Prototroni rekord: toetuse sai 6 meeskonda summas 44 000 eurot


Prototron winners 2016 1
Prototroni oktoobris lõppenud taotlusvoorus osalenud meeskonnad oli erakordselt lennukate ideedega. Reedel, 9. detsembril kuulutati välja järjekordsed rahastuse saajad. Rekordiliselt toetas Prototron sel korral 6 meeskonna ideed kogusummas 44 000 eurot.

„Saame sel korral välja jagada tavapärasest suurema summa tänu partnerite panusele,” ütles Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ja lisas, et Prototroni ekspertkogu hindas rahastuse vääriliseks järgmised meeskonnad:
Covisual – arendab inseneridele ja objektijuhtidele mõeldud kommunikatsioonitarkvara, mis võimaldab töötada ehitusjoonistega distantsilt reaalajas, toetus 10 000 eurot.
Gelatex – arendab želatiinipõhist nahale sarnast tekstiili, toetus 10 000 eurot.
Hairvel – arendab ja toodab biotehnoloogial põhinevaid juuksehooldusvahendite komponente, toetus 7000 eurot.
HackMotion – arendab lumelauaga sõitma õppijatele mõeldud nutikat riietust, toetus 7000 eurot.
Lisaks Keskkonnaministeerium leidis vajalikuks toetada kliimapoliitikasse panustavaid ideid:
TarkEnergia – arendab arvuti jääksoojusel töötavaid nutikaid radiaatoreid, Keskkonnaministeeriumi eripreemia 5 000 eurot.
Sphebotics – arendab süsteemi päikeseenergia kättesaamise tõhustamiseks mis tahes pinnalt, Keskkonnaministeeriumi eripreemia 5 000 eurot.

„Alates asutamisest 2012. aastal on konkurss Prototroni voorudes olnud lakkamatult kõrge. Sellesügisene voor oli oma ligi 200 taotlusega rekordilähedane ja mul on hea meel, et saime kümneid taotlusi nii Ida-Virumaalt kui Kagu-Eestist ning mitmed jõudsid neist ka finaali. Näeme, et vajadus prototüübifaasis toetuse järele ei ole ettevõtete hulgas vähenenud ning lõppvooru jõudvate taotluste tase on kõrge, mis valmistas ekspertkomisjonile tõsist peamurdmist,“ märkis Heiki Raadik, Swedbanki ettevõtete panganduse juht.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak tunnustab kõrgelt Prototronist toetust saanud meeskondi ning nende äriplaanide kvaliteeti ja rõõmustab nutikate lahenduste praktilise väärtuse üle. „Ühtlasi on hea meel nimekirjas näha meeskonda, kes ka TTÜ Mektory Startup Konkursi finaalis tänavu edukalt osales – TarkEnergia. Just selliste ideede teostamine ühendab suurepäraselt inseneeria- ja ettevõtlusmaailma ning innovatsioonis ei saa paraku üks läbi ilma teiseta,“ kinnitas Varrak.

Tehnopoli juht Jaak Raie lisas omalt poolt, et teadusparki mahub julgete ja nutikate ideede kallal töötavaid meeskondi rohkelt. „Juba praegu on meie äriinkubatsioonis 35 ettevõtet, kes hindavad coachide ja mentorite hüva nõu. Anname endast parima, et järgmised Prototroni meeskonnad saaksid samuti parimal viisil oma ideede arendamisele keskenduda. Samuti on rõõm näha, et ülikoolist, teaduspargist, Swedpangast ja teistest lisandunud toetajatest koosnev väärtusahel toimib ettevõtluse huvides suurepäraselt,“ lisas ta.

