Workshop “A great one pager” with Jana Budkovskaja


112Без имени 1
In this seminar you will learn how to create an outstanding one-pager, simple and clever tips which make the one-pager an eye-catcher to readers and potential investors.

Prototron is a fund founded by Swedbank, TalTech and the Tehnopol Science and Business Park to finance prototypes of technological ideas so that world-changing ideas and products reach the market faster. By today, Prototron has financed 92 smart ideas with a total of more than 1.7 million euros and the teams have engaged more than 59 million euros as secondary investments.

The green round will be co-financed by the Estonian Republic from the Environmental Investment Centre programme.

Podcast #1: Miks mõned ideed lendavad kaugemale? Kristjan Maruste, Prototroni alumni ja ekspertkogu liige


AikeT Kristjan
Prototroni Podcast alustab uut start-up maailma tutvustavate saadetega, mille eesmärgiks on inspireerida, avada start-up maailma telgitaguseid ja anda praktilist nõu, mida enda igapäevas rakendada. 

Meie esimese saate esimeseks külaliseks on Kristjan Maruste, kellega oli meil au ja rõõm kohtuda üritusel sTARTup day.

Kristjan Maruste, CoModule kaasasutaja ja tegevjuht, oli üks esimesi osalejaid Prototronis ja nende ettevõtmise edu paistab Tallinna linnapildis Tuule tõukside näol. See on vaid jäämäe tipp. CoModule ühendab kergsõidukeid internetiga 45 riigis üle maailma ning Kristjan Maruste oli Forbesi alla 30-aastaste edukaimate inimeste TOPis. Täna tegutseb Kristjan aktiivselt ka Prototroni Ekspertkogus.

Podcastis arutasime, mille alusel mõned start-up ideed jäävad silma ja jõuavad kaugemale. Lisaks jagas Kristjan ka enda mälestusi ja kogemusi Prototroni voorus osalemisest.

Kuula Prototroni Podcasti siin.

Sissejuhatav kursus:“Kuidas saada tegijaks?”


pexels rodnae productions 7414221
Oled ehk vahel endamisi mõelnud, et oled tegija, tegija, kuid miks sind ei märgata, märgata?

Prototroni veebinaril rääkis Paul Vaher, kuidas olla tegelikult tegija ning andis meile viiesammulise teejuhise isikliku efektiivsuse kasvu suunas. Väike kokkuvõte on teie ees, kuid kindlasti tasub veebinari ise vaadata.

“Meie mõistus pole loodud ideede hoidmiseks, vaid nende genereerimiseks.” Sellise mõttetera on kirja pannud Getting Things Done raamatu autor Dave Allen.

Viie etapiline teekond Tegijaks

Esimene etapp – Tee selgeks, millel on sinu tähelepanu.

Kirjuta paberile kõik asjad, mis sul hetkel peas liiguvad. Ära hinda neid ega püüa selgitada, vaid koosta lihtne märksõnadega nimekiri. Püüa märgata, kuidas sa end tunned nüüd, kui kõik need asjad on peast paberile salvestatud.

NB! Selle asemel, et hoida asju oma peas, salvesta need mõnele välisele andmekandjale: paberleht, vihik, kalendermärkmik, Wordi dokument.

Teine etapp – Selgita välja, mis on see tähelepanu nõudev asi.

Võta nimekirjast esimene märksõna ja selgita välja, millega on tegu.

NB! Pigem püüa juhtida, millal sa millegagi tegeled selle asemel, et olla silmitsi järjekordse kiireloomulise asjaga.

Kolmas etapp – Organiseeri tähelepanu nõudvad asjad.

