
2012. aastal Swedbanki, Teaduspargi Tehnopoli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud prototüüpimise rahastu Prototron on tänaseks rahastanud 50 idee prototüüpimist kogusummas ligi 600 000 eurot. Mitmetest meeskondadest on kasvanud rahvusvaheliselt tuntud edulood nagu Lingvist, Flydog, coModule, GlobalReader, Sprayprinter ja ShipitWise. Rahastajatena on liitunud Utilitas ja Hedman Partners.

Autasustamise video

Kolmapäeval, 1. märtsil lõppes taotluste esitamine Prototroni kevadise taotlusvooru. Kokku esitati rekordilised 290 taotlust, millest paljud on seotud toitumise, sportimise ja meelelahutusega ehk inimese igapäevaelu mugavamaks muutmisega.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova tõdes, et ettevõtlikkus on Eesti inimestele omane ja nutikaid ideid neil jagub. Iga vooruga näeme, et inimeste leidlikkusel ei ole piire, ideed on järjest julgemad ja taotluse esitanud meeskonnad väga mitmekesise taustaga,“ ütles ta ja lisas, et kõige eksootilisem koht, kust sel korral taotlus esitati, oli Brasiilia.

“Kogu maailm liigub selles suunas, et võimalikult palju toiminguid püütakse automatiseerida ja järjest enam ülesandeid antakse tehisintellektidele täita – et toit ja sisseostud poest tuleksid koju, et süsteemid tuletaksid meelde, millal minna arsti juurde, autoga teenindusse või lapsele lasteaeda järgi. Samas suunas liiguvad ka Eesti startupid. Kui on võimalusi inimese elu mugavamaks muuta, siis proovitakse seda teha,” rääkis Pavlenkova.

290 taotluse seast hakkavad silma erinevad inimese igapäevaelu edendavad ideed. “Tervis, sportimine, kergemate õigusküsimuste lahendamine, kinnisvara ja ehitus, meelelahutus – need on levinuimad valdkonnad, milles proovitakse revolutsiooni teha,” märkis Prototroni juht.

Näiteks oli üheks esitatud ideeks robot, kes aitab asju tassida majades, kus puudub lift. “Vananeva ühiskonnaga riigis, kus paljudes majades puudub lift, oleks sellisel ideel kindlasti palju rakendust,” kommenteeris Pavlenkova.
Veel tõi ta näiteks lohesurfaritele mõeldud varustuse – lohe, mille suurust saab muuta vastavalt tuule kiirusele või anti-bakteriaalsed raamatud avalikus ruumis kasutamiseks. “Mitu ideed olid seotud otseselt inimese igapäevategevusega – platvorm, mis aitab aega paremini planeerida ja distsipliini hoida või inimese ärritusele reageeriv käevõru, mis aitab oma emotsioone paremini kontrollida,” sõnas Pavlenkova.

Järgmiseks läbivad kõik taotlused eelhindamise, seejärel sõelutakse välja TOP40 ja TOP20, kes saavad koolitusi ja mentoritelt personaalset nõustamist. Ekspertkogu ees saab oma ideed kaitsta TOP10. „Ekspertkogu ette saavad need meeskonnad, kellel on selge nägemus, kuidas ja kuhu nad oma ideega jõuda tahavad,“ ütles Pavlenkova ja lisas, et kõik Prototronile esitatud ideed saavad asjakohase tagasiside.
11. aprillil toimuval Tallinna Innovatsioonipäeval selgub, millistele meeskondadele annab Prototron sel korral 10 000€ suuruse rahastuse ja 6-kuulise inkubatsiooni Tehnopoli inkubaatoris oma idee arendamiseks, Hedman Partners õigusabi paketi ning Latitude59 pääsmed.