Kokku esitati Prototroni sügiseses taotlusvoorus 194 nutikat ideed, neist kolmandik tuli vooru fookuses olnud piirkondadest: Tartumaalt ja Kagu-Eestist ning Ida-Virumaalt. Meeskondade ideid hindab Prototroni ekspertkogu, kuhu kuuluvad Jaak Raie (Tehnopol), Heiki Raadik (Swedbank), Jaanus Tamm (Defendec), Yrjö Ojasaar (Solon Partners), Andrus Oks (SmartCap), Margus Uudam (EstVCA) ja Madis Raukas (TTÜ). Prototroni viimase vooru rahasaajad kuulutasime välja 9.detsembril StartUp Day raames Tartus.

2012. aastal Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud rahastu Prototron eesmärgiks on toetada alustavaid ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel. Prototroni rahastule on senistes taotlusvoorudes esitatud ligi 1700 nutika idee, kokku on rahastatud 47 projekti ligi 529 795 euro ulatuses.

Järgmine Prototroni taotlusvoor on juba käimas, ideid ootame 1. märtsini 2017. Taotluse saab esitada www.prototron.ee.

Lisainfo ja kontakt:

Jana Pavlenkova
Prototroni tegevjuht
jana@prototron.ee
www.prototron.ee

Prototroni sügisvooru TOP10 on selgunud!


15037336 1355942291085614 3550860505090496348 n 1
Peale mitmeid koolitusi ja kohtumisi mentoritega on selgunud Prototroni sügisese taotlusvooru kümme paremat meeskonda. Sel korral fookuses olnud Kagu-Eesti, Tartumaa ja Ida-Virumaa meeskondadel on hästi läinud, pea pooled viimasesse etappi jõudnutest on pealinnast väljaspool.

Väljavalitud 10 meeskonnal on nüüd mõned nädalad aega oma esitlust vormida, ekspertkogu ette astuvad parimad 5. detsembril, kus iga meeskonna käsutuses on 7+7 minutit (pitch + küsimuste-vastuste voor).

Käimasolevas taotlusvoorus jõudsid TOP10 hulka:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Covisual – arendab inseneridele ja objektijuhtidele mõeldud kommunikatsioonitarkvara, mis võimaldab distantsilt reaalajas ehitusjoonistel töötada ja infot vahetada viisil, kus kasutajate liikumine ja tegevused joonisel on kõigile jälgitavad, vähendades seeläbi suhtluse ajakulu ja vältides vigu.

Degritter – arendab automaatset ja turvalist vinüülplaatide ultraheli pesu masinat, mis aitab DJ-del ja audiofiilidel oma plaadikollektsioonide eest lihtsalt ja mugavalt hoolt kanda.

Gelatex – arendab želatiinipõhist nahale sarnast tekstiili, mis võimaldaks suurtel moe- ja mööblibrändidel kasutada öko-materjale ning teenida samal ajal ka kasumit.

HackMotion – aitab lumelauaga sõitma õppijaid tänu nutikale riietusele, milles paiknevad sensorid annavad kasutajale reaalajas tagasisidet tema kehahoiaku kohta.

Hairvel – arendab ja toodab biotehnoloogial põhinevaid juuksehooldusvahendite komponente, mis aitavad tootjatel muuta tooted keskkonna- ja inimsõbralikumaks ning efektiivsemaks.

Sofable – tulevikutöökoha koosoleku- ja koosolekuruumide laud, mis on multifunktsionaalne ning aitab kontoris õhustikku loovamaks muuta.

Sphebotics – süsteem päikeseenergia kättesaamise tõhustamiseks mis tahes pinnalt – maja katuselt, maakodu küngastelt või veepinnalt.

Tark energia – arendab arvuti jääksoojusel töötavaid nutikaid radiaatoreid, et elektrikütet kasutavad eraisikud ja ettevõtted saaksid säästa küttelt tänu arvuti tehtud tööst.

VitaBug –  pakub elusa biomassi kultiveerimise teenust ökofarmidele ja bioloogilist päritolu kasvufaktorite tootmisteenust kosmeetika ning farmakoloogiatööstusele rahuldamaks nende sektorite vajadust keskkonnasäästlike lahenduste järele.

Prototroni järjekordsed rahasaajad kuulutame välja 9.detsembril StartUp Day raames Tartus.

