Kuidas rohkem teadust ja nutikaid ideid majandusse tuua?


1120x550px urve sester palo
Eesti suurimaks väljakutseks on kujunemas start-up’ide enda juurde meelitamine ja nende siin hoidmine, nenditi nutikate ideede rahastu Prototroni korratud arutelul.

Swedbankis toimus prototüüpide rahastu Prototroni korraldatud arutelu teemal, milline võiks olla tuleviku koostöö avaliku- ja erasektori vahel.

Teiste seas olid kohal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester, kelle sõnul on Eesti riigis olnud üldine poliitiline suundumus jõuda teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmises ühe protsendini SKP-st. Sel aastal on Eesti näitaja 0,81 protsenti, järgmisel aastal 0,84 protsenti SKP-st. „Vaadates Euroopa keskmist, ei ole meil midagi häbeneda,“ tõdes Sester.

Kuigi olukorda hinnatakse heaks, siis on tihedas konkurentsis teiste riikidega siiski veel palju teha. Sven Sesteri sõnul peaks suund olema täiendava raha suunamine teadusrahastusse, mis omakorda tähendab koostööd avalik-õiguslike teadusuuringute keskuste ja ettevõtete endi vahel. „On väga tervitatav, et on olemas ka organisatsioonid nagu Prototron, kes aitavad leida üles neid erinevaid ettevõtteid, kellel võiks olla vajadus võimalikuks rahastuseks,” leidis ta.

Prototron, mis asutati viie aasta eest Swedbanki, Tallinna Tehnikaülikooli ja teaduspargi Tehnopoli poolt, on rahastanud 59 ideed ja kokku panustanud 730 000 väärtuses. Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul on alustavad ettevõtted ja start-up’id olulised majanduse innovatsiooni ja uuendusmeelsust toetamiseks. Ta lisas, et see on peamiseks põhjuseks, miks Swedbank on Prototroni asutanud ja miks nad sellesse panustada soovivad.

Erasektori panus on oluline

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul peame rohkem rääkima erasektori panuse olulisusest. Kuivõrd konkurents tööjõuhindade pideva kallinemise tõttu kahaneb, tuleb Urvo Palo sõnul ettevõtetel pöörata tähelepanu automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Riik peaks selles osas rohkem teadlikkust tõstma ja turundust tegema, lisas ta. „Kui erasektor ei panusta arendustegevusse, siis ei ole nad konkurentsis,“ tõdeb Palo.

Prototroni võti peitub Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul selles, et see võimaldab erinevad osapooled kokku tuua ning tihendada näiteks traditsiooniliste ettevõtete ning start-up’ide vahelist koostööd valdkondlike probleemide lahendamisel. Nii toimus 2017. aasta lõpus Prototroni eestvedamisel cross-pitch üritus, mis tõi kokku Põhamaade kaevanduste esindajaid ja startupid, et leida lahendusi mäetööstuse väljakutsetele.

Osapooltevaheline suhtlus kõige alus

Prototroni rahastu tegevjuhi Jana Pavlenkova jaoks on Prototroni edutegur samuti see, et nad viivad omavahel kokku start-up-i kogukonna, riigi, ülikoolid ja ettevõtjad. Pavlenkova sõnul aitab teadust paremini ettevõtlusesse tuua just see, kui teadlased mõistavad, mis toimub ettevõtetes ja kui erasektor oskab näha teaduse poolt pakutavaid võimalusi. Lisaks peab ta oluliseks, et teadustööd suunates mõistetaks turu nõudlust ja seda, kuidas turg ettevõtjaid pressida võib.

Jana Pavlenkova hinnangul on vahendid ja infrastruktuur ettevõtetes tegelikult olemas, samuti inimressurss ülikoolides. „Kui me nad üksteist paremini mõistma suudame panna, siis leitakse ka vahendid, millega innovatsiooni edendada,“ ütles Prototroni tegevjuht Pavlenkova.