Tegevust nõudvad sisendid jaota kategooriatesse:

  • Projektid – kestab pikemat aega ja sisaldab palju väikseid ülesandeid
  • Kalender – tegevus on seotud ajalise muutujaga
  • Järgmine tegevus – konkreetne tegu, mida sa saad teha. Näit. Helista Priidule ja lepi kokku aeg, et vaadata auto üle.
  • Ootel – tegevust ei saa praegu teha, kuna seisab kellegi teise tegevuse taga. Tegevust mittenõudvad impulsid.
  • Viska prügikasti – jäta viitena alles – pane oma “Bucket listi”

NB! Selged kategooriad aitavad omada ülevaadet eesootavatest ülesannetest. Segadus peidab olulisi teemasid, mis vajaksid su tähelepanu.

Neljas etapp – Reflekteeri.

NB! Hoia näppu peal, et su kategooriad oleksid ikka kategooriad ja ei muutu ajapikku sarnasteks segaduse hunnikuteks.

Viies etapp – Tegutse!

Nüüd on sul ülevaade olulistest ülesannetest, mida tegema hakata.

NB! Tegutse!

Nende lihtsa viie sammuga saad õiguse duši all laulda koos Peeter Oja ja Black Rockitiga “Ma olen tegija, tegija!!!

Kindlasti vaata Paul Vaheri ettekannet. Aja säästmise nipp on panna video kiirenduse peale. Jutust saab täiesti kenasti aru.

Miljon eurot väärt eksimuste edetabel


pexels pixabay 163064
Vladimir Funtikov rääkis oma webinaris vigadest, mis tema taskust miljoneid eurosid on viinud. Tema nimetab seda õppemaksuks. Kui sa oled tark ja õpid tema vigadest, siis maksis ta justkui osaliselt ka sinu õppemaksu.

Tasub silmas pidada, et need eksimused pole ühekordsed möödapanekud, vaid süsteemsed valearvestused ning seetõttu jäävad tihti kahe silma vahele.

Lubage me esitleme: miljoneid eurosid maksma läinud aastate pikkune uurimustöö, mida Vladimir tegi kogemata ja vastumeelselt maksis.

Siin on tema eksimuste edetabel.

1. Ma ei mõtestanud ega uuendanud oma rolli ettevõttes.

Ettevõtlusega alustades oleme äri püha kolmainsus. See tähendab, et me kehastame samal ajal tegevjuhti, asutajaliiget ja investorit. Igal rollil on oma funktsioon.

  •     asutaja on ikoon, kelle pilt seisab seinal;
  •     osanik on kapitalist, kes otsib häid investeerimisvõimalusi ja mõtleb pikaaegselt;
  •     tegevjuht juhib ettevõtet (Vladimirit tsiteerides “CEO gets shit done.”

2. Ma ei otsinud mentoreid.

Mentorid pakuvad olulisi teadmisi. Ei tasu karta, et kui sa küsid juhiseid, siis sa oled tüliks. Mentorid pigem naudivad mentordamist.

3. Ma ei eristanud reaktiivset ja proaktiivset käitumist.

Kui su päev kulub juhuslikele e-mailidele ja telefonikõnedele vastamisele ning ootamatute ülesannetega tegelemisele, siis oled reaktiivne. Niiviisi töötades põled sa läbi, sest sa ei tunne kunagi, et midagi tehtud saaks. Ole proaktiivne!

4. Ma jätsin ettevõtte finantsi unarusse.

Kasumlikkus tekitab mugavust. Ajal, mil rahaga on kitsas, siis mõeldakse iga liigutus läbi. Igale väljaminevale rahahunnikule peaks peale vaatama ja mõtlema, kas seda saaks kusagile paremasse kohta saata. Noh, et ta rohkem sõpru tagasi koju kutsuks.

 5. Ma ei intervjueerinud igat töökandidaati.

Kui sa võtad selle aja, siis õnnestub sul uue meeskonnaliikmega ehitada usalduslik ja personaalne suhe Sinu visioon ja ideoloogia saab uuele töötajale selgeks juba enne esimest tööpäeva. Kandidaat pakub head infot, kuidas ettevõte tundub väljast vaatajale.