TOP 22


TOP22
Prototroni TOP22 tiimid lihvivad ideid ekspertkogu küpseks

Tänaseks on Prototroni ekspertkogu ja hindajad ligi 200 laekunud ideed läbi vaadanud ning sõelunud nendest välja kõige potentsiaalsemad meeskonnad, kelle edule saab Prototron kõige paremini kaasa aidata. Paremate väljavalimine oli suureks väljakutseks, mistõttu saavad selles Prototroni voorus oma idee edasiarendamiseks võimaluse 22 meeskonda.

Nendele meeskondadele annavad mentorid järgnevate nädalate jooksul tagasisidet, lisaks saavad nad koolitusi Prototroni partneritelt, et oma ideed veelgi paremaks muuta ja edasi arendada. Eesmärk on kõigil üks – saada valituks TOP10-sse ja ekspertkogu ette lõppvoorus.

“Vooru laekus palju tehnilisi lahendusi ja ka TOP20 on ideede poolest mitmekesine. Mitmed väga head ideed jäid praegusest valikust välja, kuid loodame väga, et meie ekspertide tagasisidet arvestades täiendavad meeskonnad oma taotlusi ning kandideerivad kevadvoorus uuesti,” ütles Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova.

Edasi pürgivad 22 meeskonda alfabeetilises järjestuses koos idee lühitutvustusega:
Avionica – transponder droonidele.
BiipMe – nutitelefonirakendus HIV+ inimestele.
Covisual – inseneride ja objektijuhtide kommunikatsioonitarkvara.
Degritter – vinüülplaatide ultraheli pesumasin.
Gelatex – želatiinipõhine nahasarnane tekstiil
Generic actuator for agile human augmentation – kontroller eksoskelettide ehitamiseks.
Grifters Wallet – nutikas Bluetooth rahakott.
HackMotion – nutikas riietus lumelauaga sõitma õppijatele.
Hairvel – juuksehooldusvahendite komponentid.
ISPM – tööstusprotsesside jälgimissüsteemi.
Limestone – arvutimäng, koos mängija stiiliga kohanduva mooduliga.
Octant Blockchain – finantstehnoloogia tarkvara.
theO – tark siseruumide õhu kvaliteedi mõõtur.
Smartel – tark ukse avamise teenus.
Sofable – tulevikutöökoha kontrorilaud.
Sphebotics – päikeseenergia kättesaamise süsteem.
Tark energia – arvuti jääksoojuse radiaatorid.
TempID – temperatuuri ID riist- ja tarkvaraline toode.
VitaBug – biomassi kultiveerimisteenus.
Vulcan – hooldussüsteem graanulpõletite jaoks.
WalkTalk – virtuaalne keelekeskkond.
Wurniture – robotiseeritud mööbli tootmise platvorm.

17. novembril toimuva mentorpäeva järel jäävad sõelale 10 meeskonda, kes saavad võimaluse kaitsta oma ideed Prototroni ekspertkogu ees 5. detsembril. Iga meeskonna käsutuses on 7+7 minutit (pitch + küsimuste-vastuste voor). Meeskondade ideid hindab Prototroni ekspertkogu, kuhu kuuluvad Priit Alamäe (Nortal), Jaak Raie (Tehnopol), Heiki Raadik (Swedbank), Jaanus Tamm (Defendec), Yrjö Ojasaar (Solon Partners), Andrus Oks (SmartCap), Margus Uudam (EstVCA) ja Madis Raukas (TTÜ). Prototroni järjekordsed rahasaajad kuulutame välja 9.detsembril StartUp Day raames.

Prototroni rahastu 15. oktoobril lõppenud taotlusvooru esitati kokku 194 nutikat ideed, neist kolmandik tuli vooru fookuses olnud piirkondadest: Tartumaalt ja Kagu-Eestist ning Ida-Virumaalt.

2012. aastal Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud rahastu Prototron eesmärgiks on toetada alustavaid ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel. Prototroni rahastule on senistes taotlusvoorudes esitatud enam kui 1500 nutika idee, kokku on rahastatud 41 projekti ligi 500 000 euro ulatuses.

