Edukad ettevõtjad on alati teadnud, et töötajate motivatsiooni suurendamine toob kaasa efektiivsuse tõusu ning majandusnäitajate paranemise. Üks hea võimalus selleks on töötajate kaasamine äriühingu omanike ringi, milleks kasutatakse osalusoptsioonide andmist.

Sageli kasutatakse seda näiteks startup sektoris, kui tegevuse alguses ei ole äriühingul raha töötajale preemiate maksmiseks ning kohe makstav preemia asendatakse tulevikus saadava osalusega, mis võib olla väärt kümneid kui mitte sadu kordi rohkem. Vähem tähtis ei ole ka võimalus töötajaid pikemaks ajaks äriühinguga siduda, sest heade oskustega inimesed on ettevõtete suurim väärtus.

Osalusoptsioonide käsitlus Eesti õigusruumis

Osalusoptsiooni andmist töötajale käsitletakse Eestis kui mitterahalist töötasu. Tulumaksuseadus käsitleb osalusoptsiooni kui tööandjaga sõlmitud tuletislepingut, mis annab töötajale õiguse, mitte kohustuse, osta optsioon väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale lepingus määratud hinnaga ja fikseeritud tähtajal.

Tegemist on lepingulise lubadusega anda töötajale äriühingu omaniku staatus, et siduda võtmetöötajaid pikemaajaliselt tööandjaga ning võimaldada neil äriühingu heast käekäigust osa saada. Omaniku staatus võib tekkida otse tööandjas aga ka tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus. Osalusoptsiooni võib anda töötajatele tasuta või mingi konkreetse tasu ehk optsioonipreemia eest.

Põhimõtteliselt ei ole piiratud ka optsioonide realiseerimise periood, kuid see on oluline maksustamise seisukohalt. Optsiooni realiseerimise võimaluse võib siduda ka äriühingu tulemuslikkuse, töötaja tulemuslikkuse või isegi äriühingu müügiga. Optsiooniga on praktikas võrdsustatud ka välismaistes tööandja osalusprogrammides osalemine (RSU, PSU, ESPP), oluline on sealjuures see, et optsioonina käsitletakse selliseid varasid, millega ei ole seotud omanikule tüüpilised dividendide saamise ja hääletamise õigused.

Eestis lähtutakse osalusoptsioonide puhul sisust, kui välismaal mingil viisil osalusoptsioonina käsitletav vara vastab sisu poolest Eesti osalusoptsioonide mõistele, siis saab neid käsitleda osalusoptsioonina ka Eestis.

Optsioonide maksustamine Eestis

Osalusoptsiooni andmist Eestis ei maksustata. Juhul kui osalusoptsiooni andmise ja täitmise (osaluse omandamise) vahel on vähemalt 3 aastat, ei maksustata ka osaluse omandamist töötaja poolt. Seega kui optsioonileping sõlmitakse 02.01.2021 ning töötaja saab ühingu osanikuks peale 02.01.2024, ei teki tööandjal maksukohustust.

Maksukohustus tekib sellisel juhul töötajal alles siis, kui ta saadud osaluse ära müüb, kusjuures maksustamisele kuulub osalusest saadav kasu, arvesse saab võtta ka osaluse omandamiseks tehtud kulutused.

Juhul kui ei järgita 3-aastast tähtaega või kui töötaja müüb osalusoptsiooni, maksustatakse osalusoptsioonid kui erisoodustus. See tähendab, et äriühingul on kohustus tasuda nii tulumaks kui sotsiaalmaks vastavalt osalusoptsiooni turuväärtusele.

Tekkivate erisoodustuse maksude hüvitamise kohustust on võimalik panna sisse osalusoptsiooni lepingutesse. See tähendab, et maksude tasumise kohustus on küll tööandjal, aga tööandja saab tekkinud kulud sisse nõuda töötajalt. Maksude tasumise kohustust töötajale üle anda ei saa.

Osalusoptsioonid kuuluvad maksustamisele sealsamas, kus töötaja muu töötasu. Seega Eestis elava ja töötava inimese puhul kuuluvad Eesti reeglite järgi maksustamisele ükskõik milliselt maailma äriühingult saadud osalusoptsioonid. Näiteks olukorras, kus töötaja tulumaks tasutakse ühes ning sotsiaalmaks teises riigis, tuleb ka erisoodustuse maksud tasuda erinevates riikides.

Optsioonide hüvitamine rahas

Sageli tekib küsimus, kas optsiooni võib töötajale hüvitada ka rahas, kohustada töötajat osalust tagasi müüma vms. Põhimõtteliselt ei ole keeldu selliseid piiranguid optsioonilepingusse või optsiooniprogrammi sisse kirjutada. Küll aga võivad need piirangud mõjutada maksustamist.