6. Ma ei hoolitsenud enda eest.

Tegevjuht on eeskuju, kelle ülesanne on teha häid otsuseid. Halb tervis, kodused mured, stress ja rahaprobleemid ei aita otsustusprotsessile kaasa. Meeskond peegeldab juhti. Kui elad hädaorus, siis elavad seal varsti ka su töötajad ning kogu su ettevõte.

7. Ma ei töötanud SUPER põnevate projektidega.

Jah, me peame tegema ratsionaalseid otsuseid, mis projektid ette võtta, kuid aeg-ajalt peab lauale tulema ka ülesanne, millest saadud põnevus ei lase sul magada ning loomingulisuse möllama paneb.

Nii. Arvet me sulle ei esita. Kasuta saadud teadmisi ning kirjuta koolituskulude eelarve aktivasse miljon eurot. Loomulikult see, mis siin kirjas, on vaid jäämäe tipp ning Vladimir mahlakad kogemuskirjeldused väärivad kindlasti veebinarist järele vaatamist.

Turundamine sotsiaalmeedias: kas sul on plaan?


Sotsmeedia foto
Sotsiaalmeedias turundamise guru Marko Saue GOAList andis meie meeskondadele suurepärase ülevaate sellest, kuidas, miks, millal, ja mis kõige olulisem – kellega sotsiaalmeedias rääkida.

Kõige olulisem on strateegia. Sul peab olema plaan, mida sa sotsiaalmeedias teed. Kui sul plaani ei ole, võib sotsiaalmeedia kontode haldamine olla igapäevane peavalu.

Siin on 7 punkti, kuidas olla sotsiaalmeedias turundamisel edukas:

  1. Võta aega, et panna kokku sotsiaalmeedias turundamise strateegia.
  2. Mõtle välja, millist sotsiaalmeedia kanalit sa plaanid kasutada.
  3. Pane paika, millist tüüpi sisu sa soovid oma jälgijatele näidata. Tee uurimustööd. Tee ajurünnakuid uute ideede saamiseks. Ole loominguline.
  4. Jaga oma sisu kõige olulisemates kanalites.
  5. Jälgi peamisi mõõdikuid, lisa need oma eesmärkidele.
  6. Ole teadlik, mis on peamised jagamise käivitajad. Mängi inimeste emotsioonide peale!
  7. Alati kontrolli, enne, kui midagi avaldad.

Ole naljakas, nutikas, vastuoluline, liigutav, seksikas, šokeeriv, lahe – sa pead oma konkurentidest eristuma, sa pead suutma inimesi puudutada.

Nüüd, kui see on teada, oled valmis maailma vallutama.

Enne veel võiksid Marko webinari veel kord üle vaadata.

Marko Saue esitlus.

Suurepärases meeskonnas on kaks K-d


pexels fauxels 3183197
Meie mentor Peter Zashev jagas koomiliste näidetega vürtsitatud Prototroni veebiseminaril väärtuslikku informatsiooni, kuidas panna kokku start-upi jaoks vingeim meeskond.

Aga kui ma ei taha meeskonda ehitada ning tahan ise kõik üksi ära teha? Siis oled sa silmitsi ülesannete mäestikega, kus ronimine hävitab su tervist ja sa avad kiirtoidukioski. Tõesti, soovitan seda vebinari järele vaadata, sest mu kiirtoidukioski näide on ohtlikult kontekstist väljas.

Meeskonna kokku panemisel tasub olla valiv, sest vale inimene võib olla ränk koorem alustavale ettevõttele. Suurepärases meeskonnas on kaks K’d: õige Kompetents ja Karakter.

Oluline on jagada ülesanded inimeste tugevuste põhjal. Kui sa valid meeskonnaliikmeid, siis vali neid, kes sind täiendavad ning ole tähelepanelik, millised rollid meeskonnas on üle või puudu.

Meeskond kujunemisel on sul liidrina oluline roll selgitada ettevõtmise missiooni, visiooni, inspireerida ja motiveerida. Töö käigus hakkavad grupiliikmed avastame teineteise iseärasusi ning võib tekkida konflikte. Siin pead liidrina jälle sekkuma, aitama egodel taanduda, meenutama missiooni ning jälle inspireerima ja motiveerima.