Järgmine Prototroni taotlusvoor on juba käimas, ideid ootame 15. märtsini 2017. Taotluse saab juba esitada!

Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda


Jõukuul selgub kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust
Rahastu Prototron ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist.

15. oktoobril lõppenud sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad. Taotlusi iseloomustab sel korral võrdlemisi lai tegevusalade kaetus. Hulganisti esitati taotlusi erinevate jagamismajanduse platvormide ehitamiseks.

„Tõesti on sel korral projekte väga erinevates suurusjärkudes alates uudsest sisepõlemismootorist, robotitest kuni kitsede jälgimissüsteemini välja,” rääkis Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova.

Tema sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna.

„Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.

Oktoobrikuu jooksul hindavad esitatud taotlusi Prototroni eksperdid, kes annavad osalejatele tagasisidet ning valivad välja 20 meeskonda, kes saavad läbida Prototroni programmi: investordokumentide ja presentatsiooni koolitus ning personaalne nõustamine 24. novembril toimuval Mentorpäeval. Programmi tulemusena valitakse välja meeskondade TOP10, kes pääsevad tutvustama oma ideed Prototroni ekspertkogu ette.

Võitjaid kuulutatakse välja Tartus 9. detsembril peetava StartUp Day raames. Sama sündmuse raames tehakse teatavaks ka piirkondliku eripreemia võitjad.

2012. aastal Swedbanki, Teaduspargi Tehnopoli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud prototüüpimise rahastu Prototron on tänaseks rahastanud 41 idee prototüüpimist kogusummas ligi 500 000 eurot. Mitmetest on välja kasvanud rahvusvaheliselt tuntud edulood nagu Lingvist, Flydog, coModule, GlobalReader ja Sprayprinter.

Lõunaeestlane: http://lounaeestlane.ee/majandus/item/6680-louna-eestist-osaleb-prototroni-ideekonkursil-36-meeskonda

Aivar Pau: laskem «hullusel» vohada ja idufirmadel elada


aivar palu
Pole kahtlust, idufirmade juures ja ümber elab, hingab ja tegutseb jätkuvalt ärksaim ja edasipürgivaim osa Eesti ühiskonnast. Ja nagu ikka, erandid vaid kinnitavad reeglit.

Start-up-ettevõtluse üks põhimõtetest on mitte karta eksida, põruda, uuesti proovida. Vaid nii saavad sündida tõeliselt vinged innovaatilised ideed. Start-up-maailma roll ongi olla selline, nii peabki. Hoopis teine lugu on nendega, kes neid heas mõttes hulle elus hoiavad, aeg-ajalt maa peale tagasi toovad, sõna otseses mõttes leivaraha jagavad. Nemad peavad olema hullumeelsuse vastandiks.

Eestis on praegu käimas lausa kolm taotlusvooru alustavale ettevõtlusele: Ajujaht, Prototron, VUNK. Kõigi nende vaata et olulisim osa on vägagi prestiižikad ekspertide kogud, kelle õlul lasub ränkraske ülesanne: kuulata, hinnata, vaadata, analüüsida ja lõpuks langetada kaalukas otsus. Otsus selle kohta, kelle kätte usaldada stardiraha, kellele anda jätkuinvesteeringutega veelgi arendushoogu juurde.

Ja mis peamine – eraldada terad sõkaldest, pole ju olemas süsteemi või kooslust, mida keegi enda huvides ära kasutada ei püüaks. Nii on neil kogudel vähemalt üks väga oluline roll veel: avalikkuse usalduse kasvatamine kogu sektori vastu. Piisab ühest valeülekandest, ühest suurest prohmakast, ühest tõrvatilgast meepotis ja teenimatu löögi saab kogu valdkond.

