Sarnaselt vähi sõeluuringutele saaks sellise uuringuga tuvastada dementsuse riske võimalikult varajases faasis, enne veel kui sümptomid tekivad. Juba täna on maailmas juhtumeid, kus erinevate tegevuste abil, näiteks elustiilimuutus, on suudetud dementsuse sümptomeid leevendada ja ka ravida. 

Lahendus läheb piloteerimisse

Üks meeskonna liikmetest, Ksenia Sokolova rääkis, et peagi alustatakse Lääne-Tallinna keskhaiglas piloodiga, mille põhjal selgub, kuidas lahendust saaks diagnostilisse protsessi sisse ehitada ja kas nendest andmetest piisab, et hankida tegutsemiseks vajalikud load. „Paljude tehisintellekti kasutavate lahenduste puhul on probleem selles, et reeglistik ei ole täna veel lõpuni selge. Meil seda muret ei ole, seega peaks olema võimalik kõik load kiiresti kätte saada,“ rääkis ta. 

Turg on väga suur

Viie aasta perspektiivis näeb Ksenia, et riigid võtaksid Neurosalience lahenduse skriiningus kasutusele. „Väga paljud riigid on juba otsustanud, et ajuskriining peaks olema üks tervisekontrolli osadest. Näiteks Soomes käib selle üle tuline arutelu. Ilmselgelt sellisele asjale turgu on. Inimesed elavad kauem ja nii on vanu inimesi järjest enam. Prognoosi järgi on aastaks 2030 maailmas üle 75 miljoni inimese, kellel on diagnoositud dementsus. Sellises olukorras oleks dementsuse skriining ja varajane diagnostika väga suur asi,“ võttis Ksenia teema kokku.