Meeskonna ehitamine on eduka projekti puhul ülioluline. Seetõttu vaata kindlasti Peteri vebinari.

Raadiost kõlab vaikselt: “Ma ei taha veel magama jääda…” ning oma unenäos näed s,a kuidas Margus ja Birgit omavahel vaidlevad ning pabereid loobivad. Lennart näitab asjaliku näoga näpuga Powerpoint esitluse peale ning Sander noogutab kerge naeratusega kõikide väljakäidud argumentide peale, tekitades segadust, et mida ta arvab ning sina mõtled, et oleks pidanud võtma hetke ja meeskonna kokkupaneku hoolikamalt läbi mõtlema.

 

Bränd on midagi enamat kui logo


pexels engin akyurt 1437318
Prototroni turundusjuht Argo Kubja andis oma webinaris praktilise nimekirja tegevustest, kuidas mõtestada oma brändi. Tee see test läbi, vasta allolevatele küsimustele kirjalikult. Ära sõnastuse, grammatika jms. pärast muretse. Me ei lase kellelgi su kirjatükki hinnata. Lase loovusel lennata ja saa väärt materjali, mille alusel ise ennast analüüsida.

Vali välja üks bränd, mis sulle meeldib. Nüüd kirjuta välja, mis täpsemalt sulle selle juures meeldib. Kirjuta mis iganes sulle pähe tuleb. Vahet pole, kas need on suured või väikesed asjad. See aitab sul määratleda, mida sa oluliseks pead.

Nüüd hüppame sinu ettevõtte juurde. Bränd peaks esindama sind, sinu väärtusi ja loomulikult teenust/toodet, mida pakud.

Miks sa lood oma brändi? Olgu, sa tahad teenida suure kirstu täie raha. Või kas see on nii? Kas raha on su peamine eesmärk? Äkki viid ellu pikaaegset unistust. Miks sa teed, mida teed? Mina olen juba põnevil.

“Marketing is no longer about the stuff you make, but the story you tell” – Seth Godin

Kellele sa seda brändi lood? Jah, üks vastus on, et sulle endale, aga mõtle siin oma klientide peale. Mis probleemi sa lahendad? Millised väärtushinnanguid sa esindad? Milliste väärtushinnangutega inimene võiks sinu brändi fännama hakata?

Mida sa täpselt pakud? Toode või teenus peaks olema tutvustatud kahe lausega. Ausalt, enamus inimesi ei viitsi rohkem lugeda. Kui sa oled seda artiklit siiamaani lugenud, siis müts maha. Oled üks vähestest.

Millise unikaalse väärtusega teistest eristud? Oled ehk kuulnud ka lühendit USP. Kui pole, siis googelda.

Hoolitse selle eest, et su müügitekstid jõuaksid õigete silmade ette. Ei, veel ei räägi me SEO-st ega suunatud sotsiaalmeedia postitustest, vaid kliendiprofiili loomisest.

Määratle oma klient – Kui vana ta on? Nimetame ta Jussiks. Kus Juss elab, millega tegeleb, palju tal vaba raha on? Näiteks: Ma müün piima. Mu klient võiks vähemalt taluda laktoosi. Ideaalis mu kliendil ei tule suurt kõhuvalu, kui ta mu toodet tarbib. Nüüd tee sina oma toote/teenusega detailsem ja parem kliendi määratlus.

Mõista tema eelistusi – Millised väärtushinnangud mõjutavad Jussi tarbimisotsuseid? Näide: Püüdsin, mis ma püüdsin, kuid taimetoitlased minu lehmapiima jooma ei hakanud. Pidin oma kliendi eelistused üle vaatama.

Eelda tema vajadusi ja ootusi – Mis on Jussi elust puudu? Mida ta oma elult tahab? Mis on tema ootused seoses sinu teenuse/tootega. Näide: Minu kliendid ootasid, et ma pakendan piima, kuid ma pritsisin neid lehmaudarast. Õppisin, et peaks piima ikka kuidagi pakendama.