Kui maailmas kuritegevus üleüldse peab olemas olema, siis olgu ta pigem ajudega. Rahamaailmas peab sellise kuritegevuse vastu võitlema vähemalt sama võimsa mõttetööga, ülitiheda kontrollisõelaga, jäärapäise järjekindlusega. Kui üks joonistab skeeme, siis peab seda tegema ka teine. Kui üks üritab midagi vasakule panna, peab teisel see tee juba eos suletud olema.

Sel nädalal kuulsime, kuidas miljonite eurode ulatuses on maksumaksjate raha jagatud sisuliselt ilma igasuguse asjatundliku kontrollita – vaadati dokumente ja jälgiti protseduurireeglite järgimist. Kõik. Paikvaatlus ja sügavam asja sisusse süüvimine algas siis, kui kahtlustele viitasid blogijad ja ajakirjanikud. Ja jutt käis tõesti miljonitest, mitte mõnest tuhandest eurost, mille nimel samuti käivad kõikjal maailmas tublid võistlused. Seda ülekohtusem tundub läbilastu.

Tean iseenda arenduskogemustest nii era- kui avalikus sektoris, kuidas eurosid laotakse letile vaid pärast ülipädevat tasuvusanalüüsi ning iga sprindi järgseid põhjalikke teste ja töötavate prototüüpide ülevaatamist. Täpselt sama kehtib ka riigi tellitavate infosüsteemide puhul.

Kuskil läks midagi väga valesti. Kuskil jagas raha keegi, kelle käes seda olla ei tohtinuks, kellel nahk üle kõrvade tõmmati ja kellel puudus hädavajalik pädevus selle kasutamist kontrollida. Ma loodan väga, et tasakaal tuuakse maa peale tagasi. Et hullud saaksid uhkelt hullud edasi olla – teiste roll ja huvi on neile seda võimaldada.

Allikas: Postimees
http://arvamus.postimees.ee/v2/3872039/aivar-pau-laskem-hullusel-vohada-ja-idufirmadel-elada

Prototron toetab materjalitehnoloogia ja elektrisalvestamise prototüüpide arendamist TTÜs


TTU voor pilt
Oktoobri alguses toimunud koostööfestivalil „Õigel ajal õiges kohas“ kuulutati välja tänavuse Prototroni rahastu Tallinna Tehnikaülikooli intellektuaalomandi vooru tulemused.

Arendama hakatakse prototüüpe materjalitehnoloogia ja elektritootmise valdkondades kokku ca 85 000 euro eest.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku hinnangul on Prototroni TTÜ voorul iga-aastaselt kõrge tase. „Ehkki intellektuaalomandil põhinevasse vooru laekub arusaadavatel põhjustel pigem vähe taotlusi, on nende vahel valiku tegemine Prototroni ekspertkogule suureks väljakutseks. Vaadatakse ju mitte pelgalt lahenduse küpsust, vaid ka selle kommertsväärtust. Julgen öelda, et tänavu toetatud kolme teadusgrupi arendatavad lahendused omavad turul kõrget potentsiaali,“ kinnitas Varrak. „Näiteks viiruste uurimine grafeeniga kaetud keraamiliste kiudude abil, mille uurimisgrupp sai toetust 19 550 eurot. Selle leiutise unikaalseid omadusi saab kasutada nii ravimiarendusel kui ka näiteks tüvirakkude arengu uurimisel.“ Ta lisas, et tänavusest toetusest pani 45 000 eurot välja The Harry and Reba Huge Foundation.

Lisaks toetati 35 000 euroga toetati taastuvenergiaallikatest toodetava elektri salvestamiseks mõeldud akupanga prototüüpimist ja niklil põhineva metaani tootmise katalüsaatori arendamist 30 800 euroga. Parimad uurimisgrupid saavad ärilist tuge oma prototüüpide arendamiseks Tallinna Teaduspark Tehnopol Startup Inkubaatori mentoritelt ja õigusnõu Hedman Partners büroost.