Kui osalusoptsiooni andmisel on ette teada, et selle alusel töötajad osalust omandada ei saa, vaid neile hüvitatakse osaluse väärtus rahas ehk tekib phantom stock olukord, siis maksustatakse osalusoptsioonide hüvitamisel tehtud väljamakse sarnaselt tavapärasele preemiale tulu- ja sotsiaalmaksuga, isegi kui osalusoptsioonide hoidmise periood on olnud üle 3 aasta.

Juhul kui töötaja osaluse omandab ja selle järgmisel päeval tööandjale tagasi müüb, siis on formaalselt kõik eeldused täidetud ning tegemist on maksuvaba osaluse omandamisega ning omandatud osaluse müügiga. Osaluse müük on sel juhul maksustatav tavapärase vara müügi reeglite järgi, muuhulgas saab arvesse võtta optsioonide realiseerimisel tehtud kulutusi.

Seaduses on ette nähtud erand selle kohta, kui äriühing 100% võõrandatakse, enne kui optsioonid realiseeritud on. Sellisel juhul on lubatud optsioonide hüvitamine töötajatele rahas, aga arvestama peab 3-aasta proportsiooni optsioonide hoidmisel.

Näiteks juhul, kui full exit toimub 2 aastat peale optsiooni andmist, siis maksuvabalt saab töötaja kätte 2/3 rahast ning maksustamisele kuulub viimase aasta eest nö välja teenimata optsiooni väärtuse summa.

Optsioonide andmine välisriigis asuvatele töötajatele

Praktikas on osalusoptsioone väljastavatel äriühingutel sageli töötajaid ka välisriikides. Tüüpilisemad näited Eesti puhul on nt UK, Ukraina, Läti, Leedu. Eesti äriühing võib teha oma optsioonilepingud Eesti reegleid silmas pidades, aga kui töötajate töötasude maksustamise kohustus on nende asukohariigis, siis tuleb ka optsioonide maksukoormuse arvutamisel silmas pidada asukohariikide reegleid.

Näiteks Läti muutis hiljuti maksusvabastuse eelduseks olevat osalusoptsioonide hoidmise perioodi lühemaks, seega Lätis elava ja töötava isiku puhul on võimalik juba 1-aastase osalusoptsiooni puhul saada osalus maksuvabalt. Välisriikides võib esineda ka muid piiranguid, näiteks Ukraina puhul võib olla töötajale vajalik valuuta kontrolli reeglitest tulenev välisriigis investeeringute omamise loa taotlemine.

Samuti on Ukrainas tasuta osade saamine maksustatav ja mõningatel juhtudel võib piiratud õigustega aktsiate (RSU)  saamine olla maksustatav erisoodustusena. Seetõttu on oluline olla kursis konkreetsete töötajate elukohariikide reeglitega.

Optsioonide andmine äriühingutele

Osalusoptsioonide maksustamine on seaduses sõnaselgelt reguleeritud ainult töötajatele optsioonide andmisel. Juhul, kui äriühingul on soov optsioonidega tasuda mingi teenuse eest teisele äriühingule, siis ei ole tegemist enam osalusoptsiooni andmisega.

Äriühingutevaheliste arvestuste puhul on oluline, et optsiooni eest vastu saadav väärtus vastaks turuhinnale, vastasel juhul võidakse optsiooni andmist käsitleda kingitusena või ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Teine oluline moment tekib käibemaksu küsimuse juures. Kui teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane, siis peab ta igal juhul väljastama arve, deklareerima tekkinud käibe vastavalt teenuse sisule ning käibemaksu ka ära tasuma.

Arve tasumiseks sobivad ka mitterahalised vahendid, näiteks osalusoptsioonide andmine. Tasu saamine optsioonides võib tekitada likviidsusprobleemi, sest raha, mille arvelt maksu tasuda, ei ole ostjalt saadud ning MTA optsioone maksevahendina ei aktsepteeri. Probleemide ja üllatuste vältimiseks tasub selliste tehingute puhul alati nõu pidada asjatundjatega.

Optsioonide planeerimisel kaasa nõustaja

Eestis on osalusoptsioonidega tehtavate tehingute käsitlus seaduses üsna üldine ja pealiskaudne. Paljuski on reeglid kujunenud läbi praktika, neid leiab MTA juhendist ja siduvatest eelotsustest.

Näiteks võivad keerulisemad küsimused tekkida seoses alusvara muutustega, samuti seoses töötajate välisriikide optsiooniprogrammidesse liitmisega. Kuna aga detailid on maksustamisel alati kõige alus, siis õigete valikute tegemisel tasub kasutada maksunõustaja abi.