Vali õiged kanalid ja sõnumid temani jõudmiseks – Loetle üles olemasolevaid kanalid, kasuta kliendiandmeid ning analüüsi, kas kasutad õigeid kanaleid sihtrühmani jõudmiseks. Kõik kanalid võivad, kuid ei pea olema müügikanalid. Oluline on, et turunduskanalid viiksid müügikanaliteni. Tee profiil lõplikult valmis. Levinud viga on, et profiil on poolikult täidetud. Oluline asi number kaks: Kontakt peab olema nähtaval kohal, kuna inimesed ei viitsi isegi seda otsida. Fakt!

Ja jõudsimegi lõppu. Sul on ilmselt mitu lehekülge põnevat materjali, millest saad hakata kommunikatsiooni, turunduse ja müügi puhul lähtuma. Tubli! Ja alati võid Argo webinari uuesti üle vaadata.

Testi, kas oled valmis oma äriideed investorile tutvustama


Yrjo foto
Äriidee tutvustamine investorile ning tema rahakotiraudade lahtivõlumine on üks paljudest proovikividest, millega tuleb silmitsi seista oma idee elluviimisel. Hea uudis on see, et investor on huvitav ja kergestimõistetav tõug. Vähemalt selline mulje jäi vestlusest pikaajalise investorguru Yrjö Ojasaarega, kes oma mõnusalt sarmika olemisega on nagu Mel Gibson filmis “Mida naised tahavad”. Naiste asemel muukisime koos lahti investorite sisemaailma.

Yrjö tutvustas meile investorite salajasi, samas ratsionaalselt loogilist mõttekäiku investeeringute tegemisel. Et ei tekiks segadust, siis me räägime investeerimisfondidest, mis peavad oma valikutel lähtuma reeglitest, lubadustest ja vastutusest oma investorite ees. Me ei lahka siin mõttemaailma miljardäride või äriinglite silmapaaride taga.

Aegade jooksul on paika loksunud reeglid, millest investeerimisfondid lähtuvad, kui valivad oma portfooliosse ettevõtteid ja investeeringuid:

  • fond peab tooma tagasi kolmekordse tasu;
  • fondi eluiga on 10 aastat, millest esimesed 5 on mõeldud sisenemiseks ja viimased 5 väljumiseks;
  • nad sihivad ettevõtetes osalust 15%;
  • portfoolios on ettevõtteid ca 20.

4 olulist tähelepanekut, kuidas investoris huvi tekitada

Selleks, et oma ideega püüda investori huvi, pole vaja talle lilli tuua või kanda huulepulka. Investorit huvitavad need neli aspekti:

  1. kui oluline on lahendatav probleem;
  2. kas sa lahendada seda oluliselt paremini, kui konkurendid;
  3. kui kergesti saab klientide arvu kasvatada;
  4. kui suurt turgu sa haarata plaanid.

Aga mille järgi hindavad investorid meeskondi? Mitte äriideed, vaid just neid inimesi, kes seda ellu püüavad viia?

Yrjö:“Eelistame meeskonda üksikisikule, sest kuigi ta võib olla mingi valdkonna spetsialist, siis ei pruugi tal oskusi olla kõikides olulistesse valdkondadesse. Eelistame varasema koostöökogemusega meeskondi meeskondadele, kus grupisuhted alles kujunevad. Eelistame meeskondi, kellel on juba ette näidata varasem edukogemus mõne projektiga. Kindlasti on oluline inimeste kompetentsid oma valdkonnas.“

Nii siis mõtlevad investorid. Kui suudad oma idee puhul vastata eeltoodud neljale punktile, siis on su äriidee küps investoritele tutvustamiseks. Vaata Yrjö esitlust, kus ta rääkis investeeringute telgitagustest ning vastas ka kuulajate küsimustele. Ja just see viimane on ju alati kõige põnevam osa.