Meie tegevjuht Jana Budkovskaja räägib tänavuse teise taotlusvooru sulgumise eel, et kõige suuremaks probleemiks on hindamiseks laekuvad ideed, mis ei lahenda päris probleemi.
90% õnnestuvad
„Tõsi on, et igas voorus on kõige suuremaks probleemiks ideede eksisteerimine vaakumis. Väljapakutud lahendused ei tulene reaalsest probleemist või ei toetu turuolukorrale. Tihti ei ole need ka seotud konkreetsete klientidega, mistõttu on oma idee realiseerimine raskendatud. Aga on ka ägedad ideed ja tehnoloogilised lahendused, millele proovime programmi raames leida tee turule. Prototroni alumnide ellujäämise määr on ligi 90%. Need ülejäänud 10% ei õnnestu kahel konkreetsel põhjusel – idee ei leidnud klienti või meeskond läks laiali, sest ei teadnud, mida edasi teha.
Kõige parem soovitus, mis ma saan meeskondadele anda on see, et palun, testige oma ideed – kas probleem, mille lahendamisega te tegelete, on tõesti kõikidele arusaadav; kas probleem on tõesti nii kriitiline, et selle kõrvaldamise eest inimene on nõus maksma? Lisaks on ülimalt oluline selgeks teha, kas kõik meeskonna liikmed saavad ühtemoodi aru, kuidas nad oma startupiga inimeste elu paremaks muudavad,“ ütles Budkovskaja.
Alumnid tulevad tagasi
Tänavune sügisvoor on Prototronile märgilise tähtsusega veel selle poolest, et mentori ja rahastajatena on liitunud coModule – Prototroni kõige esimesest taotlusvoorust rahastuse saanud meeskond, kes tänaseks on edukalt turule toonud elektritõuksid Tuul; ning tehnoloogiaettevõte Microsoft.
„See on küpse kogukonna eripära, et vilistlased abistavad oma alma materit. Järelikult on nad sealt midagi saanud. Lisaks on see oluline kvaliteedimärk – ma õppisin, ja nüüd olen valmis ise toetama ja koos aina rohkemaid õpetama. coModule juht Kristjan Maruste on kindlasti eeskujuks Prototroni taotlejatele,“ märkis rahastu juht ja lisas, et kõik liitujad usuvad ideede potentsiaali.