Prototron on Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja TTÜ asutatud rahastu, mille eesmärgiks on toetada alustavaid ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel.
Lisainfo
Kristin Rammus
TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory kommunikatsioonijuht
tel 620 3679
mob 5698 8880
kristin.rammus@ttu.ee
www.ttu.ee/mektory

Idufirma edu valem: tasuta töö ja magamata ööd?


startup prototron
Teisipäevasel Tallinna Ettevõtluspäeval toimunud seminaril “Koostöö prototüüp” räägiti prototüübist kui idee nähtavusest ning kuidas seeläbi klientide ja investoritega koostööd uutele alusele viia. Seminaril arutlesid Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova vedamisel Prototroni mentor Pirko Konsa, Prototron alumni Shipitwise CMO Sander Gansen ja Toomas Seppel, advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ advokaat.

Kõlama jäid sellised tsitaadid:

Pirko Konsa
„Selle asemel, et ehitada mingi toode valmis, on kindlam ehitada prototüüpe – nii saad igat vajalikku osa katsetada ja uuesti ehitada, et siis juba täiusliku tootega turule tulla.“
„Ka joonis on prototüüp!“
„Innovatsioon on alati kiire, aga seda ei tasu karta.“
„Õhin luua midagi unikaalset ja teistsugust on see, mida palga eest osta ei saa.“
„Idee vargus mingil tasandil on võimalik, kuid Eesti on nii väike, et ühiskonda on võimalik narrida 1 kord. Info liigub nii kiiresti, et peale seda arvatakse sind ühiskonnast välja.“

Sander Gansen
„Selleks, et turule tulla, ei ole vaja uut toodet. Vaja on mingit asja, mille suudad kohe maha müüa, et teenida esimesed 100 eurot.“
„Entusiastist töötavad inimesed 5 kuud ilma palgata, 4 kuud ilma magamata.“
„Selleks, et mingi toode saaks valmis, peab olema suurem visioon, kuidas mingi probleem saaks lahendatud.“

Toomas Seppel
„Ideed on vabad, need ei kuulu kellelegi nii kaua, kuni keegi selle ideega midagi teeb. Nii kaua kui patenti tootel ei ole, võib igaüks seda kopeerida, seega on see võidujooks ajaga.“
„Investor vaatab esiteks meeskonda – kas nad on valmis palgata ja magamata oma idee nime töötama ja teiseks – ärimudelit ehk kas see, mille nimel meeskond töötab, vastab ärimudelile.“

Käimasolevas taotlusvoorus ootame ideid 15.oktoobrini. Esita oma idee!

1+1=1 ja veel natuke peale


solo pilt
solO on esimene põrandakütte termostaat maailmas, millel on otseühendus elektriturgudega. See on mõeldud inimestele, kellel on kodus põranda elektriküte. Termostaat lülitab ennast targalt sisse parasjagu siis, kui elektrihind on väga odav ja välja siis, kui hind on laes. See tehisintellekt hoiab aga põranda pidevalt soojana ja kokkuhoid on ka rahanumbrites. Kõlab justkui unistus, eks?

Aga ei ole, sest täpselt selline idee väljus ühe rahastuse saajana Prototroni Tallinna voorust.

solO valmib kahe ettevõtte koostööst: SLS (tarkvara) ja THE Systems (riistvara), seega võitjaks on kaks ettevõtet ja ka kliendid.

Meeskonnaliikmete vastutusvaldkonnad on järgmised: Henry Liimal ja Thomas Tasuja (termostaadi riistvara valmimine), Märt Uuemaa (termostaadi ilus väljanägemine), Allan Puusepp (tipptasemel tehisintellekti algoritmid) ja Madis Uuemaa (koostööpartnerite otsimine).

Hetkel on toode juba pilootimisel ning esimeste klientideni plaanitakse jõuda tuleval talvel – et inimestel oleksid põrandad soojas ja nad ülemäära raha ei raiskaks.

„Soovitame kindlasti Prototroni voorudest osa võtta. Eestis on see parim koht, kust alustada oma idee testimist ja arendamist. Võitmisele aitab kindlasti palju kaasa, kui pitchides on meeskonnal sära silmades,“ rääkis Madis. Tasub teda kuulata, sest tal on reaalsed tulemused ette näidata!

Esita oma idee: www.prototron.ee enne 15. oktoobrit.

Creatomus – lahendus uuendamist vajavatele korterelamutele


töötuba Creatomuse prototüüp
Tallinna eri piirkondade korrusmajade seisukord ei ole just kiita, paljud vajavad renoveerimist ja siin on neile lahendus – Creatomus aitab pealinna paneelelamute ühistutel ja elanikel võrrelda erinevaid tüüplahendusi maja või korteri renoveerimiseks, tellida vajalikud tooted/materjalid ja leida ehitaja.

Creatomuse neljaliikmeline meeskond on tänaseks valmis ehitanud tehnilise lahenduse, millega ollakse võimelised läbi viima esimesed pilootprojektid. Esimeste klientideni (paneelmajade korteriühistud) plaanitakse jõuda 6-9 kuuga. „Otsime praegu korteriühistuid, kes oleksid nõus tasuta meie pilootprojektis osalema,“ rääkis Creatomuse tegevjuht Renee Puusepp. Lisaks Reneele toimetavad Creatomuses Taavi Lõoke (kortermajade renoveerimislahenduse projektijuht), Kaiko Kivi (tehniline juht) ja Martins Untals, kes on äri- ja tehniliste lahenduste nõustaja.

Prototroni puhul tõi Renee esile selget formaati ning otsustusprotsessi. „See on lihtne ja alustavale ettevõttele sobiv rahastusskeem. Osalevatele tiimidele soovitaks kasutada võimalust saada esmast tagasisidet Prototroni mentoritelt, mis on isegi olulisem, kui rahaline auhind. Näiteks meid viis Prototroni Tallinna voorus osalemine kokku väga mitme olulise isikuga Tallinna linnast,“ märkis Renee.

Esita oma idee www.prototron.ee enne 15. oktoobrit!

Bikeep – enne USAsse, siis Tallinna


bikeep
Bikeep toimetab täna mitmes linnas üle maailma, ühtekokku on paigaldatud 400 nutikat rattaparklat, taskus on pirakas leping San Franciscoga. Prototroni abiga kerkivad targad elektrirataste laadimisjaamad ja parklad ka Tallinna.

„Tulevikus elektrirataste osakaal tänavatel üha suureneb ning seetõttu kasvab ka vajadus nende turvaliseks lukustamiseks. Et tagada kasutusmugevus ja aku kestvus pikemateks sõitudeks on mõistlik elektriratast laadida iga parkimise ajal. Huvi selliste laadimisjaamade vastu on üles näidatud mitmelt poolt ja kevadel on kindlasti juba prototüüp jaam Tallinnas üleval,“ rääkis meile Kristjan Lind, kes vastutab Bikeepis müügi ja kliendisuhete eest. Veel kuuluvad meeskonda Oliver Nuut, kelle vastutusala on laadimisjaama projekteerimine ja tootmine, Ainar Estra, kes tegeleb laadimismooduli arendusega ja Meelis Haidak, kes töötab välja laadimise juhtprotsesse.

Prototronist rahastuse saamise kohta märkis Kristjan, et kogu protsess sunnib hoolikalt läbi mõtlema tootega seonduvat elutsüklit (toote arendusest müügini) ning võimaldab võitjatel välja tulla juba selge plaani ja toetusega oma idee realiseerimiseks. „See on hea võimalus oma põnevate toote ideede realiseerimiseks,“ ütles Kristjan ja lisas, et kindlasti on toote kõige olulisem osa potentsiaalsete klientide mõistmine ehk kuidas kujundada toode lähtuvalt nende vajadustest.

Bikeep on oma klientide vajadustest aru saanud ja jätkab tähelendu.

Sinul on selleks samuti võimalus – pane oma nutika ideega taotlus teele www.prototron.ee.
Taotlusi saab esitada 15.oktoobrini!